Tööõigus
Küsimus: Kas 24-tunniste vahetustega töö korral on ka 31. detsembril õigus 3 tundi lühemale tööpäevale?22.01.2014
Lugesin siin eelnevaid vastuseid, kuid ei leidnud vastust oma küsimusele. Töötan 24-tunnistes vahetustes ja minu viimane vahetus algas 30.12 ja lõppes 31. kell 8 hommikul. Seega olin tööl ka 31. dets 8 tundi. Kas ka minul oli õigus sellele kolm tundi lühemale tööpäevale? Meil makstakse ületunnid välja 1,5 kordselt. Kas minu töötundide arv dets. oli 144 või 141 tundi? Tänan
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
2013 aasta detsembrikuus oli 146 töötundi nendel, kelle tööpäevad sattusid pühade-eelsetele tööpäevadele s.o 23.12 ja 31.12. Kui olite tööl ainult 31.detsembril, on töötundide arvuks 146+3= 149 tundi.
Seaduses ei ole eraldi välja toodud, kuidas peaks tõlgendama situatsiooni, kui töötaja alustab tööd tavalisel tööpäeval ning lõpetab pühade-eelsel päeval.
Kuna lühendmata tööpäevaga töötamine pühade-eelsel tööpäeval eeldab mõlemapoolset kokkulepet, siis selle olemasolul on minu nägemusel tegemist situatsiooniga, kus tööandjal on kohustus kompenseerida (vastavalt kokkuleppele) pühade-eelsel tööpäeval ületöötatud kolm tundi, vaba ajaga võrdses koguses või rahaga 1,5 kordselt.
Selgeid kokkuleppeid ja töösuhteid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui töökoht kolib 7 km eemale, kas tööandja peab bussisõidu kompenseerima või koondama?22.01.2014
Tere!
Töötan keskuses, mis asub minu majast umbes 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Ka töölepingus on kirjas selle töökoha aadress, kus ma tööl käin. Nüüd tahab tööandja kolida teise kohta, mis asub umbes 7 km kaugemal, st ma pean bussiga sõitma, mis nõuab lisa väljaminekut. Kas mul on õigus selle eest kompensatsiooni saada? Ja kui ma nõus ei ole sinna tööle minema, kas pean siis ise lahkumisavalduse kirjutama või tööandja peaks mind koondama?
Aitäh!
Töötan keskuses, mis asub minu majast umbes 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Ka töölepingus on kirjas selle töökoha aadress, kus ma tööl käin. Nüüd tahab tööandja kolida teise kohta, mis asub umbes 7 km kaugemal, st ma pean bussiga sõitma, mis nõuab lisa väljaminekut. Kas mul on õigus selle eest kompensatsiooni saada? Ja kui ma nõus ei ole sinna tööle minema, kas pean siis ise lahkumisavalduse kirjutama või tööandja peaks mind koondama?
Aitäh!
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja töölepingus märgitud töötamise kohas pole võimalik seoses töö lõppemisega tööd anda, on tööandja kohustus pakkuda enne koondamist töötajale võimalusel teist vaba töökohta ettevõttes, kaasaarvatud töökohta seni kokkulepitust erineval aadressil. Kui kokku on lepitud töötamise koht kohaliku omavalitsuse täpsusega, kohustub töötaja töötama selle piires.
Töötajal pole kohustust tööandja pakkumist (uueks töötamise kohaks) vastu võtta. Kui lepingut, st töötamiskoha aadressi kokkuleppel ei muudeta, siis tuleb töötaja koondada. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, siis toimub edasine töö kokkulepitud aadressil kokkulepitud tingimustel (sealhulgas on võimalik kokku leppida kulude hüvitamises).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas pärast tööpakkumise konkursi lõppu võin tööandjalt nõuda valituks osutunud konkurendi hariduskäigu ja ametikäigu andmeid?17.01.2014
Tere
Kas võin tööandjalt pärast kandideerimise lõppu saadud kirja põhjal nõuda tööandjalt valituks osutunud kandidaadi andmeid hariduse ja ametikäigu kohta? Ja kas TLS § 3 annab selleks aluse, või hoopis võrdse kohtlemise seadus?
