Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas juhul, kus eestlane ründab teist eestlast Soomes, tegeleb ainult soome politsei või on vaja teha ka Eesti politseile avaldus?04.03.2015
Kas juhtumiga, kus eestlane ründab teist eestlast soomes, tegeleb ainult soome politsei või on vaja tulla teha Eesti politseile avaldus?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Mida teha, kui tean, et üks inimene peksis teist, kuid politseisse ei saa minna, sest seal on peksja sõbrad?04.03.2015
Tere,
Mida teha, kui tean väärteost, kellegi peksmisest? Aga politseisse ei saa minna, kuna seal jaoskonnas on niinimetatud peksja sõbrad ja tuttavad. Mida teha? Kus hakkab ja lõpeb piir, kas mul endal on võimalik anonüümselt minna ja anda mingisugustki tunnistust? Nii, et peksja ja see, keda peksti ei saaks teada. Sest ka mina olen mitme asja tunnistaja ning ma olen naisterahvas. Ma ei saaks enda kaitsmisega hakkama. Mida ma teeks?
Mida teha, kui tean väärteost, kellegi peksmisest? Aga politseisse ei saa minna, kuna seal jaoskonnas on niinimetatud peksja sõbrad ja tuttavad. Mida teha? Kus hakkab ja lõpeb piir, kas mul endal on võimalik anonüümselt minna ja anda mingisugustki tunnistust? Nii, et peksja ja see, keda peksti ei saaks teada. Sest ka mina olen mitme asja tunnistaja ning ma olen naisterahvas. Ma ei saaks enda kaitsmisega hakkama. Mida ma teeks?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Hea on selline info edastada kirjalikult. Vastavad teated registreeritakse ning nende juurde peab tulema politsei poolne lahendus. See lööja sõber, kes jätab juhtunule reageerimata, paneb ise rikkumise toime, ning sellisel juhul tegeleb temaga juba politsei sisekontroll, veel hullem, kui ta ise tuleb teid või kannatanut kuidagi ähvardama.
Mina pigem soovitan rääkida veel kannatanuga, et ta igal juhul politseisse pöörduks ja kui ta seda ei tee, andke poloitseile ise juhtunust teada. Oluline on see, et kui keegi politseid ei teavita, ei saa me ka sekkuda ning seega võib see sama vägivallatseja kannatanut uuesti või juba kedagi teist rünnata.
Teataja anonüümsust ei ole kõikidel puhkudel võimalik tagada, kuid see sõltub ka kindlasti juhtumist, menetlusest jne. Eestis on toimiv politsei ja kohtusüsteem, seega üks kurjategija ei tohiks ennast sugugi mugavalt siin tunda, kuid nii võib minna, kui politsei taolist infot ei saa.
Küsimus: Mida teha kui tuttav on peksa saanud ja ta ei anna kurjategijaid politseisse?04.03.2015
Tere. Mida teha siis kui tuttav on peksa saanud ja ta ei anna kurjategijaid politseisse? Kuigi mina kõrvaline isik tean, kes teda peksid ja mida nad tegid. Ma ise ei saa ju minna politseisse neid üles andma, kuna minul ei ole tõendeid. Aga kannataunu ei lähe oma vigastusi traumapunkti fikseerima, kuna see, kes teda peksis, töötab ise traumapunktis. Mida teha? Kui mina ise rääkima lähen politseisse, võib mind sama saatus oodata. Minu, kui naisterahva jõud ju meestest üle ei käi. Ning politsei ei suuda pakkuda 24/7 kaitset. Mida ma peaksin tegema?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Mina pigem soovitan rääkida veel kannatanuga, et ta igal juhul politseisse pöörduks.
Küsimus: Kuidas arvutatakse haigusraha, kui olin lapsega kuni 3 aastaseks saamiseni kodune?04.03.2015
Tere
Olin lapsehoolduspuhkusel ja tööle läksin augustis. Kahe kuu pärast (mais) on plaanis operatsioon, mille tulemusena pean jääma 1,5 -2 kuuks koju. Minu küsimus ongi, et mille alusel makstakse haigusrahasid?
