Sotsiaalne turvalisus

Tere

Tööõnnetuse (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine) korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist

Tere

Palume tööandjatel haigekassale esitada ka need töövõimetuslehed, mis maksmisele ei kuulu. See on vajalik riikliku haigushüvitiste statistika jaoks (sh lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning haigushüvitiste põhjendatuse järelevalveks. Ravikindlustuskaitse kehtib tööandja poolt kindlustatud inimestel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist

Esimese juhtumi korral on võimalik, et tegemist oli hädakaitsega:
Karistusseadustik § 28
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

Kui need vigastused tekkisid esimestest rusikahoopidest, mida Te tema pihta tabasite, siis ei pruugi olla hädakaitse piiri ületamisega. Ehk siis tegite endast olenevalt kõik, et naist kaitsta. Kui isik oli maas kõveras ning enam vastupanu ei osutanud, kuid Te jätkasite tema tagumist jalgade või millegi muuga, siis Te ületasite hädakaitse piiri, ning olete vigastuste tekitamises süüdi. Seda teate nüüd juba ise, kas iga löök oli vaid isiku eemaletõrjumiseks ja ründe lõpetamiseks, või kestis see põhjuseta pikemalt.

Teisel juhtumil on puhtalt tegemist füüsilise vägivalla juhtumiga, mille kohta tuleb Teil avaldus teha. Ei näe mingit mõtet selles, et oodata seni, kuni teise süütegu aegub, sest me räägime karustusseadustikust tulenevalt viiest aastast ja see on juba pikk aeg. Suure tõenäosusega isik ei esita Teie kohta kaebust, kuna tolle juhtumi menetlemine viib omakorda selleni, et isik kasutas oma naise suhtes füüsilist vägivalda ja uue rikkumise menetlemisel poleks see temale mitte sugugi kasulik.

Ma ei tea küll juhtunu täpseid asjaolusid, kuid kui asi on pigem selles, et soovite saada endalt varastatud vara kiiremini tagasi, siis Te saate esitada vastava taotluse menetlejale. Seda siis ainult juhul, kui omandiõigus on selge ehk politseil ei ole kahtlust, et Teie olete asja omanik.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 124 lg 3 järgi tagastatakse asitõend viivitamatult, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Teie taotlete ja menetleja annab Teile teada, kas on oluline, et see ese on menetluse lõpuni Teie käes või jaoskonnas hoiul.

Kui menetluse algusest on möödas kuus kuud, kuid süüdistusakti ei ole esitatud, siis antakse ese omanikule hoiule, kui prokurör ei esita tähtaja pikendamiseks vastavat soovi ega põhjenda, miks eset ei saa veel õigele omanikule tagastada.

Avaldust tagasi ei võeta. Siin on küsimus selles, et riigile on teada seaduserikkuja, tema tegu ning lähtuvalt seadustest tuleb riigil teda ka karistada. Karistamise üks eemärk on uute süütegude ärahoidmine. Tihti need protsessid venivad pikale, kuid tuleviku mõttes on see kindlasti parem, kui karistamatus.

Küsimus on täiesti õigustatud ja usun, et see on käinud ka paljude teiste isikute peadest läbi. Üldiselt, kui näiteks ühistranspordis toole soditakse, lärmakalt juuakse või laamendatakse, esineb kodanikujulgust harva. See pole hukkamõist, kuna tõepoolest, kui isikuid on rohkem, nad on ilmselgelt tugevamad, võimalik et ka mingisuguses joobes ning rääkimata sellest, kui ka kodanikul endal on kiire, siis valitakse vaikiv nõusoleks. Tegelikkuses teiste isikute vaikimine võib mõjuda laamendajatele hooguandvalt.

Prügi mahaloopimine, seinade sodimine on rikkumised ning nende eest on ette nähtud karistused. Nii nagu suitsetajate korral, tihti piisab sellest, kui teine isik annab märku, et selline käitumine ei ole ok. Samas, lihtne on seda teha siis, kui rikkujaid on üks.

Variandid, mida avalikes kohtades teha: kaasata teisi appi. Bussis bussijuhti, poes poemüüjat st neil on endal olemas käitumisjuhis, mida sellistes olukordades teha (ja kust saab abi) ja võimalik, et nad ise ei ole olukorda veel märganud.

Teiseks, oleneb olukorrast, kuid vahel piisab rikkujatele ka suulise märkuse tegemisest. "Vabandage, ma nägin, et Teil kukkus krõpsupakk prügikastist mööda." Mõjub pigem noorte ja uljaste korral.

Kolmandaks, kui on näha, et rikkuja ei ole agressiivne (näiteks gräfiti tegija või alaealised alkoholiga), piisab ka sellest, kui hoiatate, et kui nad seina sodima hakkavad või oma pudelitega siin jooma hakkavad, teete neist pildi ja edastate politseisse.

Neljandaks, kui ilmselgelt ei ole rikkuja valmis oma tegevust lõpetama ja temast käib jõud üle, siis tasub teha olukorrast nii pilti, et isik seda ei näe, helistada politseisse ja kutsuda patrull välja. Kui patrull õigeaegselt kohale ei jõua või peate ise sündmuskohalt lahkuma, saate pildid ja enda täiendavad andmed saata politseisse e-kirja teel. Helistada võib igal juhul, sest võimalik, et lähim patrull ongi lähedal olemas ning nad saavad kohe sekkuda. Kui tegemist ei ole just Tallinna kesklinnaga, siis mujal, eriti pealinnast väljapool, on üldiselt politseinikud oma kohalike rikkujatega kursis ning edastatud pildist võib piisata isiku kindlakstegemiseks.

