Sotsiaalne turvalisus

Jah, selleks, et alaealisele teha joobe kontrollimist, peaksid olema kas välised tunnused või eelnev teade kelleltki, et isik võib olla tarvitanud narkootikume või alkoholi.

Loogika on sarnane joobes juhtimisega vahele jäänud isikute kontrollimisega. Kui isik on tuvastatud (näiteks patrullautos kontrollitakse liikluses osalevaid sõidukeid ja nendega seotud juhte), siis sellist sõidukit jälgitakse tähelepanelikumalt ja kui leidub viiteid juhi joobes olemisele, siis sõiduk peatatakse kinni ning isikule tehakse joobekontroll.

Antud juhul politseinikud kirjast nähtuvalt seda tütarlast juba tundsid ning otsustasid teda kontrollida, mille esimeseks astmeks on isikuga vestlemine. Seda saab põhjendada politsei- ja piirivalve seaduse § 7 prim 3 lõige 5 ette nähtud teabe kogumisena võimaliku ohu või korrarikkumise ennetamiseks. Miks ei piisanud vaid vestlusest ja välisest vaatlusest (kui Teie tekstist tulenevalt mingeid märke joobes olekule tal ei olnud) ja isik ikkagi viidi kontrollimisele, ei oska kommenteerida. Võimalik, et politseinikud oskasid vaadata selliseid tunnuseid, mida tavainimene ei tea kontrollida. Kui joovet ei olnud ja ka tunnused kindlasti puudusid, võib isik teha kaebuse politsei tegevuse kohta.

Küsimusest ei ole teada, kas jalutati päevasel või öisel ajal, mis samuti põhjendaks noorte kontrollimist, lisaks pole mainitud, kas teine osaline oli täisealine ning milline oli tema seisund (joobes või kaine).

Joobes alaealine võib kergesti sattuda abitusse olukorda ja politsei osa on selle olukorra ennetamine ning lapse kaitsmine (ka tema iseenda eest).

Tere,
tööotsimiskava täitmise osas peaksite eelnevalt kokku leppima oma konsultandi poole pöördudes.

Avaliku korra rikkumine on keelatud mis tahes kellaajal.
Kõigepealt proovige naabritega rääkida ja lahendada probleemi rahumeelselt. Parem aeg selleks on päevane aeg või siis kui rahurikkumist ei toimu. Juhtige naabrite tähelepanu sellele, et majaseinte vahel on nõrk helipidavus ning kui naaberkorteris toimub pidu, kostub müra teiste korteritesse ja see häirib kõrvalelanikke. Kaasage vestlusele ka KÜ esindajat.

Juhul, kui kostuv müra on talumatu ja rääkimisest ei ole kasu, võite kutsuda kohale politseipatrulli ja teha avalduse piirkonnapolitseile.

Lapsevanem võib viibida alaealise menetlusaluse isiku ülekuulamise juures, kui selleks annab menetleja loa.

Seadus otseselt ei keela lapsevanemal viibida tema alaealise lapse ülekuulamise juures, kuid läbiviidavate menetlustoimingute teostamisel lapsevanema juuresviibimise üle otsustab menetleja. Tavaliselt kui menetleja leiab, et lapsevanema viibimine menetlustoimingu juures võib segada menetlustoimingu läbiviimist palub ta lapsevanemal oodata väljas, kuni menetlustoimingu lõpuni.

Rolli ei mängi naabrite vanus ega lärmamise kellaaeg. 24/7 tuleb arvestada teiste inimestega. Jah, klaverimäng vajab korrapärast harjutamist nagu muru korrapärast niitmist, kuid asju saab teha alati mõistlikult ja omavahel kokku leppides. Seega, kui ka päeval minnakse lärmamisega liiale, on Teil õigus helistada 110. Tehke seda vähemalt kahel erineval korral, kolmandal korral kirjutage politseisse avaldus. Sel juhul on menetlejal alust pöörduda isikute suhtes kohtusse ja taotleda näiteks arestipäevi. Sest loogika on tavaliselt selline: esimesel korral politsei hoiatab, teisel korral teeb trahvi ja kolmandal korral määrab suurema trahvi või pöördub kohtusse arestipäevade taotlemiseks. Arestipäevi määrab kohus siis, kui on näha, et eelnevatest mõjutusvahenditest pole kasu olnud.

