Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas oleks võimalik oma õiguste kaitseks midagi ette võtta, kui üks tuttav levitab meie kohta selget laimu?04.02.2016
Tere!
Küsimus avaliku laimu kohta. Inimene, kellega meil läbisaamine on halb, levitab meie kohta linnas laimu, millel pole absoluutselt tõepõhja all (näiteks räägib kohalikele, kuidas me oma vanemaid kodus peksame). Lisaks levitab meie nimel mingit kirja, milles meie väidetavalt neid mõnitame. On saatnud selle kirja meie lähimatele sugulastele ja ka valda. Kuna tegemist on väikse kohaga, kus põhimõtteliselt kõik tunnevad kõiki, kas oleks võimalik oma õiguste kaitseks midagi ette võtta?
Ette tänades
Küsimus avaliku laimu kohta. Inimene, kellega meil läbisaamine on halb, levitab meie kohta linnas laimu, millel pole absoluutselt tõepõhja all (näiteks räägib kohalikele, kuidas me oma vanemaid kodus peksame). Lisaks levitab meie nimel mingit kirja, milles meie väidetavalt neid mõnitame. On saatnud selle kirja meie lähimatele sugulastele ja ka valda. Kuna tegemist on väikse kohaga, kus põhimõtteliselt kõik tunnevad kõiki, kas oleks võimalik oma õiguste kaitseks midagi ette võtta?
Ette tänades
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Laimu levitamise vastu on Teil õigus oma au ja hea nime kaitseks pöörduda laimaja vastu tsiviilhagiga kohtusse.
Küsimus: Kas politseisse saab teha avalduse, kui mehe eksnaine ahistab ja igal viisil tekitab ebameeldivusi?04.02.2016
Olen suhtes mehega, kellel on eelmisest suhtest 2 last. Eksnaine aga ahistab meid nii kuidas suudab. Ta on rääkinud oma sõbrannadele, et ma peksin tema lapsi. Siis suunas ta minu numbri mingisugusele perverdile, kes mind üles ähvardas otsida ja maha ähvardas lüüa. Siis sõimas ta meid, et ma olevat talle lastekaitse kaela saatnud ja politsei. Ja nüüd räägib, et ma olevat talle mingi sõnumi saatnud. Lisaks ütles ta, et teeb kõik, et meid lahku ajada. Mul on olemas kõikidest nendest olukordadest tõendid, aga ma ei tea enam kuhu minna või mida teha. Mu tervislik seisund on selle naise pärast halb. Ma vajan abi. Kas politseisse saab nendega avalduse teha?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Politseisse saab avalduse teha ähvardamise kohta, kui on ähvardatud tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ja Teil on olnud reaalne alus karta ähvarduse realiseerimist. Teie kirjeldatud olukorras oleks mõistlik pöörduda juristi vastuvõtule selgitamaks välja, kas antud olukorras oleks võimalik pöörduda kohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks.
Küsimus: Kas 17-aasta tagune poevargus võib veel kuskil politseiregistris olla?04.02.2016
Tere! Tegin karistusregistrisse päringu enda kahe väärteo kohta, kuid vastuseks tuli, et neil pole neid vanu andmeid arhiivis ka. Tegu siis poevargusega ja toimus see u 17a tagasi ja olin siis alla 14a vana. Sooviks teada, kas kuskil politsei andmebaasis on need asjad olemas ja kas ma saan teha nende kohta päringu? Ette tänades
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Päringu saate teha vastavalt siinsetele juhistele: https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/teabenoue/ Selles päringus saate ka küsida milliseid andmeid Teie poolt toime pandud õigusrikkumiste kohta PPA omab.
Küsimus: Kas eelnev kriminaalkaristus kanepi omamise eest mõjutab minu praeguse narkojoobes sõitmise karistust?04.02.2016
Tervist, olen 24-aastane noormees. Juhtus selline intsident, et tõmbasin kanepit ja otsustasin linna minna. No muidugi nagu ikka, juhtusin puhuma ja tuvastati narkojoove. Muidugi ei tea, mis määraga, see selgub alles analüüsidest, kuu aja jooksul antakse otsusest teada. Eelnevalt olen saanud kriminaalkaristuse omamise eest. Et kas selle ajendil võib mulle määrata karmima karistuse? Praegune oli mul liiklusseadusest tulenev, et olin joobes, kuid eelmise eest sain ainult omamise eest. Sellest lähtuvalt oleks küsimus selline, et kas eelnev kriminaalkaristus omamise eest võib anda mõju minu praeguse narkojoobes sõitmise osas?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Varasem kriminaalkaristus narkootilise aine omamise eest ei mõjuta võimalikku karistust narkojoobes juhtimise eest.