Viiendaks võimaluseks võiks olla füüsiline sekkumine. Pigem sellistel juhtudel, kui on tegemist taskuvarastega, joobes alaealistega, isikutega, kelle seisund võib olla ohtlik nii teistele kui neile endale. Siin tuleb kindlasti arvestada seda, et enda elu sekkumisega ohtu ei pane.

Kokkuvõttes, pigem sekkuda sõnaliselt, kindlasti helistada 110 ja mõelda enda ohutusele.

Kuna küsimusi on mitu, püüan neile järjest vastused anda. Sigaret (olgu või poolik) on seotud noorega seetõttu, et seda tal tubakaseaduse § 28 lg 1 järgi olla ei või ning selle rikkumise eest on ette nähtud karistus. Kohapeal rikkumise menetlemine ei ole ühegi seaduse järgi kohustuslik. Politseinik võib anda välja kutse isikule teatud päevaks politseimajja ülekuulamiseks tulemiseks. Teoreetiliselt on selle juhtumi lahendamiseks aega 2 aastat, kuid üldine tava on, et noortega seotud juhtumid võiksid saada lahenduse 2 kuu jooksul, kuna tunnistajad unustavad vastasel juhul juba juhtunu asjaolud ning ka määratav karistus ei ole enam sel juhul mõjus. Kellegi õigusi sellega ei rikuta ning 2-3 nädalaga ei hävine ka sigarett.

Küsimuses politseiniku kohta seate Te kahtluse all politseiniku usaldusväärsuse tunnistajana. Ei oska öelda, mis põhjusel peaks politseinik antud juhul tunnistajana valetama. Lisaks sellele, olemas on ka tõendina sigaret, mis lisatakse väärteoasja juurde. Kui lapsevanem sellele järele ei tule, saadetakse see hävitamisele.

Loomulikult on hea, kui on olemas veel pildi- või videomaterjal, kuid olles sarnaselt koostanud noortele trahve juba varsti 10 aastat, siis ühtegi vaidlust menetlusaluste isikutega sellel alusel, et teine politseinik ei anna juhtunu kohta õigeid ütlusi, pole ette tulnud. Enamasti kuulame me ka üle kõrval olevad eraisikud, kui see on võimalik (kui neid on).

Minnes fantaasiamaailma ja arutledes näiteks juhtunu üle, kus kaks politseinikku ütlevad, et turvavöö oli lahti ja kaks sõidukis olevat isikut väidavad vastupidist, siis üldiselt koostab politseinik isikule väärteoprotokolli, ning inimene saab selle peale esitada kaebuse politseiniku otsesele ülemusele. Kui seda ei rahuldata, siis koostab politseinik väärteootsuse ning isik võib kaebusega pöörduda maakohtusse. Kohus vaagib kõiki asjaolusid ning püüab olemasolevate tõendite ning ka tunnistajate usaldusväärsusele tuginedes langetada õige otsuse. Pole ka välistatud, et trahv tühistatakse, kuna süü pole piisavalt tõendatud. Seetõttu eriti liikluse asjades, kus trahvid on suuremad ja seega ka kaebamine ükskõik millistel alustel tõenäolisem, on iga lisa tõend kasulik. Noorsooteemade, antud juhul siis selle sigareti küsimuses on maksimaalne karistus 40 eurot ning politseinik otsustab, kas tõendeid on piisavalt või mitte. Mina kasutaks pildi/video tegemist kindlasti siis, kui on näha, et isik eksimust ei tunnista.

Tere!
Esmalt küsiksin, kas Teie tööandaja korraldab Teile töötervishoiu tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures? Tervisekontrolli korraldamine on tööandja kohustus, kui tervisekontrolli vajadus selgub töökeskkonna riskianalüüsist (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) §13 lg 1 punkt 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060).
Teil on õigus pöörduda ka Hiiul asuvasse kutsehaiguste keskusesse, et selgitada välja tööst põhjustatud tervisehäired ning saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses (TTOS § 14 lg 5 punkt 7).

Tööandjate poolsete tööohutusnõuete täitmist jälgib Tööinspektsioon. Samas on Teil õigus teha Tööinspektsiooni märgukiri tööandjast, kes ei täida tööohutusalaseid nõudeid töötajate tervise hoidmise suhtes (isikukaitsevahendite andmine, puhkepauside korraldus jms).

Loodan, et Teil oli vastusest kasu!

Ei ole õigust taoliselt liiklusseadust rikkida. Kui vaja, tuleb abijõude lihtsalt kauem oodata. Kui taoline asi juhtus, võite sellest täpsemalt teada anda maarja.punak@politsei.ee aadressile ning ma edastan selle sisekontrollile.

Ei saa niiviisi teha. Vastavalt süüteo toime pannud ja abi vajava lapse juhendile on politseil kohustus lapsevanemat juhtunust teavitada. Trahvi aga pead seadusest tulenevalt ikkagi ise kinni maksma, vastutus selle eest on seadusest tulenevalt alaealisel endal.

Lugupeetud küsija,

kui töötaja ise annab avalduse töölepingu lõpetamiseks, siis sõltumata põhjusest, ei ole tal õigust töötuna arvelevõtmise korral saada töötuskindlustushüvitist.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Õiguse töötuskindlustushüvitise määramiseks annab nt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 - töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).