Antud juhul tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seadusest, mille järgi Teil kui andmesubjektil on õigus saada teavet nendelt asutustelt, kes Teie isikuandmeid töötlevad. Keelduda võidakse vaid järgnevatel juhtudel (IAKS § 20):
1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
2) ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset;
3) takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
4) raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.
Rohkem infot siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389?leiaKehtiv Seega peate pöörduma konkreetse asutuse poole oma taotlusega.

Kehtivate rikkumiste kohta võite teha päringu karistusregistrisse, kus esimene enda kohta tehtud päring on tasuta. Rohkem infot siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister .

Karistuse määramisel lähtub politseinik just kehtivatest karistustest, mille alusel saab trahvi määra suurendada. Samas on politseinikul näha ka kehtetud karistused, mis aitavad rikkujaga suhtlemisel kaasa. Juhul kui näiteks isikul on varasemalt olnud intsident, kus ta on politsei eest minema sõitnud ja selle eest karistada saanud, siis taolist autot kinni pidades ja taolise kodanikuga suheldes tuleb olla ehk veelgi tähelepanelikum kui muidu.

Tühistatud rikkumine ei tohi otsust mõjutada. Kui Te olete selles veendunud, siis oleksite pidanud esitama vastulause, kuna määratud trahvi suurus sõltus kehtetust trahvist, mitte konkreetsest rikkumisest ja kehtivatest karistustest, mida eeldab seadus.

Reporteri loo pealkiri on antud juhul eksitav. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on vahtralehe kasutamine kohustuslik. Liiklusseaduse muutmiseks tehti ettepanek, et vahtralehte kasutama ei peaks, kuid see on alles kooskõlastamisel ja on teadmata, kas see ettepanek üldse sellisel kujul läbi läheb. Ja kui läheb, määratakse selle kehtima hakkamiseks aeg, kuid seadusemuudatuse tegemine võtab omakorda aega ja ei usu, et enne suve seadusesse need muutused sisse kanda jõutakse.

Ei ole, kehtiva seaduse järgi on selle kasutamine kohustuslik. Tegemist on seaduse muudatuse ettepanekuga, mis saadeti alles kooskõlastusringile ning on teadmata, kas see sellisena kindlasti vastu võetakse ja veelgi enam, pole teada, mis ajast see kehtima hakkab.

Tere,

töötuskindlustusstaaži arvestatakse kõikide tööandjate poolt töötajale makstud töötasult arvestatud töötuskindlustusmaksete laekumise alusel maksuametile.
Töötuskindlustusstaaži loetakse kalendrikuude kaupa. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, mil töötajale maksti töötasu, millelt maksti töötuskindlustusmaksed, olenemata töötasu suurusest.
Töötuskindlustusstaaži arvestusse ei lähe need kalendrikuud, millal töötajale töötasu ei makstud või mil töötajale maksti tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakseid (nt emapalk, haigustoetus, koondamishüvitused, lähetustasud jne). Töötukassa saab teha päringu maksuametile alles siis, kui isik on ennast töötuna arvele võtnud ja kui töötuskindlustushüvitise taotlus on esitatud.
Iga inimene saab ka ise vaadata e-maksuameti kaudu enda kohta töötuskindlustusmaksete maksmise andmeid aastate ja kuude lõikes.

Tere!
Punktidele 1-4 puuduvad õiguslikud nõuded ja alused, kahjuks ei saa ma punkti nr 5 küsimusest täpselt aru. Punkti nr 6 ei kuulu kahjuks minu pädevusvaldkonda. Vastuse aitas koostada isikukaitsevahendite maaletooja.
Tööpäeva vältel on soovituslik tööprotsesside vahele teostada ka puhkepause, puhta ja värske õhuga keskkonnas.
Vastused allpool, vastavalt küsimuste numbritele:
1. Kui on õiged filtrid siis kogu töövahetuse aja.
2. Kogu töövahetuse. Peab olema ainult kindel, et hingamiseks kasutatakse õlivaba suruõhku.
3. Vaata vastust nr. 1.
4. Tööline võib teha ohtlikus keskkonnas tööd täismaskiga juhul kui filter on valitud vastavalt tooteohutus kaardile. Nii nagu ikka siingi sama asi, et kõigepealt tuleb kasutusele võtta üldkaitse vahendid.
Ohutut tööd soovides,
Kristi Jõeorg