Politsei


Küsimus: Kes jääb "süüdi" kui purjus võõras peksab jalaga autot ja autoomanik lööb laamendajat rusikaga näkku?21.02.2014

Tere!

Mõtlesin juba mitu korda küsida, nüüdseks olen juba mitu küsimust suutnud kokku mõelda. Loodan, et leiate aega neile vastata.

1) Küsimus puudub oma vara kaitsmist ja hädakaitse piire. Nimelt juhtus kaudsel tuttaval antud asi:
Tuttav seisis oma auto kõrval, auto oli pargitud kaupluse ette. Kauplusest väljus veidi joobes ja täkku täis noormees. Ühtäkki tekkis neil mingi konflikt, mille käigus joobes noormees hakkas jalaga tuttava autot peksma. Edasise kahju tõkestamiseks lõi tuttav purjus noormehele hoobi rusikaga näkku. Peale seda ei olnud kummalgi edasisi pretensioone ja politseid asjasse ei kaasatud. Küsimus on selline: Kui politsei oleks asjasse kaasatud, kas n.ö. "õigus" oleks jäänud sellele, kelle autot peksti või sellele, kes rusikahoobi sai?

2) Teine küsimus on seotud esimese küsimusega.
Toon järgmise näite:
Mingi purjus vandersell laamendab mu auto kallal. Avastan, et mul on auto tagaistmele jäänud lapse mängupüstol. Kui hakkaksin sellega niiöelda "vehkima", kas see kuuluks relvataolise esemega ähvardamise alla? Või olen ma võtnud asjaoludele vastava meetme, millega oma vara kaitsta, rünnakut peatada ja rünnakust põgeneda?

Üleüldiselt siis asjakohane küsimus-soovitus ka:
Kui peaks endalgi tekkima olukord, kus keegi laamendab minu sõiduki kallal, siis milliseid meetmeid ma kasutada võin? Ilmselt võin ise rünnaku tõkestada, seda küll. Aga ütleme, et ründajaid on mitu või on üks ründaja minust silmnähtavalt tugevuse poolest üle? Millega ma oma vara kaitsta võin?
Küsimus on loomulikult üsna teoreeriline, tänapäeval soovitatakse igasse autosse pardakaamerat, kuid hea oleks ikkagi oma õiguseid teada, mis vara kaitsmisesse puutuvad.
Olgu igaks juhuks ka öeldud, et hädakaitse piiridest olen teadlik, samuti hädaseisundi faasidest (rünnakueelne aeg, rünnak, rünnaku järgne aeg jms).

Kolmas küsimus:
Kui kannan varjatud relva (relvaloaga, seaduslik), kas võin relva abil oma vara eelnimetatud situatsioonides kaitsta? Loomulikult ei pea ma silmas kellegi reaalset tulistamist, pigem rünnaku peatamist "ehmatusega" nii kauaks, et jõuaksin autoga ründaja eest põgeneda.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Maarja Punak
loe lisaks
Sellistel juhtumitel annab täpsemaid hinnanguid menetleja, kellel on teada mõlema osapoole selgitused ja muu asjasse puutuv. Aga püüan nende infokildude põhjal selgitada:
1) isik tõrjus toimuvat rünnet oma vara vastu (omand on õigushüve) ja see löömine on antud juhul lubatud. Teine asi oleks olnud siis, kui lööke oleks olnud rohkem kui üks või kui tekitatud vigastus oleks olnud ebamõistlikult suur. Karistusseadustiku kommentaaridest soovitan lugeda § 28 ja § 29.
2) kui Te olete veendunud, et hädakaitse olukorras mängupüstol Teid aitab, siis selle kasutusele võtmine ei ole keelatud, sest seaduse järgi võiksite te ju näiteks päris relva omades ka seda päriselt võtta. Küsimus on selles, et võite sattuda olukorda, kus näiteks röövel ei soovinud kasutada röövimisel relva, kuid nüüd, nähes Teie relva, otsustab siiski selle kasutamise kasuks ning sel juhul jääte kaotajaks Teie st Teie saate viga. Teie karistamise alust antud juhul ei ole, kuid igasugune relvataoliste esemetega vehkimine võib lõppeda vägivaldsemalt, kui olukorda teisiti lahendada püüdes. Karistada saaksite siis, kui selle relvaga ise ähvardamist alustaksite ilma, et oleks tekkinud olukorda, mida saaks tõlgendada hädakaitse seisundina.

Oma vara kaitseks võite võtta kasutusele need meetodid, mis antud juhul aitavad. Samas, mina teeksin 3-4 mobiilipilti ja helistaks 110 - auto on nagunii saanud juba kannatada, enam pole vahet, kas kahju on 100 eurot suurem või väiksem. Mina vähemalt olen ohutus alas. Varaline kahju on vähemtähtsam kui tervist puudutav kahju.

Relva kasutamine on tekitab igal juhul kõrgendatud ohu. Sel juhul peate olema kindel oma relvakäsitsemise oskustes. Keelatud see ei ole, kui Teile tundub, et see on antud juhul ainus viis (läheduses ei ole midagi muud, mis tekitaks inimesel vähem kahju, kuid teeks sama töö ära). Seega vastus on jah. Nüüd ründe tõrjumisel tuleks kindlasti sihtida jäsemetesse või keha piirkonda, lask pähe rahakoti varguse takistamiseks on ilmselgelt liig ning ületab hädakaitse piirid.