Kui tööandja kirja sisu oli tsiteerides järgmine:
"Täname Teid meile saadetud elulookirjelduse eest. Paraku ei osutunud te seekord valituks, kuna leidsime antud ametikohale omadustelt sobivama töötaja."
Minu jaoks on see diskrimineeriv, kui tööandja väidab, et ta leidis OMADUSTELT paremini sobiva isiku, kui ta ei ole isegi minuga intervjuud läbi viinud.
Parimate soovidega,
Kas võin tööandjalt pärast kandideerimise lõppu saadud kirja põhjal nõuda tööandjalt valituks osutunud kandidaadi andmeid hariduse ja ametikäigu kohta? Ja kas TLS § 3 annab selleks aluse, või hoopis võrdse kohtlemise seadus?
Kui tööandja kirja sisu oli tsiteerides järgmine:
"Täname Teid meile saadetud elulookirjelduse eest. Paraku ei osutunud te seekord valituks, kuna leidsime antud ametikohale omadustelt sobivama töötaja."
Minu jaoks on see diskrimineeriv, kui tööandja väidab, et ta leidis OMADUSTELT paremini sobiva isiku, kui ta ei ole isegi minuga intervjuud läbi viinud.
Parimate soovidega,
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas uus tunnitasu alammäär puudutab ka käsunduslepingu alusel töötajaid või ainult töölepinguga töötajaid?17.01.2014
Tere,
Kas aastast 2014 kehtiv uus tunnitasu alammäär puudutab ka käsunduslepingu alusel töötajaid või ainult töölepinguga töötajaid?
Kas aastast 2014 kehtiv uus tunnitasu alammäär puudutab ka käsunduslepingu alusel töötajaid või ainult töölepinguga töötajaid?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Siiski juhin tähelepanu asjaolule, et lepingut hinnatakse selle sisu, mitte pealkirja järgi ehk pole välistatud, et käsunduslepinguna pealkirjastatud lepingu näol on tegemist ikkagi töölepinguga, millele kohaldub töölepingu regulatsioon.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas juhatajal on õigus mind jätta koju ilma minu nõusolekuta, väites, et tööle tulen hädavajadusel?16.01.2014
Töötan puhkekeskuses nõudepesijana. Väites, et praegu on tööd vähe, jäeti mind koju ilma minuga rääkimata. Tööle pean minema ainult siis, kui on majas rohkem kliente. Mind teavitas sellest toitlustujuht, mitte juhataja. Olen täisajaga ja tähtajatu lepinguga tööl. Muud tööd pakkuda ei ole. Kas mul on õigus nõuda nende päevade eest palka, kuna see on ju minust mitteolenevatel põhjustel kodus olemine.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja poolt töötaja koju saatmine põhjusel, et tööd ei ole, saab tõlgendada kui tööseisakut. Töölepinguseaduse (TLS) § 28 näeb ette tööandja kohustusena töötaja kindlustamist kokkulepitud tööga. Kirjeldatud olukorras sätestab töötaja õigused TLS-e § 35.
Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole talle tööd andnud, peab tööandja maksma töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Ebameeldivate tagajärgede ärahoidmiseks, tuleks olukord kirjalikult ka fikseerida. Tõenditeks võivad olla näiteks e-kirjad, telefonisõnumid või tähtkirjad.
Soovitan tööandjale esitada kirjalik järelpärimine hetke olukorra ja selle kestvuse kohta. Ärge unustage mainimast kuupäeva, millal oma küsimustele vastust ootate. Edasine asjade käik sõltub juba Teile antud vastusest ja töötasu suurusest palgapäeval.
Juhul, kui vajate olukorra lahendamiseks abi, soovitan tulla meie konsultatsioonile.
