Sotsiaalne turvalisus

Teatud juhtudel on võimalik menetlus lõpetada, kuid selleks peaksite siiski politseisse minema ja uurijaga vestlema ning põhjendama oma otsust. Üks, mida kindlasti kontrollitakse, on asjaolu, kas Teid on mõjutatud mõnel ebaseaduslikul viisil (näiteks ähvardades) sellest loobuma. Kindlasti tuleks mõelda ka sellele, et kui isik jääb karistuseta, siis võivad olla tagajärjed veelgi halvemad, sest sellega jääb isikule arusaam, et kõik, mis ta tegi, oli õige. Ta võib seda tegu korrata ka järgmise elukaaslase peal. Politsei seisukohast on taoliste perevägivallatsejatega tegelemine väga oluline just ka ennetuse seisukohast.

Karistada on võimalik Teid siis, kui eelnevalt antud ütlused ei vastanud tõele.

Tere

Politsei kutsumine on reeglina anonüümne. Aga soovi korral võite alati telefonis rõhutada, et politsei ise palus teada anda, kui midagi kahtlast toimub ja seega palute, et ei öeldaks, et naaber kutsus välja.

Tere

Juhtimisõigust ei anta, kui isiku on karistatud LS § 201 rikkumise eest. Seni kuni Teile ei ole teatavaks tehtud otsust, ei ole Teil ka vastavat karistatust. Seega selle kuu aja jooksul saate load ära teha.

Tere,
kahjuks ei ole ühtegi tööohutusalast õiguslikku alust (seadust, määrust), mis antud küsimust reguleeriks.

Tervitades,
Kristi Jõeorg

Korrakaitseseadusest tulenevalt on ette nähtud politsei sekkumine siis, kui teiste rahu rikutakse ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kui rahu rikkumine toimub päevasel ajal ja see ei ole normaalse elutegevusega kaasnev müra (normaalne on tolmuimeja heli, puude lõhkumine, klaveri mängimine), vaid midagi pahatahtlikku (võimendusega rokk-kontsert, mida ei kuule ainult naabrid, vaid terve küla), siis võib ikkagi helistada 112 ja paluda politsei abi. Patrull tuleb kohale ja selgitab müra tekitajale, mis on normaalne elutegevuse käigus tekkiv müra ning milline kontserti korraldamine eeldab juba kasvõi näiteks autoriõiguse seaduse järgimist. Tegemist on vestlusega, milles antakse teada, et tema tegevus häirib teisi inimesi ja millega mõjutatakse isikut oma käitumist muutma, kedagi aga väärteo korras karistada ei saa.

Siin ei ole küsimus ainult Teie vara kaitses ja naabrite rahu tagamises. Kuna vara lõhkumise näol on tegemist väärteoasjaga, siis selle raames lähenemiskeeldu taotleda ei saa, vaid te peaksite pöörduma kohtusse. Samas tuleks tegeleda pigem küsimusega, kuidas seda inimest aidata, lähenemiskeelust siinkohal abi ei oleks. Võibolla peaks ta olema mõnes sotsiaalasutuses, kus tema eest keegi hoolt kannaks, sest antud juhul on ta ju ohuks nii endale kui teistele.

Antud kirjast ei ole aru saada, millise süüteoga on tegemist ja millises asutuses isik töötab. Küll aga võib prokurör vajadusel seada menetluse ajal vastavaid piiranguid, kuigi enamasti teeb seda juba kahtlusaluse tööandja ise.

Vaimne ahistamine ei ole selliselt defineeritud, et seda saaks paragrahvina välja tuua. Kui keegi karjub avalikus kohas ja häirib sellega kolmandaid isikuid, siis on tegemist avaliku korra rikkumisega ning selle eest saab isikut karistada kuni 400 eurose rahatrahviga. Kui kedagi solvatakse, on solvatud isikul õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Politsei või ka direktoriga ähvardamine ei ole ähvardamine seaduse mõttes, mis ikkagi eeldab ähvardamist surma, tervisevigastuse või suure varalise kahju tekitamisega. Väljendi politseiga hirmutamine mõistmine antud kontekstis on ka mitme otsaga asi: kui keegi rikub seadust ja kõrvaline isik lubab sellest teavitada politseid, kas seda saab lugeda hirmutamiseks? Ja kui tegemist ei ole seaduserikkumisega ning isik lubab politseid teavitada, siis mida antud juhul selles karta? Pigem tundub, et selle küsimuse teine pool on seotud isikute omavahelise tüliga ning kui ei leita üksmeelt ning jätkatakse üksteise tülitamist, tuleks siiski pöörduda kohtusse.

Uue karistuse määramisel võetakse arvesse kehtivad sama seaduse ja paragrahvi rikkumised ning muud kergendavad ja raskendavad asjaolud. Viimased leiate karistusseadustiku paragrahvidest 57 ja 58 (https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv). Seega Teie tänaseks aegunud süütegu enam ei lähe arvesse, kuid karistuse suurust võivad mõjutada muud asjaolud.

Tere

Pipragaas on enesekaitse vahend ja ette nähtud siiski üksnes ründe tõrjumiseks. Kindlasti ei tohiks kasutada gaasi tülika kliendi baarist minematoimetamiseks - gaasi kasutamine siseruumides on äärmiselt ohtlik ja lisaks nn "tülikale kliendile" võib paar ka ülejäänud klientidest tühjaks joosta. Seaduslik aluse kohta hinnangu andmiseks on hetkel vähe lähteandmeid, seega oleks mõistlik esitada avaldus lähimas jaoskonnas.

Karistusseadustiku § 15 ütleb, et kuriteona on karistatav vaid tahtlik tegu, kui seadustik ei näe ette erisust ettevaatamatu teo eest. Tahtlust on kolme liiki:
1) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
2) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
3) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Seega, kui Te laete alla faili loodusega seotud lehelt pealkirjaga "liblikate salajane elu" ja selgub, et see on hoopis alaealistega seotud pornograafiline teos, ei jää te süüdi, sest Teil ei olnud isegi mitte kaudset tahtlust taolist videot endale saada.

Kustutamine oli ainuõige tegu. Teavitamine oli samuti õige käitumine, kuid olenevalt olukorrast tasub sellistest leidudest teavitada ka vihjeliini, mis kogub info kokku ja vajadusel saadab meile kontrollimiseks (et leht teadlikult illegaalset materjali üleval ei hoiaks). Seda saate teha siit: http://vihjeliin.targaltinternetis.ee/