Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas oma maal võib tulirelvaga laskmist harjutada?04.11.2013

Tere!
Mul on tulirelva kasutamise kohta 2 küsimust.
Kuna tulirelva võib kasutada enese ja vara kaitseks, ületamata hädakaitse piire, siis kas on õigustatud relva kasutamine indiviidina terve kamba purjus kodanike vastu, kes on minust ilmselgelt tugevamad? Antud juhul mõistan, et ründaja relvad (rusikad) ei ole minu relvaga (tulirelv) võrdsed, seega võiks oletada, et tegu oleks õigusvastane. Aga ometigi kui inimesi on mitu, on nad suutelised tekitama ründe korral eluohtlikke vigastusi. Antud olukord on suhteliselt tavaline liikudes öösiti jalgsi väikestes linnades või külades läbi pargi või muu sarnase koha.

Teine küsimus tuleneb sellest, et pole leidnud konkreetset või isegi ligilähedast vastust relvaseadusest küsimusele, kas oma maal võib tulirelvaga laskmist harjutada? Silmas pean enese ja vara kaitsmiseks mõeldud relva. Arusaadav on, et linnas on selline tegevus välistatud avaliku korra rikkumise ja teiste inimeste ohtu seadmise tõttu. Aga kui tegevus toimuks maakohas, kus lähedal ei ela teisi inimesi ja lähimate naabrite vigastamine või isegi häirimine on välistatud?

Ette tänades!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Hädakaitse piiri ja selle ületamist analüüsida fiktsiooni põhjal on üsna keeruline. Teie kaasuse puhul on küsimus seltskonna joobeastmes. Samuti selles, kas olukorda oleks saanud lahendada muul viisil - näiteks põgenedes. Lisaks on väga oluline, et tõrjuti vahetut ohtu - ehk siis isikud kas juba ründasid või oleksid koheselt rünnanud Teid. Ehk siis lihtsalt ähvardava seltskonna suhtes tulirelva kaustamine on pigem hädakaitse piiride ületamine kui enesekaitse.

Omal maal harjutamiseks tuleb järgida Relvaseaduses sätestatut:
§ 84. Lasketiir ja laskepaik

(1) Lasketiir on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlusteks või -harjutusteks alaliselt kasutatav ehitis, ruum või territoorium.

(2) Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

(3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada.

(4) Lasketiir või laskepaik peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud selliselt, et selle kasutamisel on tagatud lasketiiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade pääs laskmispiirkonda.

(5) Lasketiir ja laskepaik, kus korraldatakse spordivõistlusi, peab olema ehitatud ja varustatud vastava rahvusvaheliselt tunnustatud spordiorganisatsiooni nõuete kohaselt.

(6) Lasketiirus ja laskepaigas peavad nähtavale kohale olema välja pandud ohutusnõuded, sisekorraeeskiri ning laskmise eest vastutava isiku nimi.

(7) Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded kehtestab siseminister määrusega.

(8) Käesoleva paragrahvi mõisted ja nõuded ei laiene kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirule.

Nimetatud määruse leiate siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/920908
 

Küsimus: Kuhu peab kaebama, kui ei ole nõus politsei karistusega?04.11.2013

Tere
Kui ei olda rahul politsei karistuse peale, kas avaldus tuleb esitada halduskohtule või maakohtule. Tegemist relvaseaduse rikkumise karistusega, mis tundub fabritseeritud olevat.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

 

Küsimus: Kas politsei peab kohale tulema, kui mu autot on huligaansel viisl kahjustatud?04.11.2013

Tere!
On olnud kahjuks politsei Lõuna prefektuuri juhtimiskeskusega natsa halvad kogemused.
Helistasin septembris, et sooviks avariigruppi enda maja juurde, kuna mu autot oldi rüüstatud ja tekitatud märkimisväärne kahju, juhtus nii, et reaalselt oli võtmetega joonistatud mu auto kapott täis, et asja ära fikseeriks ja saaks loa minna nõudma kaamera salvestusi enda maja ühistult, keeldus dispetšer avariigrupi autot kohale saatmast.
Nüüd hiljuti oli kuritarvitatud uuesti mu autot objektina, kuhu täpsust lüüa jalaga ja samuti öeldi mulle vastuseks, et tehke pildid ja minge ajage nagu ise asja edasi, nemad kohale ei tule.
Kuidas edasi käituda?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere. On kaks võimalust, mida saate teha.

1. Tehke oma autost ja selle kõikidest külgedest sellel sündmuskohal pildid ja kirjutage avaldus politseisse seoses vara kahjustamisega. Pildid lisage juurde.

