Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milline karistus on alaealisel piiratud juhtimisõigusega autoga sõit ilma kaassõitjata?10.10.2014

Milline karistus on alaealisel piiratud juhtimisõigusega autoga sõit ilma kaassõitjata? Mis paragrahvi alla see kuulub? Kas on võimalik sel juhul juhiload ära võtta?
Parimat!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Antud tegevus on kvalifitseeritav LS § 201 järgi.

§ 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

Juhtimisõiguse äravõtmist LS § 201 sanktsioonina ette ei näe
 

Küsimus: Mida teha, kui ostja ei ole internetikuulutuse peale ostetud kasutatud telefoni seisukorraga rahul?10.10.2014

Internetiportaalis mees leidis telefoni, mille ma panin müügile.
E-posti vahendusel leppisime kokku, kuidas tehingut teeme. Telefon oli korras, vähe kasutatud, sain uuena kingitusena, kasutasin paar nädalat, kuna ei meeldinud, otsustasin maha müüa. Kui sain ostjalt raha pangakontole, saatsin samal päeval telefoni talle. Kui ostja sai telefoni kätte, ei olnud ta rahul kvaliteediga (väidab, et tegu on koopiaga), lisaks sellele rääkis, et telefonil korpuses mingid
kahjujäljed olemas. Aga enne saatmist oli kõik korras.... Enne tehingu sooritamist mingeid küsimusi ta ei esitanud, selleks, et täpsustada, kas tegu on originaaliga või mitte? Ma isiklikult ei ole spetsialist ka ja ei tea, kas telefon on originaal või mitte... Mida teha sel juhul, kui pole nõus tagasi ostma telefoni (vigastatud telefoni)? Aga mees väidab, et pöördub politseisse... Kas mainitud tegevus saab kvalifitseerida KarS § 209 järgi või mingi teise?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kuna antud olukorras on tegemist siiski eeskätt kahe eraisiku vahel sõlmitud müügilepinguga ja kumbki osapool on lepingu tingimused täitunud siis nii lihtne seda tegu KarS § 209 alla kvalifitseerida ei ole. Antud olukorras tuleks leida kas omavaheline, mõlemat osapoolt rahuldav, kokkulepe või siis pöörduda ostjal müüja vastu kohtusse.
 

Küsimus: Kas ilma ravikindlustuseta isikutel on õigus ise perearst valida?09.10.2014

Tere
Olen hetkel sellises olukorras, et mul ei ole ravikindlustust. Soovisin KL ühinemiseks oma pikaajaliselt perearstilt tõendit, aga tuli välja, et arst on paraku oma maise teekonna lõpetanud. Mind kui kindlustuseta persooni samasse perearsti keskusesse ei soovitud. Päev hiljem tegin päringu, ja sain teada, et olen kantud kellegi tundmatu perearsti nimistusse, kes resideerub teises linnas. Ise ma elan Tallinnas. Ei ole mõeldav, et ma iga väiksema tõendi pärast peaksin hakkama sinna sõitma. Kas ilma ravikindlustuseta isikutel on õigus ise arst valida ja kas neil on kohustus mind vastu võtta, kui kohtade arv ei ole täis või millised on minu võimalused leida elukohajärgne teenus?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Uue perearsti saab endale valida ka ravikindluseta isik.
Selleks tuleb esitada isiklikult või tähitud kirjaga avaldus uue perearsti nimele (avalduse blanketi leiate http://www.haigekassa.ee/blanketid/kindlustatu/avaldus-perearstile).
Kui perearst ei ole Teile seitsme tööpäeva jooksul keeldumisest kirjalikult teatanud, kuulute tema nimistusse hiljemalt avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
Uue perearsti nimistusse arvamisel võib osutuda vajalikuks esitada oma uuele perearstile väljavõte või koopia oma tervisekaardist eelmise perearsti juures.
Ravikindlustuseta isikud, kes ei vaja vältimatult arstiabi, tasuvad osutatud üldarstiabi eest ise, teenuse hinna kehtestamise õigus on perearstil (sotsiaalministri määrus nr 115, 29.11.2001).
Täpsema info leiate: http://www.terviseamet.ee/peremeditsiin/patsiendile/perearsti-vahetamine-ja-valimine.html.


Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist
 

Küsimus: Kuidas ennast kaitsta kui ostja laimab mind avalikult ja süüdistab katkise seadme müümises?08.10.2014

Tere!
Müüsin ühele inimesele seadme. Seade oli korralik, kirjas oli kõik vajalik info, mis tuleb kaasa, milline see on jne. Juures oli samuti mõned pildid. Ostja ainus küsimus oli: Kas seade töötab (ehk kas see on töökorras). Minu vastus oli see, et jah, see on töökorras seade.
Müüsin selle seadme inimesele maha. Ostja saatis ülejärgmisel päeval mulle info, et ma ei öelnud talle, mis riigist on see seade ostetud. Esiteks, kust ma oleksin pidanud teadma, et ma pean talle ütlema, et kust riigist ma selle seadme ostsin kui ostja ise ei küsinud.
Teine väide oli see, et kui tema selle kätte sai, oli see katki (kriimud, augud) ning mina olevat talle lubanud täiesti "uut" seadet.
Esiteks ma ei lubanud talle "uut" seadet. Seda polnud kirjas. Mul oli kirjas ,et seda seadet pole kasutatud(ainult natukene mustust on peal). Mina saatsin talle täiesti terve seadme aga tundub, et ostja on ise sellele seadmele kahju teinud ning väidab, et mina saatsin talle sellise seadme.
Ostja nõudis raha tagasi, aga mina keeldusin, kuna mina müüsin ostjale selle, mis oli internetis kirjas. Pildid olid juures. Valetanud pole selle seadme kohta. Seade on täiesti töökorras.
Nüüd ostja avalikult nimetab mind petiseks, kasutab minu nime ning ütleb kõigile internetis, et mina petsin teda ning nüüd lausa toimub minu mõnitamine ja alandamine. Minu nime on avalikult kahjustatud. Samuti läks ostja politseisse ning tegi avalduse, et mina müüsin talle katkise seadme (mida see polnud) ning mina olevat seda petnud, mitte öeldes kust riigist see seade on ostetud (mul isegi ei tulnud selle peale, et sellist infot tuleb öelda. Kui ostja oleks küsinud, siis oleksin ka vastanud aga ostja ütles, et tema tahab ainult töötavad seadet ning miski muu teda ei huvita).
Mida edasi teha?
1)Minu nime on avalikult kahjustatud. Mida ma nüüd teha saan? Ostja keeldub minu nime maha võtmast.
2)Ta tegi politseisse avalduse. Kuidas ma saan olla kursis sellega, mis seal avalduses kirjas on ning räägita politseiga otse, ennem kui asi jõuab kohtusse.

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

1) Kui leiate, et Teie nime kasutamisel on rikutud Teie õigusi, siis vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 22 on Teil õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni (www.aki.ee) või kohtu poole.

Vastavalt võlaõigusseaduse § 1046, kui on rikutud Teie isiklikke õigusi, s.h. kui keegi levitab Teie kohta laimavat või solvavat infot, siis on Teil samuti õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse.

2) Kui isiku kohta on tehtud avaldus ja avalduses esitatu alusel on alustatud menetlus, siis politsei kindlasti võtab selle isikuga ühendust. Seega Teil ei ole põhjust muretseda, et asi jõuab kohtusse ilma Teie teadmiseta.
 

Küsimus: Mida teha kui poiss lõi mitu aastat tagasi tüdrukule vastu hambaid ja nüüd vajavad hambad breketeid?08.10.2014

Mitu aastat tagasi üks poiss lõi tüdrukule vastu hambaid ja nüüd lähme hambaarsti juurde ja tüdruk saab breketid, aga mure, et kes peab maksma selle arve, sest nii vist ei ole, et tuleb, lööb ja läheb ja hiljem eitab seda. Vanemad ka midagi ei teinud. Kas siis nii võib teha ja mis ma peaksin tegema?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Taolises olukorras on keeruline hakata konkreetset nöu andma, kuna taustainfot pole. Põhimõtteliselt ju võib küsida lööja poole vanematelt tekitatud kahju hüvitamist, kuid
1) süü pole antud juhul tuvastatud, kuna menetlus selle osas puudub ( seega praegu on tegemist vaid teie seisukohaga, et lööja oli süüdi)
2) põhjuslik seos ei ole tuvastatud, sest nii palju aega on möödunud, seega on kohtul keeruline otsustada, millises osas tuleks hüvitus teha (hambumust mõjutavad paljud tegurid ja seega, kui just tol korral mõni hammas välja ei kukkunud, on praktiliselt võimatu öelda, kas see muutus just ainult "tänu" löömisele).