Olin lapsehoolduspuhkusel ja tööle läksin augustis. Kahe kuu pärast (mais) on plaanis operatsioon, mille tulemusena pean jääma 1,5 -2 kuuks koju. Minu küsimus ongi, et mille alusel makstakse haigusrahasid?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa võtab töövõimetushüvitise arvutamisel aluseks Maksu- ja Tolliametist saadud isiku eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu.
Kui töölepinguga töötajal eelneval aastal tulu puudus või oli väiksem kui 390 eurot kuus siis võrdub päevatulu põhipalga ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise. 2015. aastal on alampalk 390 eurot. Kui põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis päevatulu võrdub põhipalga ja arvu 30 jagatisega. Töövõimetushüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.
Töövõimetushüvitise arvutamise kohta saate lugeda https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/toovoimetushuvitised.
Parimate soovidega
Kaire Jürisson
infospetsialist
Küsimus: Miks paistab naistevangla nagu odav hotell, aga meestevangla on hoopis hullem, kas see ei ole mitte diskrimineerimine?27.02.2015
Tekkis selline küsimus, et miks näeb naistevangla välja pigem nagu odavama poolsem hotell kui meeste vangla tundub oluliselt ebamugavam. Kas see ei ole mitte sooline diskrimineerimine. Kas vangid ei peaks kinni istuma sarnastes tingimustes?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Küsimus: Kas politsei võib karjuda alaealise ülekuulatava peale?27.02.2015
Tere,
Kas politsei võib karjuda ülekuulatava peale, kui ülekuulatav on alaealine? Kui ei või, siis kas võib selle politsei peale kaevata, kes su peale karjus?
Kas politsei võib karjuda ülekuulatava peale, kui ülekuulatav on alaealine? Kui ei või, siis kas võib selle politsei peale kaevata, kes su peale karjus?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Seadus ei reguleeri politseiniku hääle valjusust ülekuulamise käigus, seda ka olenemata ülekuulatava vanusest. Seega ei ole antud juhtumi puhul Teie vanus määrav. Kui leiate, et politseinik käitus kuidagi valesti, võite kaebuse esitada sisekontrollile. Kontaktid leiate siit: https://www.politsei.ee/et/kontakt/kontaktid-struktuuri-jargi/?exp0=2&exp1=111780
Küsimus: Kas on seaduslik salvestada eraviisilist juttu nii, et teine osapool sellest ei tea?27.02.2015
Tere. Kas on seaduslik salvestada eraviisilist juttu nii, et teine osapool sellest ei ole teadlik? Kui telefonis ähvardusena öeldakse: "Ma loodan, et sa sured piinarikkalt" on vaadatav kui ähvardus?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Teie küsimusest järeldan, et jutt käib telefonikõnede salvestamisest. Riigikohus on asunud seisukohale, et enda telefonikõne salvestamine ei ole õigusvastane ja salvestuse kasutamine hilisemalt tõendina on lubatud, kuna see võib olla ainus viis oma õiguste kaitseks.
Küsimus: Kas see on lubatud, et klient pani meie kirjavahetuse sotsiaalmeediasse üles?27.02.2015
Tere,
Klient esitas mulle kui kaupluse juhatajale kirjaliku küsimuse, millele ka vastasin e-maili teel. Hiljem see klient riputas meie vestluse üles facebook'i, mis väga hämmastas mind, kuna seal oli ka infot, mis huvitab konkurente. Kas kliendi käitumine oli seaduskuulekas? Kas tegemist ei ole vestluse salvestamise ja avalikustamisega?
Klient esitas mulle kui kaupluse juhatajale kirjaliku küsimuse, millele ka vastasin e-maili teel. Hiljem see klient riputas meie vestluse üles facebook'i, mis väga hämmastas mind, kuna seal oli ka infot, mis huvitab konkurente. Kas kliendi käitumine oli seaduskuulekas? Kas tegemist ei ole vestluse salvestamise ja avalikustamisega?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
E-kirja teel suheldes tuleb paratamatult arvestada, et vestlused salvestatakse. Vestluse avaldamise õiguspärasuse osas peaksite pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni.