2. Istuge autosse ja sõitke koos sellega politseijaoskonna juurde, kus saab pildid teha valves olev politseinik. Seal saate ka kohapeal avalduse teha.

Avariigruppi ei saadeta kohale, kuna tegemist ei ole avariiga. Kohale ei ole mõtet saata ka kriminaliste, kes autolt jälgesid võtaksid, sest arvestades praegust ilma, siis pole sealt suurt midagi leida. Jah, võite soovida ka patrulli kohale tulemist, kes saab samuti pildid teha, kuid siis tuleb arvestada, et see pole kiireloomuline väljakutse ning seega võib kuluda sinnajõudmiseks aega.

Kuna sõidukeid, millele viga tehti, oli vaid üks, peaksite enne politseisse pöördumist kindlasti läbi mõtlema isikud, kes taolisest kättemaksust oleksid huvitatud. Sellega saate tõmmata koomale nende inimeste ringi, keda politsei juhtumi raames saab kontrollida.

Avalduse võite esitada ka elektrooniliselt.
 

Küsimus: Kas 2-aastaste laste emal lõpeb ravikindlustus pärast vanemahüvitise lõppemist?31.10.2013

Tere
Olen kohe kaheaastaseks saavate lastega kodune. Minu vanemahüvitis lõppes maikuus aga lasterahad on kogu aeg läinud minu mehe arvele. Täna avastasin, et mul puudub ravikindlustus. Kas vanemahüvitise lõppedes lõppes ka minu ravikindlustus? Ja kas seda seetõttu, et lasteraha ei tule minu nimele?

Ette tänades!

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni on ravikindlustus tagatud isikule, kes saab igakuist lapsehooldustasu. Kui Teile ei maksta lapsehooldustasu, ei ole Teil ka õigust ravikindlustusele.

Parimat soovides
Ülvi Rebane
 

Küsimus: Mil määral vastutan mina kui küllakutsuja välismaalt kutsutud külalise tegude eest Eestis?30.10.2013

Tere!
Mu usaldusväärne vene kodanikust sõber soovib, et ma saadaksin tema samuti venelasest sugulasele küllakutse Eesti (Schengeni) viisa saamiseks. Mind siiski igaks juhuks huvitab, kas üldse ja mil määral vastutan mina kui küllakutsuja tema tegude eest Eestis. Nt kui peaks juhtuma kiiruseületamine või midagi tõsisemat, kas ka minul võib probleeme tekkida?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Küllakutsuja kohustused on välja toodud välismaalaste seaduses § 291.

(1) Kutsuja on kohustatud kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus.
(2) Kutsuja on kohustatud võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.
(3) Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise või kinnipidamiskeskuse või politsei arestimajas viibimise kulusid, siis on kutsuja kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot.
(4) Kutsuja on kohustatud tõendama vastavust kutsuja suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Välismaalase seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013065?leiaKehtiv
 

Küsimus: Kas hiljem on võimalik eelmisest töökohast taotleda hüvitist, kui töö rikkus tervist?23.10.2013

Tere.
7 aastat töötasin puidufirmas, kus olid rasked ja vettinud prussid, mis oli pakki vaja panna. Unustasin ka selle ütelda, et olen naine ja kui tööle läksin, siis olin 20-aastane. Nüüd olen sealt küll ära tulnud, kuid sain sealt tugevad seljavalud. Olen olnud enne kuude kaupa hoolduslehel kui ka nüüd, kui olen uues töökohas. Küsimus oleks mul selline, kas mul on võimalik taotleda vanast töökohast endale hüvitist või mingeid rahasid?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Siin on raske täpselt vastata, sest osa olulisi andmeid on puudu, mis tuleks vastamisele kasuks.
Kas kutsehaigus on diagnoositud (kui seda ei ole, ei ole alust ka hüvitise nõudmisel)? Teil on võimalik pöörduda Hiiul asuvasse Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse.
Kas Teil on kutsehaigus diagnoositud, kui jah siis millal? Hüvitise nõudmisel on aegumine. Millal Te töötasite tervistkahjustaval tööl?
Lisaks: hüvitise nõudmise aluseks on ka töövõimekaotus, kas see on Teile määratud?

