Politsei
Küsimus: Kas tunnistusest saab loobuda, sest ei taha sugulase vastu tunnistada?20.06.2013
Tere.
Küsimus siis selline. Poeg käis eile uurija juures, kuna nägi ööklubis pealt kaklust, milles osalas ka meie sugulane. Kuna tegu on narko tarvitajaga, käitubki ta imelikult ja ettearvamatult. Oli ka poega õlast hammustanud. Poeg rääkis seda oma sõbrale ja kuna kakles viimase sõber ja oli kakluses viga saanud, esitasid nad politseile avalduse. Ja sõber andis poja andmed, et teda ka oldi hammustatud ja ta olevat kaklust pealt näinud. Nüüd siis uurija ütles, et ta ei pea sugulase vastu tunnistama, aga oli kõik kirja pannud ja ka umbes sõnad suhu ja küllaltki pealetükkivalt käitunud. Poeg kirjutas tunnistusele alla. Nüüd tahab sellest tunnistusest loobuda, et ta ei taha ikkagi sugulase vastu tunnistada. Kas selleks on siis tal õigus? Tänan.
Küsimus siis selline. Poeg käis eile uurija juures, kuna nägi ööklubis pealt kaklust, milles osalas ka meie sugulane. Kuna tegu on narko tarvitajaga, käitubki ta imelikult ja ettearvamatult. Oli ka poega õlast hammustanud. Poeg rääkis seda oma sõbrale ja kuna kakles viimase sõber ja oli kakluses viga saanud, esitasid nad politseile avalduse. Ja sõber andis poja andmed, et teda ka oldi hammustatud ja ta olevat kaklust pealt näinud. Nüüd siis uurija ütles, et ta ei pea sugulase vastu tunnistama, aga oli kõik kirja pannud ja ka umbes sõnad suhu ja küllaltki pealetükkivalt käitunud. Poeg kirjutas tunnistusele alla. Nüüd tahab sellest tunnistusest loobuda, et ta ei taha ikkagi sugulase vastu tunnistada. Kas selleks on siis tal õigus? Tänan.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71-73 järgi (KrMS § 66 lg 3). Tunnistajale selgitatakse tema õigust kirjutada ütlusi omakäeliselt (KrMS § 68 lg 1). Tunnistaja võib ütlusi andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente (KrMS § 68 lg 3). Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: alanejal ja ülenejal sugulasel; õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; lapsendajal ja lapsendatul; abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist (KrMS § 71 lg 1). Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid (KrMS § 71 lg 2). Õigus tunnistajana keelduda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul; kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul; isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus (KrMS § 72 lg 1). Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse seadust (KrMS § 73 lg 1).
Tunnistajana antud ütlustest hiljem loobuda ei saa.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Sotsiaalne turvalisus > Politsei