Kontaktid leiate meie kodulehe lingilt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda, et töötaja vastutaks auto eest ja korvaks tema süül toimunud avarii kahjud?15.01.2014
Tere
Tööandja muutis tööautode kasutamise korda, kus määratakse, et auto kasutaja vastutab täielikult auto eest. Määratud on ka, et kui autoga juhtub avarii minu süül, siis on õigus nõuda remondi või auto väärtuse maksumus vastutavalt töötajalt, firma vastutulekul võib koostada maksegraafiku või nõuda osalist maksmist. Kas tööandja saab seda nõuda?
Tööandja muutis tööautode kasutamise korda, kus määratakse, et auto kasutaja vastutab täielikult auto eest. Määratud on ka, et kui autoga juhtub avarii minu süül, siis on õigus nõuda remondi või auto väärtuse maksumus vastutavalt töötajalt, firma vastutulekul võib koostada maksegraafiku või nõuda osalist maksmist. Kas tööandja saab seda nõuda?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud aga hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
Seega kahju tekkimisel tuleb alati hinnata, kas kahju tekkimise põhjustas töötaja poolt töökohustuste rikkumine.
Lisaks on võimalik sõlmida varalise vastutuse kokkulepe, kuid varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas lõunapausiks peab olema konkreetne ajavahemik või peangi suutäite kaupa sööma ja vahepeal kliente teenindama?15.01.2014
Tere!
Küsimus selline, töötan toitlustusettevõttes. Tööpäeva pikkus 12 tundi, millest 11 tundi makstakse kinni ja 1 tund ei maksta.
See 1 tund on arvestatud lõunapausiks. Mõistetav. Aga küsimus on see, et see paus näeb välja selline, et vaatad ise millal kliente ei ole ja siis sööd, see tähendab seda, et kui klient tuleb või telefon heliseb, pean minema oma lõunapausist tegema tööd.
Vahest käib söömine nii, et teed toidu soojaks, paned selle lauale ja siis juba pead jooksma tööd tegema, siis lähed võtad 1 ampsu ja siis jälle jooksed tööd tegema.
Kui töötajatega küsisime ülemuselt, et miks ei võiks meie lõunapausi kinni maksta, kui me teeme tihti oma lõunapausist tööd ja kinni ei või selleks ajaks ust ju loogiliselt panna. Saime vastuseks, et siis võivad nemad ka norima hakata, et kui kliente vahepeal ei käi, et miks me istume aga see, et kliente vahest ei ole, ei ole ju meie teha. Kuidas peaks kompromissile jõudma? Minu meelest oleks õige teha nii, et nad maksavad tunni kinni ja siis vaatame ise millal tööme või kuidas?
Ette tänades
Küsimus selline, töötan toitlustusettevõttes. Tööpäeva pikkus 12 tundi, millest 11 tundi makstakse kinni ja 1 tund ei maksta.
See 1 tund on arvestatud lõunapausiks. Mõistetav. Aga küsimus on see, et see paus näeb välja selline, et vaatad ise millal kliente ei ole ja siis sööd, see tähendab seda, et kui klient tuleb või telefon heliseb, pean minema oma lõunapausist tegema tööd.
Vahest käib söömine nii, et teed toidu soojaks, paned selle lauale ja siis juba pead jooksma tööd tegema, siis lähed võtad 1 ampsu ja siis jälle jooksed tööd tegema.
Kui töötajatega küsisime ülemuselt, et miks ei võiks meie lõunapausi kinni maksta, kui me teeme tihti oma lõunapausist tööd ja kinni ei või selleks ajaks ust ju loogiliselt panna. Saime vastuseks, et siis võivad nemad ka norima hakata, et kui kliente vahepeal ei käi, et miks me istume aga see, et kliente vahest ei ole, ei ole ju meie teha. Kuidas peaks kompromissile jõudma? Minu meelest oleks õige teha nii, et nad maksavad tunni kinni ja siis vaatame ise millal tööme või kuidas?
Ette tänades
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Töötajal on õigus lõunavaheajaks töökohalt lahkuda, sest TLS § 47 lõike 2 teise lause kohaselt ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka.
Kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal, siis eraldatakse lõunatamiseks ruum, makstakse lõunaaja eest töötasu ning töötaja ei lahku puhkamiseks töökohalt.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Mitu päeva on mul võimalik võtta õppepuhkust, kui ma töötan poole kohaga?14.01.2014
Mitu päeva on mul võimalik võtta õppepuhkust, kui ma töötan poole kohaga? Ja kas tööandjal on lubatud selle asemel soovitada võtta tavaline puhkus?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Õppepuhkuste osas on ainsaks kriteeriumiks koolituse vorm, mitte töökoormus.
Koolitusel osalemiseks antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul (TäKS § 8 lg 2).
Taseme- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest ning seda kohaldatakse ka töötajatele, kes osalevad tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes (TäKS § 8 lg 3).
Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel (TäKS § 9).
Kokkuvõtteks: Teil on õigus õppepuhkusele, kui koolituse vormiks on eelpool nimetatud õpe, millest olete tööandjat eelnevalt teavitanud. Puhkuse avalduse esitamise tähtaeg on (nagu põhipuhkuse puhul) 14 kalendripäeva.
Edukaid õpinguid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas 8 tunnise tööpäeva jooksul on õigust nõuda lõunapausi?13.01.2014
Töötan spordiklubis, kus on päevas kaks vahetust. Hommikune 8h ja õhtune 7h. Vahetuse ajal ei ole töötajale ette nähtud oma vaba aega (puhkepausi), et süüa. Hommikuti on vähe rahvast ja saame kiiresti kõrval ruumis süüa, aga see pole nagu paus, klientide tulekul peame söömise pooleli jätma. Õhtul on väga kiire ja 7h jooksul on raske isegi WC-s käia ja süüa pole üldse võimalik. Saan aru, et tööl on korraga ainult 1 teenindaja ja pausi pole võimalik anda, aga kas mul on õigust nõuda tööandjalt, et ta võimaldaks pause? Kui pikka pausi võib töötaja 8h tööpäeva jooksul saada?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
TLS § 47 lõike 2 teise lause kohaselt ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. See tähendab, et lõunatamiseks eraldatakse ruum ja vahendid ning lõunaaja eest makstakse töötasu, kui töötaja ei saa puhkamiseks töökohalt lahkuda.
Seega on töötajal õigus tööpäevasisesele vaheajale alati, kui ta tööpäev kestab kauem kui kuus tundi.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas peaksin tasu saama ka nende tundide eest, mil meil ei ole kliente?13.01.2014
Töötan massöörina massaažisalongis, tööandjaga on sõlmitud tööleping ja kokku lepitud ka mitu protsenti teenuse hinnast on minu tasu. Eraldi tunnitasu mul pole. Probleem seisneb selles, et mõnel tööpäeval (tööpäev on 10 tundi) on mul ainult 3-4 tundi tööd ja ülejäänud aja (ehk siis 6-7 tundi) olen ma küll reaalselt töökohal olemas, aga ilma tööta. Tööandja väitel olen ma kohustatud viibima töökohal kõik need 10 tundi, kui mul on graafikujärgne tööpäev. Kas sellisel juhul peaks tööandja mulle palka maksma ka nende tundide eest kui ma viibin töökohal, aga reaalselt tööd ei tee (kuna pole kliente)?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kuna tööleping erineb teistest võlaõiguslikest lepingutest (käsundusleping, töövõtuleping) just selle poolest, et tööandja juhib ja kontrollib töötajat ning korraldab tema tööaega ja tööd, siis tuleb tööajal anda töötajale tööd ja maksta selle eest tasu või maksta töötajale tema keskmist töötasu aja eest, mil tööd ei anta (töölepingu seadus, TLS § 35).
Juhin tähelepanu, et töötasu on tööandjal TLS § 5 lg 1 p 5 alusel kohustus töötajale kirjalikult teavitada. Kui seda tehtud pole, on tööandjal kohustus kahe nädala jooksul vastava nõude saamisest töötajalt talle andmed esitada. TLS § 29 lg 6 sätestab, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.