Küsimus: Kas töölt tervislikel põhjustel lahkumise korral on võimalik saada töötuskindlustushüvitist?25.02.2015
Tervist!
Olen antud töökohal töötanud ligi kaks aastat, töökoht on enamuses istuv, suurem osa tööpäevast möödub arvuti taga. Seetõttu on juba mõnda aega tagasi mind vaevama hakanud erinevad tervisehädad - peavalud, selja- ja õlavalud, silmade väsimus ja turse. Perearst on sellest teadlik (ja võib ka vastava tõendi vms kirjutada). Tahaksin antud töökohalt terviseprobleemide tõttu ära tulla, kuid hetkel ei ole mul uut töökohta, kuhu minna. Kas sellises olukorras on võimalik taotleda töötuskindlustushüvitist ja mis tingimustel? (Töötutoetuse saamisest ei oleks kasu, sest selle raha eest ei saa ma üürigi makstud, sel juhul peaksin jätkama praegusel töökohal ja valuvaigisteid vaikselt edasi võtma).
Ootan väga Teie vastust!
Lugupidamisega,
Olen antud töökohal töötanud ligi kaks aastat, töökoht on enamuses istuv, suurem osa tööpäevast möödub arvuti taga. Seetõttu on juba mõnda aega tagasi mind vaevama hakanud erinevad tervisehädad - peavalud, selja- ja õlavalud, silmade väsimus ja turse. Perearst on sellest teadlik (ja võib ka vastava tõendi vms kirjutada). Tahaksin antud töökohalt terviseprobleemide tõttu ära tulla, kuid hetkel ei ole mul uut töökohta, kuhu minna. Kas sellises olukorras on võimalik taotleda töötuskindlustushüvitist ja mis tingimustel? (Töötutoetuse saamisest ei oleks kasu, sest selle raha eest ei saa ma üürigi makstud, sel juhul peaksin jätkama praegusel töökohal ja valuvaigisteid vaikselt edasi võtma).
Ootan väga Teie vastust!
Lugupidamisega,
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele nt. koondamine, töösuhte lõppemine katseajal, tähtajalise töösuhte lõppemine või töösuhte lõppemine TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) ja p 2 alusel (töövõime vähenemine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
Täpsema info saamiseks töölepingu lõpetamise üksikasjade kohta (nt. töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu) palume Teil pöörduda Tööinspektsiooni poole e-posti aadressil jurist@ti.ee
Küsimus: Kuhu peaks pöördumas, kui töötingimused on minu arvates tervistkahjustavad?11.02.2015
Paarimehega meil ninad vahetevahel veritsevad hommikuti, oleme vaha baasil õli aurude sees, kuna ventilatsioon kehv ja peame atsetooniga töötama ja kummiliimiga. Kuidas peaksin edasi toimima või mis on tervist kahjustavad ametid üldse ja mis mul õigus nõuda, palka, lisapuhkust või mida muud?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Töötingimuste parendamise ettepanekud peab tegema tööandjale. Kui tööandja ei parenda töökeskkonna tingimusi viisil, mis kaitseb Teie tervist on Teil õigus pöörduda Tööinspekstiooni (www.ti.ee).
Kogu tervist kahjustavate tööde leotelu ei ole kahjuks võimalik siia kirjutada. Ohtlikkus võib olla väga subjektiivne, samas on ohutegutite ohtlikkus tervisele tihtipeale seotud piirnormidega. Näiteks on erinevatele keemilistele ühenditele loodud piirnormid (määrus Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid). Kui töökeskkonnas kasutatakse ohtlikke kemikaale (see selgub kemikaali ohutuskaarti alusel), peab nende kontsentratsioon õhus olema alla lubatud piirnormi. Juhul, kui ruumis puudub piisavalt efektiivne koht/üldventilatsioon ning ei ole võimalik tagada piirnormidele vastavust, tuleb kasutada sobivat hingamisteede kaitsevahendit. Sobivat hingamisteede kaitsevahendit saavad soovitada kemikaali ohutuskaarti alusel konsultandid isikukaitsevahendeid müüvas kaupluses.
Teil on alltoodud õigused.
Vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 on töötajal õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.