Kui nad vabatahtlikult kahjusid hüvitad ei soovi, peaksite selle asjaga pöörduma pigem kohtusse.
 

Küsimus: Kas kaugõppes täiskoormusega õppides saan võtta end töötuna arvele?03.10.2014

Tere, kas kaugõppes täiskoormusega õppides saan võtta end töötuna arvele?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Töötuna ei võeta arvele isikut, kes õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes.
Samas teeb seadus erandi ja lubab töötuna arvele võtta ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppes õppiva isiku,
kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või viibib akadeemilisel puhkusel.
 

Küsimus: Kuidas saavad inimesed peale politseireformi jõustumist oma muret rääkida ja millise politseiametniku juures?02.10.2014

Kuidas toimub kriminaalmenetluse/väärteomenetluse raames ülekuulamine peale uue politseireformi jõustumist - kas siis kuulavad ikka üle piirkonnapolitseinikud või menetlevad nii väärteo- kui kriminaalasju uurijad?

Kas avalduse saab uue reformi ajal ikka teha piirkonnapolitseinikule või kuidas siis saab avaldust teha?
Kui seni sai inimene minna kindlal päeval muret kurtma piirkonnapolitseiniku vastuvõtuajal konstaablipunkti, siis kuidas saavad inimesed peale uue reformi jõustumist oma muret rääkida ja millise politseiametniku juurde?
Tänan!

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Politsei- ja Piirivalveametis toimuv reform ei mõjuta kodanike politsei poole pöördumiste korda. Kui isikul on mure, millest ta tahab rääkida oma piirkonnapolitseinikuga või tahab esitada politseile avalduse võib isik pöörduda otse politseijaoskonda või esitada avalduse interneti teel.

Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel leiate nii piirkonnapolitsei kontaktid ja vastuvõtu ajad kui ka avalduse esitamise korda.

Kontaktid prefektuuride kaupa:
http://politsei.ee/et/kontakt/konstaablijaoskondade-kontaktid.dot

Avalduse esitamise kord: http://www.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot

Töötab ka kliendi infotelefon 612 3000 : http://www.politsei.ee/et/teenused/kliendiinfo.dot
 

Küsimus: Kas autole on lubatud paigaldada LED ventiilikorgid?01.10.2014

Kui ma soovin autole paigaldada LED ventiilikorgid, siis millised värvid on lubatud, millised keelatud (roheline, roosa, punane, sinine, valge)?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Sõidukile on lubatud paigaldada ainult mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetes (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42) käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Teie poolt kirjeldatud seadmeid ei ole kirjeldatud, seega sõidukile ei tohi neid paigaldada.

Kõnealune määrus leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/117092014012
 

Küsimus: Mida võtta ette naabriga, kes pidevalt teeb õhtuti ehitustöid?26.09.2014

Tere!
Mida võtta ette naabriga, kes pidevalt teeb oma ehitus-lammutustöid õhtuti. Tavaliselt peale kella 21. Naabriga rääkimine pole tulemusi andnud, öeldakse, et ela oma elu! Aga see ju häirib ja endal on tal ju kodus väikesed lapsed (alla 2-aastane ja 3-kuune). Kuhu ma peaksin pöörduma või mida ette võtma, et inimesed kortermajas arvestaksid ka teistega?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, öörahu veel ei kehti ja inimene võib enda igapäevatoiminguid kodus teha. Kui selleks on pidev mööbli ümberkolimine, siis kahjuks see õigus on tal siiski olemas. Loomulikult võib loota, et ühel hetkel peaks tema ehitus ka valmis saama.

Samas, mina kirjutaksin viisaka kirja piirkonna lastekaitse spetsialistile. Pigem on siin mure nende laste vajaliku une ja rahu suhtes. Sel juhul ei ole te naaber, keda teine häirib, vaid naaber, kes muretseb laste heaolu pärast.
 

Küsimus: Milline on võimalik karistus kui inimene lööb teist nii, et viimane satub haiglasse?26.09.2014

Tere,
Milline on karistus kui inimene lööb teist nii, et viimane satub haiglasse?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Karistusseadustiku järgi võib kohus isikule määrata kuni 3 aastase vangistuse või rahalise karistuse.