Sotsiaalne turvalisus

Esiteks saad lasta oma vanematel võtta ühendust sõbranna vanematega. Nemad selgitavad olukorda ja enamasti suudavad lapsevanemad oma lapsele selgeks teha, et selline käitumine ei ole okei ning libakontod pannakse kinni.

Teiseks, ise saad teha seda, et annad facebook'ile raporti kaudu teada, et tegemist on libakontoga. Hea on, kui mõni sõber veel seda teeb, siis on lootust, et facebook need ka kustutab. Alati kahjuks see nii ei lähe, eriti siis, kui kontol ei ole peale profiilipildi ja nime mitte midagi muud.

Kolmandaks võid kirjutada ka näiteks mulle maarja.punak@politsei.ee ja ma saadan sellele sõbrannale kirja, milles selgitan, milliseid seaduseid ta libakontosid luues rikub ning soovitan tal libakontod kohe kinni panna. Enamasti sellest piisab, vahel aga mitte. Siis oleme kasutanud ka seda võimalust, et kohalik noorsoopolitseinik koputab kiusaja uksele ja viib temaga ohutõrjelise vestluse läbi.

Karistuse määrab kas kohtuväline menetleja või kohus, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid. Kindlasti mõjutab karistuse määramist ka see, kas menetlusalusel isikul või kahtlusalusel on kehtivaid rikkumisi.

Kui olete juhtinud mootorsõidukit narkootilise ainete tarvitamise tagajärjel tekkinud joobeseisundis, siis vastavalt Karistusseadustiku § 424 alusel karistatakse Teid kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti võidakse lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (KarS § 50).

Kui juhil, kes on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, joobeseisundit ei olnud tuvastatud, siis sellisel juhul on ta rikkunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15’1, mille rikkumise eest on ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (800 eurot) või arest.

Politsei ega Maanteeamet ei saa anda luba seadust või kehtivat korda rikkuda. Erandiks on sellised juhtumid, mis on õigusaktidega reguleeritud, näiteks lubatust suurema kaaluga veoste või siis lubatust laiemate, pikemate või kõrgemate veoste vedu (teevaldaja annab loa).

Lahend võib olla selline, et filmivõtetel osalevad autod liiguvad territooriumil või teel, mis on tavaliiklusele suletud. Siis ei loeta sellist tegevust liiklusreeglite rikkumiseks.

Tee sulgemiseks annab loa teevaldaja (näiteks kohalik omavalitsus).

Tere

Tööandja poolt kindlustatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.

Parimat soovides,
Ülvi Rebane

Vastavalt Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 on juhiluba isikut tõendav dokument.

ITDS § 2. Isikut tõendav dokument

(1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

Ilma vahistamismääruseta võib kahtlustatavat kokku kinni pidada kuni 48 tundi ja vajadusel kuulata teda selle aja jooksul üle korduvalt. Ülekuulamise nagu kõigi menetlustoimingute läbiviimisel tuleb lähtuda üldisest põhimõttest, et menetlusosalist ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda, tema au teotada ega inimväärikust alandada. Ehk siis vajadusel tuleb anda juua, süüa, võimaldada WC-d ja puhkust.

Uurimisasutusse kutsumise n-ö lubatud kellaaegu seadus ei sätesta. Seega on õigus kutsuda ka tööväliseks ajaks. Kui isikule kutses märgitud aeg ei sobi, peab ta uurijat sellest ning mittesobivuse põhjustest teavitama.

Kui uurija annab korralduse telefon välja lülitada ja toob selleks ka selged põhjendused, siis kahtlustatav on kohustatud alluma uurija korraldustele. Mobiiltelefoni väljalülitamise korralduse andmine on seaduslik, kuna täidab uurimistoimingu tõrgeteta läbiviimise eesmärki.

Teatud juhtudel on kaitsja osalemine ülekuulamisel (tema osavõtt tervest kriminaalmenetlusest) igal juhul kohustuslik – olenemata sellest, mida kahtlustatav ise asjast arvab. Neid kohustuslikke juhtumeid on üsna mitu ja need on loetletud KrMS § 45 lg-s 2. Kui on tegemist selle paragrahvi alla mineva juhuga, ei ole uurijal muud võimalust, kui advokaat kaasata.

Väljavõte seadusest § 45:
(2) Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui:
1) isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena;
2) isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud;
3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse;
4) isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja;
5) isik on viibinud vahi all vähemalt kuus kuud;
6) kriminaalasja menetletakse kiirmenetluses.

(3) Kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras.

(4) Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest:
1) teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses;
2) kohtuotsuse kuulutamisel lihtmenetluses;
3) lühimenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja menetluses, kui süüdistatav vastab käesoleva seadusega lepingulisele kaitsjale kehtestatud nõuetele ning esitab kohtule kirjaliku põhistatud taotluse lubada kaitsta end ise.

Seadus ei sätesta isiku õigust nõuda enda ülekuulamist temale meeldiva uurija poolt või uurija väljavahetamist lihtsalt sel põhjusel, et ta menetlusosalisele ei meeldi. Uurija taandamiseks saab prokuratuurile esitada avalduse, kui esinevad seaduses sätestatud taandamise alused (nt menetlus on seotud uurija enda või tema lähedasega või ta ei ole muul põhjusel selles asjas erapooletu). Taandamistaotluse lahendab prokuratuur 3 päeva jooksul.

Kokkuvõttes palju informatsiooni, mida läbi töötada. Kui leiate, et uurija on menetlustoimingu tegemisel rikkunud menetlustoimingu nõuded (nt kohelnud Teid ebainimlikult), mis on kaasa toonud Teie õiguste rikkumise, on Teil KrMS § 228 lg 1 alusel õigus esitada sellekohane kaebus prokuratuurile.

Lihtne oleks vastata ei, ei ja ei, kuid kahjuks ei tea ma täpsemaid asjaolusid, mis võivad neid vastuseid ka muuta.

Kui teid ei olnud kohapeal ütlemas, et te ei luba isikut oma majja ja laps ise ta sisse kutsus, pole rikkumist toimunud. Kui ta läks sinna hoolimata lapse keelust, on teine asi.

Kui lastega on mure, siis üldine hea tava näeb ette, et lapsevanemad räägivad asjad omavahel selgeks ja hiljem siis kumbki lapsevanem juba enda lapsega. Samas ei ole olemas seadust, mis keelaks täiskasvanud isikul võõra lapsega vestlemise.

Lindistamise kohta oleks võinud isik luba küsida teilt, kui lapse seaduslikult esindajalt, kuid kui laps andis ise nõusoleku, et tema poolest on see okei, siis teie lapsevanemana võite selle isikuga ühendust võtta ja öelda, et ei anna luba selle vestluse avalikustamiseks.

Samas, kuna kogu eelnev jutt on oletus, siis lihtsam on see, kui te kirjutate mulle juhtunust pikemalt maarja.punak@politsei.ee ja ma saan anda teile ka konkreetsema vastuse.

Kui kadunud vennaga kontakti ei saa ning tema asukoht on Teile ning lähedastele teadmata, siis võite teha politseile avalduse teadmata kadunud isiku kohta. Avalduse soovitan teha lähimas politsei asutuses, siis saavad meie ametnikud aidata avaldust õigesti koostada. Kui on olemas kadunud venna foto, võtke see kaasa avaldusele lisamiseks.

Tere,
Politsei ei saa keelata sellel isikul Teile helistamist või sõnumite saatmist. Reaalseid lahendusi on siinkohal kolm:
1) tutvuda oma telefoni kasutusjuhendiga ja võimalusel see number blokeerida, SMS-de saatmise puhul võib olla vajalik lisatarkvara paigaldamine telefoni;
2) vahetada ära enda number;
3) taotleda kohtust lähenemiskeeld.

Tere

Jah, karistada on võimalik mõlemad isikut, nii seda kes roolis oli ja liiklusõnnetuse põhjustas, kui ka seda, kes juhtimise joobes isikule üle andis:

§ 225. Joobes isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine

(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.