Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas võin oma töös salvestada suhtlust avalikus ruumis (tänaval, kaubanduskeskuses...) ilma vestluspartnerit teavitamata?02.09.2015

Tere
Kas seadusega on keelatud diktofoni vm seadmega salvestada minu (kui ühe osapoole, kes osaleb diskussioonis) ja teise osapoole vahelist suhtlust selliselt, et teist osapoolt sellest teavitatud ei ole? Sooritan testoste ettevõtte tarbeks ja sooviksin omada head ülevaadet aruande kirjutamisel.
Asukohad diskussiooniks on avalik ruum (tänav, bussipeatus jms) ning kaubanduskeskused.
Salvestist kasutatakse järgnevatel eesmärkidel:
märkmete tegemiseks (kus ei viidata salvestisele), mis hiljem esitatakse juriidilisele isikule, et ülevaade diskussioonist anda. Personaalsete märkmete tegemiseks, et õppida olukorrast.
Siin on varasemalt sarnane küsimus esitatud:
http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/politsei/12282/kas-seaduslik-salvestada-eraviisilist.html
Varasemas küsimuses räägitakse telefoni vestlusest. Mind huvitab just näost näkku suhtlus.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Isikliku näost-näkku suhtluse salvestamine ei ole keelatud. Keelatud on jätta diktofon salvestama kuskile, eesmärgiga lindistada seal viibivate isikute vestlusi nende teadmata. Siiski tuleks meeles pidada, et selliselt saadud andmete kasutamine peaks olema umbisikuline.
 

Küsimus: Kas "paberitega" inimest karistatakse kallaletungi eest?01.09.2015

Tere
Lugu selline, et mulle tuldi kallale. Nimelt võeti kõri pihku ja samal isikul, kes kallale tungis, oli samal ajal nuga ka käes. Hiljem sain teada, et tegu on nn "paberitega", tema ähvardusele reageerisin enesekaitsega ja lõin ta pikali. Ja nüüd ta ähvardab politseiga. Öelge, kas ma peaksin kartma politsei tulekut, kuna puudega inimest lõin või ei peaks kartma?
Aitäh

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kehalise väärkohtlemise puhul ei ole oluline, kas isik oli puudega või mitte. Kui ta esitab avalduse, siis politsei peab selle menetlusse võtma ja ka Teiega suhtlema. Kuigi Teie olukorras oleks Teil endal mõistlik esitada avaldus selle nn "paberitega" isiku vastu, kes esmalt ründas.
 

Küsimus: Kuidas käib relva korrektne võõrandamine?01.09.2015

Tere! Mis saab siis, kui esmase soetamisloa lõppedes ei ole relva soetanud ja relvaluba ei ole? Kas siis uue soetamisloa taotlemisel tuleb ka uus eksam sooritada?
Kuidas toimub relva võõrandamine? Kas relva omanik peab enne tegema taotluse võõrandamiseks soetamisluba omavale isikule ja siis täidetakse soetamisluba või täidetakse soetamisluba ja siis pädeva isiku juures tehakse taotlus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Mõistlik oleks seotamisluba siiski pikendada.
RelvS § 32 lg 7 Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.

Sooritatud eksam kehtib 1 aasta alates sooritamisest. Peale seda tuleb eksam uuesti sooritada. RelvS § 35 lg 5.

Relv võõrandatakse soetamisluba omavale isikule Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul Politsei- ja Piirivalveametis või relva asukohas. Ehk siis kõige mõistlik oleks mõlemal isikul korraga pädeva ametniku juurde minna. Soetamisluba peab juba eelnevalt olemas olema.
 

Küsimus: Millist nuga võib alaealine kaasas kanda?01.09.2015

Tere,
Olen teadlik sellest:
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

Aga ikkagi on paar küsimust.
1) Kui pikka nuga võib alaealine kanda kui see pole väljaviskuv nagu siin mainitud?
2) Kas alaealine võib välismaalt nuga tellida nii, et see lastakse tollist läbi? Kui jah, siis kui pika teraga kui see pole väljaviskuv?
3) Kas ükspuha mis noaliiki nuga, mis on alla 8.5 cm on keelatud kui on kahelt poolt teritatud tera?
4) Kui tugevat pipragaasi võib alaealine kanda?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Relvaseaduse § 2 lg 6 kohaselt ei kohaldata relvaseadust terariistale, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud eritunnused.

Muude, piiramata tsiviilkäibega relvade kaasaskandmise keelab relvaseaduse § 18 lg 4 Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.
 

Küsimus: Kui puudega laps jääb haigeks (külmetushaigused jne), kas hooldajal on võimalus haiguslehele jääda lapse kuni 16. a saamiseni?01.09.2015

Tere!
Lapse haigestumise korral saab lapsega kodus haiguslehel olla kuni lapse 12. a saamiseni ja 2 nädalat järjest.
Kui puudega laps jääb haigeks (külmetushaigused jne), kas siis on hooldajal võimalus haiguslehele jääda lapse kuni 16. a saamiseni? Ja kui kauaks ajaliselt järjest?
Aitäh!

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on:
1) alla 12-aastase lapse põetamine;
2) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.

Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva ja teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni 7 kalendripäeva.

Õigus saada hooldushüvitist kuni 60 kalendripäeva on alla 12-aastase lapse põetamise korral, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.

Hooldushüvitisele on õigus kuni 10 kalendripäeva juhul, kui alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.


Parimate soovidega

Kaire Jürisson
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Millised on noad, mida oleks legaalne peidetult kaasas kanda?01.09.2015

Viimasel ajal on mul esinenud mitmeid juhtumeid, kus suuremat kasvu härrasmehed, kelle vastu ma enesekaitset rakendada ei saa, on tahtnud minu peal näidata välja vägivalda ning ei ole puudunud ka paaril juhtumil külmrelv. Mõtlesin osta noa igaks juhuks (parem omada ja mitte vajada kui, et vajada ja mitte omada) kuid ei taha kogemata illegaalset relva kanda. Millised on noad, mida oleks legaalne peidetult kaasas kanda?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Soovitan lugeda relvaseadust, seal on täpsemad kirjeldused.
Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

Muud noad, mis nende hulka ei kuulu, on lubatud.
 

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tääknuga on lubatud.
Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
 

Küsimus: Kas Eestis on libliknugade omamine, ostmine või müümine keelatud?01.09.2015

Kas Eestis on libliknugade omamine, ostmine või müümine keelatud?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
 

Küsimus: Kas võin omada ja edasi müüa kunagi leitud vintpüssi lukukoda?01.09.2015

Mul juba iidsetest aegadest on nurgas seisnud vene vintpüssi lukukoda. Kas selle omamine on legaalne ja kas ma võin seda edasi müüa? Ammu leitud kuskilt ning nüüd leidsin üles, oleks soov see maha parseldada kellelegi.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

 

Küsimus: Kas politseil on õigus või kohustus isiku kainerisse paigutamisest teavitada tema tööandjat?01.09.2015

Kui politsei peab kinni ja viib kainenema joobes isiku, siis kas politseil on õigus ja kohustus helistada tööandjale ja teavitada juhtunust? Joobes isik viibis väljaspool tööruume, ei olnud ohtlik ega rikkunud korda.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Puudub nii õigus kui ka kohustus seda teha. See on töötaja ja tööandja vaheline küsimus.