Sotsiaalne turvalisus

Tere

Liiklusseadus ei sätesta millisel kujul peab helkurit kandma.
LS § 22 lg 8 sätestab vaid, et halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.
Helkuri mõiste on kirjeldatud LS § 2 punktis 11: helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit;

Seega kui Teie jope suudab täita LS § 2 p 11 nõuded siis ongi tegemist ka helkuriga ja täiendava rippuva helkuri kandmine ei ole vajalik.

Antud juhtumid on politseis tõenäoliselt kirjas infona meie enda andmebaasis, kui nende kohta kohapeal peale nimede kontrollimist midagi muud ei tehtud. Need ei saa takistuseks kooli sisseastumisel. Sisekaitseakadeemias on erialasid erinevaid, kuid eeldades, et küsite küsimuse minult kui politseinikult, eeldan, et soovite politsei eriala õppima minna. Te võite nendest juhtumitest rääkida komisjonis vestlusel olles, kui uuritakse, kas Teil on olnud eelnevaid kokkupuuteid politseiga. Esiteks on ausus meie organisatsioonis olulisel kohal, teiseks võib see anda Teile hoopis ka positiivset mõju juurde - olete näinud politseid oma tööd tegemas, oskate seda hinnata, jäite rahule, oleksite ise politseinikuna teinud midagi paremini või mis iganes tundeid need kokkupuuted põhjustasid, see võib viidata sellele, kui kindel ja läbimõeldud on Teie soov politseinikuks saada.

Riik on andnud Teile liiklusseadusest tulenevalt õiguse saada juhtimisõigust, kui Te sooritate vastavalt ette nähtud korrale nõutavad eksamid. Seda õigust ei kasutanud Te enne esimest rikkumist ega ka pärast seda. Teine rikkumine jäi üheaastase perioodi sisse, mis tähendab, et uus rikkumine pandi toime ajal, mil ees oli kehtiv sama paragrahvi eest määratud karistus. Seetõttu oli ka uus karistus selle võrra karmim. Liiklusseadusest tulenevalt ei ole võimalik Teil ega ka teistel sama rikkumise toime pannud isikutel, kel pole juhtimisõigust, ühe aasta jooksul juhtimisõigust taotleda. Taoliselt on riik püüdnud mõjutada inimesi seaduskuulekale käitumisele - kui isik ei riku seadust, on juhtimisõiguse omandamine lihtsam. Kindlasti on selle taga veel teisigi põhjendusi. Samamoodi jätkates on aga üsna tõenäoline, et konfiskeeritakse ka Teie sõiduk. Samas, kui Te siiski leiate, et see liiklusseaduse punkt võiks olla teistsugune, siis peaksite esitama seadusemuudatuse ettepaneku.

Riik ei ole sundinud Teid juhtimisõiguseta sõidukit juhtima, selle otsuse olete Te siiski ise langetanud, küll on see aga teadlikult tehtud keerulisemaks inimesele, kes ei ole liiklusseadust järginud. Juhtimisõigust ei anta ainult inimesele, kes teab, kuidas rooli keerata ja käike vahetada, see hõlmab endas ka teadmiste kogumit reeglitest, mis liikluses kehtivad ning teatud reegleid tundmata võite Teie tekitada liikluses just ohtlikke olukordi.

Antud juhul võiks alustada info@karistusregister.ee aadressile päringu tegemisest. Nemad saavad kontrollida, kas neile saadetud andmed on korrektsed (välistavad süsteemi või ametniku vea, nimede kattumise jne). Kui need on õiged ja nendepoolset viga pole olnud, siis tuleb pöörduda juba politsei poole, et selgitada välja, kuidas menetluses selline viga on tulnud (kas keegi kasutas näiteks Teie andmeid).

Sellele on keeruline vastata, kuna küsimus vajaks täpsustamist, et kus ja millisel kujul need andmed on üleval. Uut just seda reguleerivat seadust ei ole välja antud. Kohtulahendites avalikustatakse andmeid karistusregistri seadusest, tsiviilkohtumenetluse seadustikust, halduskohtumenetluse seadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt. Karistusregistris on võimalik teha päringuid ning seal on nähtavad kehtivad täisealistele määratud karistused, täpsema info leiate juba siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister.

Kõik oleneb sellest, millist liiki kuritegu Teil oli. Kustumine on karistusregistri seaduse paragrahvis 24 kirjas (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011226?leiaKehtiv). Kui selgub, et Teie rikkumine peaks olema kustunud, kuid on jätkuvalt alles, siis võtke ühendust info@karistusregister.ee.

Liiklusseadus ütleb järgmist: § 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Seega maksimaalne karistus rikkumise eest on 800eurot. Menetleja poolt määratav trahv sõltub näiteks sellest, kas rikkuja kahetseb oma tegu või mitte. Antud teo eest üldjuhul hoiatusmenetlust ei kohaldata. Hinnanguliselt võiks trahv jääda 12-280euro vahele, kuid otsuse teeb ikkagi menetleja.

Teine küsimus vajab täpsustamist. Praegu vastaksin, et kui juhil puudub vastava kategooria juhtmisõigus, siis ta igal juhul jääb süüdi, kui juhib seda sõidukit, mille juhtimisõigust tal pole.

Vangistuseadus ütleb järgmist:
§ 114. Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse
(1) Vanglateenistusse ei või lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 15 nimetatud isikutele võtta isikut:
1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
2) kes on kandnud vangistuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest, või
3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.

Järelikult ei oma tänaseks karistusregistrist kustutatud väärteokaristus mitte mingisugust rolli. Pigem on küsimus selles, et vestluse käigus võidakse küsida, kas Teil on olnud seaduserikkumisi ning sel juhul soovitan ausalt vastata. Kõik eksivad, kuid on oluline, et sellest on õppust võetud ning ausus maksab palju enam.

Ei saa kommenteerida komisjoni tegevust ja seda, kui põhjalikku taustakontrolli tehakse. Teie enda tekstist tulenevalt aga tundub, et teenistusse võtmist välistavaid asjaolusid Teil pole. Edu katsetel.

Jah, võib küll. Varasem juhend ütleb, et lemmiklooma pildistamiseks ei ole luba vaja küsida. http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2015/12/Fotod.pdf

Kui ma saan õigesti aru, et politseinik ei kuula Teid üle, vaid soovib vabas vormis vestelda, siis jah, Teil on õigus keelduda. Politseinik peab viitama seaduses välja toodud alusele, millest nähtub, et Te olete kohustatud tema küsimustele vastama.