Politsei

Kui kriminaalmenetluse alustamine, läbiviimine ja lõpetamine oli seaduslik (s.o see toimus KrMS alusel ja selle nõudeid järgides), siis seda kahju, mida isik tunneb endal tekkinud olevat üksnes tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise faktist, ei hüvitata. Vastasel juhul sätestaks KrMS selle otsesõnu või see oleks lausa eraldi seaduses, nagu nt alusetu vabaduse võtmise puhul on. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi võib riigilt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui süüliselt on alandatud isiku väärikust, kahjustatud tema tervist, võetud temalt vabadus, rikutud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotatud tema au või hea nimel. Kui sellist süülist (s.o eelkõige tahtlikult ebaseaduslikku) tegevust ei ole olnud, vaid toimingud viidi läbi seaduse järgi korrektselt, siis pole ka nõudel alust.

Kui kodanik ikkagi soovib, siis ei saa keegi keelata tal oma kahju hüvitamise taotlust PPA-le või halduskohtule esitamast (RVastS § 17 lg 1). Seejuures peaks ta aga välja tooma, mis need konkreetsed tegevused selle kriminaalmenetluse raames olid, mis tema õigusi rikkusid ja teda traumeerisid.

NB! Asi on veidi teisiti, kui kodanik oli krimasja raames alusetult kinni peetud / vahi all – siis on hüvitise maksmine reeglina ette nähtud.