Küsimus: Kas helkuri mittekandmise eest saadud trahv takistab esmaste juhilubade omandamist ja autokooli minemist?04.02.2016
Sain üleeile politseipatrullilt helkuri mittekandmise eest 40€ trahvi. Olen 17-aastane. Muid karistusi ega väärtegusid pole mul varem olnud. Tahtsin minna suvel autokooli. Kas see helkuritrahv mõjutab kuidagi autokoolis toimuvat?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
See trahv ei takista lubade tegemist.
Küsimus: Kas Haigekassa hüvitab ka välisriigis teostatud raviprotseduuri kulud?02.02.2016
Tere,
Huvitaks, kas Haigekassa hüvitab osaliselt välisriigis teostatud raviprotseduuri kulud järgneval juhul. Ravi teostati välismaa erakliinikus (analoogset ravi oleks saanud teostada ka Eestis), kuna seal pakuti lisaks ka teisi raviprotseduure, mida Eestis ei pakuta. Ravi oli tulemuslik ja see on ka Eesti arstide poolt dokumenteeritud.
Huvitaks, kas Haigekassa hüvitab osaliselt välisriigis teostatud raviprotseduuri kulud järgneval juhul. Ravi teostati välismaa erakliinikus (analoogset ravi oleks saanud teostada ka Eestis), kuna seal pakuti lisaks ka teisi raviprotseduure, mida Eestis ei pakuta. Ravi oli tulemuslik ja see on ka Eesti arstide poolt dokumenteeritud.
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa saab tasuda plaanilise arstiabi eest välisriigis Euroopa patsiendiõiguste direktiivi (EL 2011/24) alusel nii riiklikes kui ka eraraviasutustes.
Antud juhul ei ole vajalik esitada haigekassale taotlust enne ravile minekut (ei ole eelluba), kuna kõigepealt tuleb ravikulud isikul endal kanda. Tagantjärele on õigus taotleda plaaniliste tervishoiuteenuste hüvitamist samadel alustel nagu seda tervishoiuteenust oleks isikule osutatud Eestis ehk hüvitamine toimub vastavat haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud hindadele. Patsiendi omaosalustasud, transpordikulud jms jääb patsiendi enda kanda.
Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada vastavasisuline tagasimakse taotlus (kättesaadav haigekassa kodulehel, klienditeenindusbüroodes või Eesti Posti postkontorites) koos järgnevate dokumentidega: raviteenuse originaalarved, maksmist tõendavad dokumendid, retsepti koopia, eriarsti saatekiri (olenevalt erialast) ja raviloo kokkuvõte.
Kogu vajaminev info tagantjärele hüvitamise kohta on kättesaadav haigekassa kodulehel https://www.haigekassa.ee/et/euroopa-liit/arstiabi-valisriigis/euroopa-liidu-ravikulude-tagasimakse-0.
Parimate soovidega
Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
Küsimus: Kas tööandja peab lubama meil tööautoga tualetti kasutama sõitma mitmekümne kilomeetri kauguselt ning lugema selle tööaja hulka?22.01.2016
Tere,
töötan autojuht-kirjakandjana, teostan ajalehe/reklaami/pakkide kandeteenust maapiirkonnas. Kuna töö ajal puudub võimalus tualeti kasutusele, siis tuleb alustada tööpäeva ja olla ka päeval söömata-joomata. Kuna tööpiirkond asub 30 km kaugusel, ei luba tööandja tühisõitu teha, et tulla vajadusel tualetti. Samuti pole selleks aega, sest kandeaeg on kellaajaliselt piiratud. Tööpäeva pikkuses moodustas siiani sõiduaeg 3,5-4 tundi ja sai ära kannatatud, kuid nüüd lisati töökoormust juurde ja tuleb sõidus olla juba 5 tundi ja enam. Kas tööandja peab lubama meil tööautoga tualetti kasutama sõitma mitmekümne kilomeetri kauguselt ning lugema selle tööaja hulka?
Teine küsimus puudutab terviseprobleeme. Töötame kuuel päeval nädalas tehes ühesuguseid sundliigutusi, iga päev peatame auto postkastide juures ja väljume sellest 100-150 korda toetudes vasakule jalale, lükates vasaku käega lahti autoukse ja tõmmates kinni 100-150 korda, vajutan 150 korda parema jalaga piduripedaali, tööpäeva jooksul vajutan vasaku jalaga sidurile üle 600 korra, parema käega vahetan käike sama palju kordi ja sikutan peale käsipidurit 100-130 korda ja võtan maha sama hulk kordi, 5 tööaasta järel on tekkinud juba kahjustused, mis annavad end valusalt tunda. Tööandja peaks ju tagama, et töötaja töövõime säiliks, mitte et inimesed sandistuks.
Kas tööandja peaks mingeid muutusi ette võtma, kas võimaldama meile sellise koormuse leevendamiseks lisa puhkehetki tööpäeva jooksul ja kas tal on õigus sellisele koormusele lisada veel sama palju peatusi juurde, mis kõik liigutused kahekordistab? Kas siin kaitsevad meid mõned normatiivid, ettekirjutused, seadused?
töötan autojuht-kirjakandjana, teostan ajalehe/reklaami/pakkide kandeteenust maapiirkonnas. Kuna töö ajal puudub võimalus tualeti kasutusele, siis tuleb alustada tööpäeva ja olla ka päeval söömata-joomata. Kuna tööpiirkond asub 30 km kaugusel, ei luba tööandja tühisõitu teha, et tulla vajadusel tualetti. Samuti pole selleks aega, sest kandeaeg on kellaajaliselt piiratud. Tööpäeva pikkuses moodustas siiani sõiduaeg 3,5-4 tundi ja sai ära kannatatud, kuid nüüd lisati töökoormust juurde ja tuleb sõidus olla juba 5 tundi ja enam. Kas tööandja peab lubama meil tööautoga tualetti kasutama sõitma mitmekümne kilomeetri kauguselt ning lugema selle tööaja hulka?
Teine küsimus puudutab terviseprobleeme. Töötame kuuel päeval nädalas tehes ühesuguseid sundliigutusi, iga päev peatame auto postkastide juures ja väljume sellest 100-150 korda toetudes vasakule jalale, lükates vasaku käega lahti autoukse ja tõmmates kinni 100-150 korda, vajutan 150 korda parema jalaga piduripedaali, tööpäeva jooksul vajutan vasaku jalaga sidurile üle 600 korra, parema käega vahetan käike sama palju kordi ja sikutan peale käsipidurit 100-130 korda ja võtan maha sama hulk kordi, 5 tööaasta järel on tekkinud juba kahjustused, mis annavad end valusalt tunda. Tööandja peaks ju tagama, et töötaja töövõime säiliks, mitte et inimesed sandistuks.
Kas tööandja peaks mingeid muutusi ette võtma, kas võimaldama meile sellise koormuse leevendamiseks lisa puhkehetki tööpäeva jooksul ja kas tal on õigus sellisele koormusele lisada veel sama palju peatusi juurde, mis kõik liigutused kahekordistab? Kas siin kaitsevad meid mõned normatiivid, ettekirjutused, seadused?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Vastan Teile küsimuse teemade kaupa:
Töölepingu seadus ütleb tööaja hulka määratud söögi -ja puhkepauside kohta järgmist (Teie õigus puhkepausile):
§ 47. Tööaja korraldus
Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.
Määrus nimega Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, § 9 ütleb, et tualettruumid peavad paiknema töökohtade läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada. Seega on esimesse tualettruumi sõitmiseks alus täitsa olemas.
Kui tualettruumis käimise võimalust ei ole töökohas ning esimesse võimalikku tualettruumi minemiseks on vajalik sinna sõita, siis peaks tööandja poolt olemas olema inimlik arusaam ja seega lubatud sõita tualettruumi.
Tervise hoidmine:
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) on tööandja kohustus tegeleda tervisekahjustuse tekkimise ennetamisega.
Vastavalt TTOS § 12 on tööandja ennetustegevus meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Samuti on vastavalt TTOS § 13 tööandja kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning vastavalt riskianalüüsi tulemustele rakendada meetmeid terviseriski maandamiseks. Lisaks peab tööandja läbi viima ohutusalast juhendamist ning väljaõpet, selgitamaks ohututuid töövõtteid ja tegevust tervisekahjustuse ennetamiseks. Tööandja kohustus on Teile ka riskianalüüsi alusel töötervishoiu arsti juures tervisekontrolli korraldamine (tööandja kulul).
