Sotsiaalne turvalisus

Vastavalt "Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" § 13 lõige 1 punktile 7 on tööandja kohustatud korraldama seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Eelpooltoodud sätete alusel on kehtestatud "Töötajate tervisekontrolli kord", mille § 5 lõige 2 näeb ette, et töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

Vastavalt "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete" § 3 lõikele 5 peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab ka silmade ja nägemise kontrolli. Sama õigusakti lõike 6 alusel, kui kontrolli käigus selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Teil on õigus nõuda tööandjalt kuvariga tööks ettenähtud prillide või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamist.

Kõige konkreetsem on info vastuvõtu korras kirjas: http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/2015.02.17_02_vastuvotmise_kord_2015.pdf

Kehv matemaatika tulemus tähendab seda, et langed õpitulemuse pingereas ja seega tuleb ekstra tubli olla kehalistes katsetes ja kutsesobivuisvestlusel. Matemaatilisi oskuseid läheb õppeperioodil vaja, kuid see ei ole oma nii suurt osakaalu ning raskusastet, et seetõttu kellelgi kool lõpetamata jääks. Kõige enam läheb neid oskusi vaja ehk majanduskuritegude uurijatel.

Tervisekontroll on üsna põhjalik. Koosneb nii tavaliselt tervisekontrollist, mida juhtimisõigust taotledes vaja läheb (nägemise ja kuulmise kontrollimine, vereproov), kuid lisaks tuleb teha ka näiteks kopsupilt ja EKG. Sellest räägitakse täpsemalt, kui juba kadeti staatusesse saad ning seda tuleb ka korrata iga kahe aasta järel politseinikuna töötades.

Kriminaalpolitseinikuna töötades on hea venekeele oskus vajalik ja seda saab arendada ka paralleelselt tööl käies. Samas ei ole selle kehv tase tööle saamist kategooriliselt takistav asjaolu. Samas on selle hea oskus jällegi töölesaamist soodustav, seega kooliajal tasuks keeleõppega siiski võimalikult palju tegeleda.

Jah, kuldreegel on see, et tööd tegevat vormis politseiametnikku võib avalikus kohas filmida, kuid ka sellel on omad erisused. Näiteks ei või politseinikku filmida siis, kui ta kasutab andmebaase, et vältida ligipääsu isikuandmetele. Kindlasti ei tohi filmida nii, et see segab politseinikul tema töö tegemist. Politseinik võib sündmuskoha kaitseks kehtestada ala, kuhu asjasse mittepuutuvad inimesed sh filmihuvilised tulla ei tohi. Filmimisel tuleb arvestada ka teiste sündmuses osalejate soovidega ning kannatanul või ka süüteo toimepanijal on õigus filmimist keelata. Need põhimõtted kehtivad avalikus kohas avalikku teenistusülesannet täitva politseiaimetniku osas ning näiteks kriminaalpolitseitöö puhul või eraruumides peab filmimiseks alati olema eelnev luba.

Tere,
kindlaid teisaldamise piiranguid ei ole loodud.
raskuste käsitsi teisaldamist reguleerib määrus "Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/84808). Määruses on võimalik välja arvutada enda tänan koormus kehale ning otsustada, kas teisaldustööd on vajalik muuta.
Lisaks võib ka lugeda MAC süsteemist (http://www.hse.gov.uk/msd/mac/index.htm).

Tervitades,
Kristi Jõeorg

Selle kohta võite teha politseisse avalduse. Ilmselgelt on kassi heaolu või koguni elu ohus ning isik võib enda sõnade kohaselt selle süüteo siiski toime panna. Kohalik konstaabel peaks isikule selgitama loomapiinamise või taolise hukkamise tagajärgi ning seda tegu ennetama.

Kui kohus ei pannud otsusega isikule piiranguid peale ning piirang ei tulene ka seadusest (näiteks avalikus sektoris isik ei saaks töötada), siis see sõltub firma otsusest.

Ülbitsev käitumine ei tundu olevat seotud tema eelneva seaduserikkumisega, seega, kui isik rikub firmas kehtivaid norme ja tavasid, tuleks sellest teavitada juhtkonda. Sel juhul nemad otsustavad, kas selliselt käituv isik sobib neile töötajaks või mitte. Sellise teate edastamine on firma huvides.

Selle küsimusega tuleb pöörduda kohtusse. Seal saate ka täpsemad suunised. Kui vaimne terror on põhjustatud sellest, et isik on vaimselt haige või näiteks sõltlane, siis tuleks leida pigem üheskoos pere ja kohaliku sotsiaaltöötajaga tema probleemile võimalik lahendus, toetus.

Vastan üsna üldiselt, sest juhtumi kohta siin väga palju infot ei ole.

1) uurija telefoni numbri näit ei ole seadusega reguleeritud. Enamikel uurijatel ei ole ka telefoninumbrid avalikud, seega on seda ka keeruline kontrollida. Küll aga võte numbrit küsida ja kontrollida läbi politsei infotelefoni, kas sellise nime ja telefoninumbriga uurija on politseis olemas. Kuigi ka see fakt ei anna täit kindlust.
2) uurija tavaliselt tutvustab end ning selgitab, mis asjaoludel teid jaoskonda kutsutakse.
3) telefonikõnele mittevastamine ei ole automaatselt uurimisest kõrvalehoidmine. Kui telefonitsi kätte ei saada, siis sellel võib olla palju muid põhjuseid. Tavaliselt siis saadetakse ikkagi kirjalik kutse. Seda võiksite nõuda uurijalt ka telefonitsi. Sel juhul ta saab saata selle näiteks enda nimeliselt e-postiaadressilt ning sel juhul on tõenäosus üsna väike, et tegemist võiks olla petisega.
4) teil on õigus nõuda menetlustoimingute läbiviimist elukohajärgses jaoskonnas. Selleks aga tulebki teil uurijaga suhelda, kes selle saab vajadusel ära korraldada. Kriminaalmenetluse seadustik käsitleb ka telefonitsi kaugülekuulamisi, kuid neid tehakse vaid erandkorras.

Kui soovite midagi täpsustada, kirjutage maarja.punak@politsei.ee.

Eraldi teavitamist kasutaja karistamise kohta ei tehta, küll aga võetakse tavaliselt omanikuga ühendust menetluse käigus. Näiteks see võib toimuda juhtimiselt kõrvaldamisel - keegi peab sõiduautole järele tulema. Kindlasti aga oleks endal mõistlik sellest omanikule teada anda.

Avaldaja vanusele ei pane seadus piiri, kuna süüteo ohvriks võivad sattuda kõik ning kõigil on õigus avaldus politseile ise teha. Enamasti politsei uurib, kas lapsevanem on juhtunust teadlik, kuna igasugune ohvriks sattumine tähendab seda, et inimene vajab oma lähedaste tuge, seda eriti, kui räägime lastest. Ja põhjuseid on teisigi, kuid tõesti, on ka olukordi, kus laps ei saagi avalduse tegemisest eelnevalt lapsevanemale rääkida, kui ta teeb seda näiteks lastevanemate endi kohta (koduvägivald). Erisused tulevad pärast avalduse esitamist. Näiteks seoses isiku ülekuulamisega.