Politsei

Siin on tegemist erinevate rikkumistega ning antud info kohaselt võin anda vaid soovitusi.

Kohtusse pöördumine tähendab igal juhul majanduslikku väljaminekut ning seega tasuks proovida asju lahendada esialgu firmaga otse suheldes. Annate teada juhtunust ning soovite nendepoolset kinnitust, kas turvafirma töötajad tegutsesid õigesti või mitte. Lisaks võite esitada oma soovi seoses tekkinud kahjudega. Kui ka firma leiab, et kõike tehti seadusest lähtuvalt õigesti, võite soovi korral pöörduda juba kohtusse.

Turvatöötaja võib isikut kinni pidada, kui see ohustab valvatavat objekti ning lähtuvalt turvaseaduse § 32 tuleb isik viivitamatult politseile üle anda. Antud juhul ei ole teada, millal tehti teade politseile ning miks läks politseil kohalejõudmisega nii palju aega. Võimalik, et see oligi esimene võimalus politseil sinna minna, sel juhul ei jäänud ka turvateenistusel muud üle, kui oodata. Kahtlane, kas turvateenistus ilma häiresignaalita kohale oleks tulnud, kuid kui see signaal oli, siis see fikseeriski ohu objektile ning turvateenistus pidigi teid kinni pidama, kui teie selle käivitasite. Üldjuhul on enamik valvesüsteeme elektroonilised ning signaalide toimumist saab ka hiljem tuvastada.

Turvatöötajal on kohustus end tutvustada ning ta peab esitama ta töötõendi. Küll ei saa ma aru, mida tähendab lause, et turvatöötaja osaliselt loobus töötõendi näitamisest. Töötõendit peab näitama ja juhul, kui isik soovib andmeid üles kirjutada, siis tuleb seda näidata pikemat aega, kuid kodanikule kätte seda andma ei pea.

Isiku kinnipidamine võib toimuda ka väljaspool valvatavat objekti, eriti tihti juhtub seda poevarastega, kes jooksevad uksest välja. 15m turvaväravatest väljaspool on kinnipidamiseks mõistlik maa. Näiteks varguse korral poest pole vargus enne toime pandud, kui isik pole poest lahkunud. Kui ta jalutab riiulilt võetud asjad taskus ringi, siis turvateenistus võib soovitada kauba parema säilimise huvides kasutada isikul korvi, kuid karistada teda ei saa. Alles siis, kui isik läbib turvaväravad ja jätab taskus oleva kauba eest tasumata, on süütegu toime pandud.
turvaseaduse § 17 alusel tuleb turvaintsidenti protokollida, seega polegi oluline, kas isik seda ise nõuab või mitte, nagunii seda seaduse alusel tuleb teha. Seadusest saate juba täpsemalt lugeda (https://www.riigiteataja.ee/akt/1036428?leiaKehtiv), mis seal peab olema kajastatud. Isiku kinnipidamise aeg ja koht on kindlasti ühed olulisemad faktid.