Vastavalt TTOS § 9 peab tööandja suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Vastavalt TTOS § 14 on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kui tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel, siis millise aja jooksul on võimalik võtta ennast töötuna arvele?18.01.2016
Kui tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel, siis millise aja jooksul on võimalik võtta ennast töötuna arvele?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuna registreerimine ei sõltu töösuhte lõppemise põhjusest.
Töötuna on võimalik arvele võtta kohe järgmisel päeval pärast töö lõppu. Arvelevõtmise tingimustega saate täpsemalt tutvuda meie kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine
Töötuna arvelevõtmise avaldust on võimalik esitada:
- kas isiklikult töötukassa kohalikus esinduses: https://www.tootukassa.ee/kontaktid/tootukassa-esindused
- või töötukassa iseteeninduse kaudu: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login
kuhu on võimalik sisse logida ID-kaardiga ennast tuvastades või mobiil-ID teenust kasutades.
Iseteeninduse kaudu avalduse esitamisel saate ise valida nädala jooksul töötukassasse konsultatsioonile tulemiseks sobiva päeva ja kellaaja. Töötukassasse pöördumisel tuleb kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument.
Töötukassa esindused on avatud: E, K, N 8.15 - 16.00 ja T 8.15 – 17.30 ning R 8.15 – 12.00
Küsimus: Kui töötu keeldub talle sobivast tööst, siis kas Töötukassal on õigus inimene arvelt maha võtta?14.01.2016
Töötukassa kodulehel on kirjas taoline lause: "Töötuna arvelolek ei ole ajaliselt piiratud." Töötukassa konsultant ütles, et kui klient keeldub talle niiöelda sobivast tööst kolm korda, siis Töötukassa lõpetab tema arvel olemise. Kas neil on see õigus? Ning teine küsimus on Töötukassa poolt pakutavates koolitustes. Nende nõudmisel peab enne koolituse saamist töökoht juba olemas olema, kas see ei lähe loogikaga vastuollu?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
1) Töötu kohustused on toodud tööturuteenuste ja - toetuste seaduse § 3 primm : https://www.riigiteataja.ee/akt/948762?leiaKehtiv
Kui töötu ei täida individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud tööotsingute tingimusi, siis võidakse tema arvelolek lõpetada tööturuteenuste ja - toetuste seaduse § 7 lõikes 1 toodud tingimustel.
2) Missugust tööturuteenust (nt nõustamisteenused, tööpraktika, tööturukoolitus, tööharjutus, vabatahtlik töö jne) iga inimene töö leidmiseks kõige enam vajab, see lepitakse kokku töökeskse nõustamise käigus.
Info tööturukoolituste tingimuste selgitamiseks on avalikustatud meie kodulehel: http://www.tootukassa.ee/content/teenused/koolitused
Töötukassa ei avalikusta töötu isikuandmed ja töötu nõustamise andmeid avalikes portaalides. Kui Teil on küsimusi isiklikult Teile osutatavate teenuste või toetuste kohta, siis palume saata e-kiri aadressile info@tootukassa.ee
Küsimus: Kas politsei sekkumine oleks võimalik, kui üürnik ei maksa kommunaalkulusid ja ei lase mind ka korterisse sisse?21.12.2015
Tere!
Lubasin tuttaval ajutiselt elada oma korteris, mis seisis tühjana, tingimusel, et isik maksab ise kommunaalkulud. Üürilepingut ei teinud. Praeguseks pole isik poole aasta jooksul korterit vabastanud ning üürivõlg on tasumata. Uksest sisse ei lase ning kõnesid ignoreerib. Kas politsei sekkumine antud olukorras oleks võimalik?
Lubasin tuttaval ajutiselt elada oma korteris, mis seisis tühjana, tingimusel, et isik maksab ise kommunaalkulud. Üürilepingut ei teinud. Praeguseks pole isik poole aasta jooksul korterit vabastanud ning üürivõlg on tasumata. Uksest sisse ei lase ning kõnesid ignoreerib. Kas politsei sekkumine antud olukorras oleks võimalik?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Antud olukorras ei saa politsei sekkuda. Esimese sammuna oleks Teil mõistlik pöörduda juristi vastuvõtule, konsultatsioonile. Sealt edasi tuleb Teil pöörduda ilmselt kohtu poole. Politsei saab sekkuda siis, kui on olemas kohtuotsus.
Üks sarnane lugu on siin: http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=16879&print=1