Vastuse koostamisel oli abiks Hr Priit Siitan.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas haiguslehte saab peatada kooliskäimise nädalaks?21.10.2013

Olen hetkel haiguslehel ja tasub seda juba haigekassa. See aeg ühildub aga ka ajaga, kui peaksin nädal aega koolis olema. Kuna koolis käimist tasustatakse 100% (20 päeva aastas), kas siis on võimalik selline asi, et n.ö peatan haiguslehe ning pärast koolinädalat jätkaks lehega nii, et saaksin haigekassa hüvitist edasi esimesest päevast pärast kooli või hakkab otsast pihta see 3+5+haigekassa?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Selgitame, et nn "haiguslehe peatamist" kehtiv seadusandlus ette ei näe. Kui isikul on töövõimetuslehe ajal võimalik koolis käia ja õppida, ei tohi arst väljastada ka töövõimetuslehte. Kui seda on siiski tehtud, võib olla tegu juhtumiga, kus töövõimetusleht on väljastatud põhjenduseta.


Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist
 

Küsimus: Kas pean maksma uuesti täishinda hambaravi eest, mida sama arst eelnevalt parandas?18.10.2013

Käisin suvel hambaarsti juures, kus arst parandas mul kolm hammast ära. Kaks neist on hullemas seisus kui varem: valutavad pidevalt, väga kuuma- ja külmatundlikud. Kui lähen uuesti sama hambaarsti juurde ja soovin samade hammaste uut parandamist, kas tal on õigus minult uuesti täishinda küsida?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Küsimusega, mis puudutab hambaraviteenuse kvaliteeti ja sellele teenusele antavat garantiid, palume pöörduda raviasutuse poole, kus Teile hambaraviteenust osutati.

Tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud probleemide lahendamisega tegeleb Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon. Komisjon annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile. Eksperthinnangu saamiseks tuleb pöörduda komisjoni poole kirjalikult.
Täpsema informatsiooni leiate Terviseameti koduleheküljelt aadressil http://www.terviseamet.ee/tervishoid/abiks-patsiendile.html.


Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist
 

Küsimus: Kui tööl solvatakse ja valitseb vaimne vägivald, kust sellisel juhul abi otsida?17.10.2013

Tere
Olen mees ja viimased 2 aastat töötanud ühes eksport mööblit tootvas ettevõttes, hiljuti tuli tööle üks naisterahvas (u. 3 kuud tagasi), kes arvab, et tema on tsehhis suur ülemus ja meister, lisaks ähvardab ja sõimab. Täna oli nii, et mina ja minu paarimees tegeleme käsilihviga, aga uus tööline see naisterahvas on endale pähe võtnud, et enne detailidele tehtavat käsilihvi peab tema teostama enda paranduse operatsiooni, niisiis nägi, et mina teen tööd nii nagu vanasti tehti, ei olnud vahet, kas enne tehakse pahteldamine või käsilihv, siis karjus üle tsehhi: "Miks sa võtad pahteldamata asju kuradi idioot!" Paarimees kõrval ka kuulis seda kõike ja arvan, et jaoskonna meister ka. Kas sellise teo eest on mõtet politseisse avaldus esitada või kuidas peaks käituma? Teine kord oli nii, et tegin jälle midagi, mis temale ei meeldinud ja seepele astus minu laua juurde ja ütles: "Ma mõtlen kumma jalaluu ma sul ära murran!" Üks kord virutas lihtsalt töölehe/lehtedega näkku, põhjust ei mäletagi enam.

Oodates tagasisidet.

Lugupidamisega!

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Teie naiskolleegi käitumine on tõesti väga ebaviisakas ja solvav, kuid süüteomenetluse alustamiseks ajendit ega alust ei nähtu.
Kõigepealt peaksite rääkima probleemist oma ülemusega ja proovida koos leida lahenduse tekitatud olukorrale.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 1046, kui on rikutud Teie isiklikke õigusi, s.h. kui keegi solvab või alandab Teid on Teil õigus pöörduda enda õiguste kaitseks tsiviilkohtusse.
 

Küsimus: Kuidas käib arvestus, kui töövõimetuslehe ajal maksti välja puhkuseraha?16.10.2013

Haigestusin 3 päeva enne puhusele jäämist. Mulle jõuti ka puhkuse raha välja maksta töövõimetuslehel olles. Kas mulle makstakse kogu haigestumise eest või arvestatakse puhkusel oldud aeg välja?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Kui töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja katkestab, lükkab edasi või lõpetab ennetähtaegselt puhkuse, siis sellisel juhul on tal õigus haigekassast saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kui töötaja seda ei tee, siis tööandja ei pea puhkust katkestama ja ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 4 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, sest isik on puhkusel. Sellisel juhul ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 5 kohaselt tekib õigus saada hüvitist alates päevast, millal isik on kohustatud asuma töökohustusi täitma.
Puhkuseraha väljamaksega seotu on tööandja ja töötaja poolte kokkuleppe küsimus.


Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist