Tööõigus
Küsimus: Kas on seadusega kooskõlas, et puhkus algab riigipühal ja nende päevade eest puhkusetasu ei maksta?01.03.2014
Minu korraline puhkus õpetaja ametikohal (56 päeva) määrati ajavahemikku 23.06-16.08 2014. Kas on seadusega kooskõlas, et puhkus algab riigipühal ja siis nende päevade eest (23.06 ja 24.06 - riigipühad) puhkusetasu ei maksta.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Eelistaksin mõelda, et Teie tööandja on puhkuste ajakava koostamisel eksinud TLS § 54 lg 3 vastu teadmatusest. Nimelt öeldakse seal, et põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.
Jättes välja pühad 23. ja 24. juuni, peaks Teie puhkus olema 25.06.- 19.08.2014. Kuna 20. august on samuti püha, siis esimeseks tööpäevaks jääb 21.08.2014.
Loomulikult on tööandjal võimalus puhkuste ajakava veel muuta, sest selle kinnitamise viimaseks tähtajaks jääb 31.03.2014. kuid igal juhul tuleb puhkusepäevade arvestusest välja jätta rahvus- ja riigipühad.
Õiget puhkusearvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus omandi kaitseks ilma töövõtja teadmata lugeda tööandja arvutisse laekuvat või sealt saadetud elektronposti?01.03.2014
Tere,
Kas tööandjal on õigus omandikaitse tagamiseks ilma töövõtja teadmata lugeda tööandja arvutisse laekuvat või sealt saadetud elektronposti?
Kas ei teki vastuolu siin TLS § 28 lg 11?
Kas tööandjal on õigus omandikaitse tagamiseks ilma töövõtja teadmata lugeda tööandja arvutisse laekuvat või sealt saadetud elektronposti?
Kas ei teki vastuolu siin TLS § 28 lg 11?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie poolt esitatud küsimusele üheselt vastata ei ole võimalik. Andmekaitse Inspektsiooni poolt välja antud mahuka juhise "Isikuandmete töötlemine töösuhetes" järgi on niisugune tegevus teatud tingimustel lubatud. Samas peab olema täidetud hulk eelnevaid tingimusi, mida Andmekaitse Inspektsioon on kirjeldanud eelnimetatud juhise lk 56- 63. Juhisega saab tutvuda aadressil: https://www.aki.ee/et/juhised/isikuandmete-tootlemine-toosuhetes .
Tasakaalu tööandja omandikaitse ning töötaja eraelu kaitse tagamisel soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööline võib põhipuhkuse välja võtta 7 päeva kaupa?28.02.2014
Töölepinguseadus sätestab, et vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Kas ülejäänud 14 kalendripäeva võib töötaja välja võtta ka 7 päeva kaupa? Kas tööandja võib keelduda põhipuhkuse väljavõtmisest 7 päeva kaupa?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas töötajal on õigus ühepoolselt otsustada, millal ta oma üle normi töötatud tunnid vaba ajana välja võtab?28.02.2014
Tere,
Kas töötajal on õigus ühepoolselt otsustada, millal ta oma üle normi töötatud tunnid vaba ajana välja võtab? Kui tööajanorm on 40 h nädalas ja summeeritud tööajaarvestuseks on 1 kuu, kas töötaja võib nõuda vaba aja saamist kohe ületundide tegemise järgselt olukorras, kus seda pole eelnevalt kokku lepitud ega ka arutatud? Kui töötaja on ühepoolselt otsustanud vaba aja kohe peale ületundide tegemist välja võtta ja keeldub tööle naasmast ka peale seda kui tööandja on lahenduseks pakkunud, et töötaja võiks vaba aja osaliselt välja võtta peale ületundide tegemist ning ülejäänus lepitakse eraldi kokku tagamaks ka tööandja huvisid ja tööde jätkumise, kas töötaja on rikkunud töölepingut?
Kas töötajal on õigus ühepoolselt otsustada, millal ta oma üle normi töötatud tunnid vaba ajana välja võtab? Kui tööajanorm on 40 h nädalas ja summeeritud tööajaarvestuseks on 1 kuu, kas töötaja võib nõuda vaba aja saamist kohe ületundide tegemise järgselt olukorras, kus seda pole eelnevalt kokku lepitud ega ka arutatud? Kui töötaja on ühepoolselt otsustanud vaba aja kohe peale ületundide tegemist välja võtta ja keeldub tööle naasmast ka peale seda kui tööandja on lahenduseks pakkunud, et töötaja võiks vaba aja osaliselt välja võtta peale ületundide tegemist ning ülejäänus lepitakse eraldi kokku tagamaks ka tööandja huvisid ja tööde jätkumise, kas töötaja on rikkunud töölepingut?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja ja töötaja (edaspidi Pooled) võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (TLS § 44 lg 1).
Seega eeldab ületunnitöö tegemine kokkulepet enne töö tegemist, kuna tööandja võib vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist töötajalt ainult seaduses ettenähtud juhtudel (näiteks ettevõttega seotud erandlike ettenägematute ajutiste asjaolude tõttu), eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).
Antud informatsioonist loen välja, et enne ületunnitöö tegemist pole vaba aja hüvitamise perioodi suhtes Pooled kokku leppinud.
Töölepinguseadusest ei tulene kindlat aega, millal tuleb ületunnitööd vaba ajaga hüvitada, küll aga Poolte kohustust, käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seega tuleb juba läbirääkimistel arvestada üksteise huvisid ja õigusi ning seda ei saa otsustada ühepoolselt.
Kuna hüvitamise eesmärk on kompenseerida saamata jäänud puhkeaeg, siis ideaalvariandis oleks selle kompenseerimine vahetult pärast ületunnitööd.
Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul (TLS § 44 lg 1). Ehk siis, ületunni töö teostamisele järgneva kuu jooksul.
Töölepingu tingimuste täitmise rikkumisega on tegu sellisel juhul, kui ei ole kinni peetud kokkulepetest,
mida ollakse suutelised ka tõendama.
Õigeaegselt sõlmitud kokkuleppeid edaspidiseks!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas on õigus nõuda graafikuga töötajalt puhkusel oleva töötaja asendamist põhjendusega, et minu töötunnid ei tule täis?25.02.2014
Töötan täistööajaga, arvestuslikult 40h nädalas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodiga 3 kuud. Graafikujärgne töö, pikk ja lühike nädal.
Kas on seaduspärane nõuda puhkusel oleva töötaja asendamist paaril päeval, põhjendusega, et töötunnid ei tule täis?
Kas 14 h-le tööpäevale peaks järgnema vaba päev?
Tänan
Kas on seaduspärane nõuda puhkusel oleva töötaja asendamist paaril päeval, põhjendusega, et töötunnid ei tule täis?
Kas 14 h-le tööpäevale peaks järgnema vaba päev?
Tänan
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (TLS) § 51 lõike 1 järgi tuleb töötajale võimaldada 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. See tähendab, et tööpäev saab sama aja jooksul olla vaid kuni 13 tunni pikkune. Erandid ehk kuni 24-tunnised tööpäevad on võimalikud vaid järgmiste kriteeriumite samaaegsel esinemisel (TLS § 51 lg 3):
1. Erandiks on pooltevaheline kirjalik kokkulepe;
2. Ettevõtte tegevusala kuulub Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud loetellu, ehk - nii pikk tööpäev on tegevusala tõttu õigustatud;
3. Töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
TLS § 51 lg 5 alusel antakse sel juhul täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. See tähendab, et kui kuni 13-tunnisele tööpäevale peab järgnema vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega, siis eelpool nimetatud tingimustel toimunud 14-tunnisele tööpäevale peab järgnema vähemalt 11+1 tundi puhkeaega.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas lasteaedade ja koolide toitlustamisega tegeleval ettevõttel on õigus nõuda töötajatelt suvel üks kuu tasuta puhkust?20.02.2014
Kas tööandjal, kes tegutseb lasteaedade ja koolide toitlustamisega, on õigus nõuda töötajalt üks kuu tasuta puhkust, seoses töömahu vähenemisega suve-perioodil juulis-augustis?
Töölepingus on kirjas: puhkus 28 tööpäeva. Tasuta puhkusest pole juttugi.
Lugupidamisega,
Töölepingus on kirjas: puhkus 28 tööpäeva. Tasuta puhkusest pole juttugi.
Lugupidamisega,
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka olukorras, kus töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud talle tööd.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas töölepingus peab olema sätestatud öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine?20.02.2014
Tere
Töötan graafiku alusel (kord päeval, kord öösel, iga kuu erinevalt), kuid palk on iga kuu sama. Töölepingus öötöö ega riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestatud ei ole.
Küsimus seisneb selles, et kuidas peaks graafikutöö töötasu lepingus sätestatud olema?
Samuti on küsimus, et kui töölepingus on jäänud varasemast tasu kroonides, kas peab tegema lepingu lisa, st muutma tasu eurodeks?
Ette tänades
Töötan graafiku alusel (kord päeval, kord öösel, iga kuu erinevalt), kuid palk on iga kuu sama. Töölepingus öötöö ega riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestatud ei ole.
Küsimus seisneb selles, et kuidas peaks graafikutöö töötasu lepingus sätestatud olema?
Samuti on küsimus, et kui töölepingus on jäänud varasemast tasu kroonides, kas peab tegema lepingu lisa, st muutma tasu eurodeks?
Ette tänades
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kuna TLS kohaselt tuleb ööajal tehtav töö täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda lisatasu komponenti.
Euro kasutuselevõtt ei muuda töölepingut kehtetuks ega anna pooltele alust lepingu ühepoolseks muutmiseks. Kuna tegemist on vaid vääringu muutusega, siis ei saa eurole üleminekut käsitleda töölepingu tingimuste muutusena TLS mõistes ning seega ei ole ka seadusega määratletud aega, mille jooksul tuleks vääringu muutusest töötajat teavitada ja millise aja jooksul tuleks see lepingus vormistada. Siiski tuginedes TLS § 5 lg 2 sätestatule, mille järgselt peavad töölepingu andmed olema selged ja arusaadavad, oleks igati mõistlik tööandjal ja töötajal uues vääringus makstav töötasu läbi arutada (eelkõige võimalik ümardamise küsimus). Kas pooled vormistavad selle kohta ka töölepingu lisa, sõltub praktikast konkreetse tööandja juures.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas saan (laps 16-aastane õpilane) valida puhkuse augustisse, kui ettevõte määras kollektiivpuhkuse aprilli?19.02.2014
Tere. Meie ettevõttes määrati kollektiivpuhkus aprilli kuusse. Pere plaanidega sobiks august puhkuseks. Kas mul on õigus 16-aastase õpilasega võtta puhkus nimetatud ajaks? Kui jah, kas pean ka põhjendama tööandjale.
Tänan
Tänan
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 69 lõike 7 järgi on õigus nõuda puhkust sobival ajal:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Seega, kui Teie laps on 16-aastane (õpilane), puudub Teil õigus nõuda puhkust sobival ajal.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas endine tööandja on kohustatud mulle saatma 14 kuu palgateatise posti teel või e-kirjaga?19.02.2014
Töötasin asutuses 14 kuud ja selle aja jooksul ei õnnestunud palgateatisi saada. Töörahu huvides ei hakanud neid ka jõulisemalt sel ajal nõudma, kuna teistelt töötajatelt sain teada, et kellelegi ei anta palgateatisi.
Saatsin peale töösuhte lõppemist 14. jaanuaril 2014 asutusele meili, milles palusin mulle saata meili või posti teel mu 14 kuu palgateatised tagantjärele, millest keelduti, kui ma ise isiklikult kohale ei tule.
Kas endine tööandja saab nüüd nõuda, et ma pean isiklikult minema kohale, et oma palgateatised kätte saada (nende poolt määratud nii nädalapäevad kui ka kellaajad, mis mulle ei sobi).
Elan oma endisest töökohast 100 km kaugusel.
Kas neil on õigus keelduda saata need teatised posti teel või meiliga?
Kas mu palgateatised jäävadki saamata, kui ma ise kohale ei sõida?
Saatsin peale töösuhte lõppemist 14. jaanuaril 2014 asutusele meili, milles palusin mulle saata meili või posti teel mu 14 kuu palgateatised tagantjärele, millest keelduti, kui ma ise isiklikult kohale ei tule.
Kas endine tööandja saab nüüd nõuda, et ma pean isiklikult minema kohale, et oma palgateatised kätte saada (nende poolt määratud nii nädalapäevad kui ka kellaajad, mis mulle ei sobi).
Elan oma endisest töökohast 100 km kaugusel.
Kas neil on õigus keelduda saata need teatised posti teel või meiliga?
Kas mu palgateatised jäävadki saamata, kui ma ise kohale ei sõida?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teil on õigus oma tööandjalt küsida arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28 lg 2 p 12).
Esitage nõue kindlasti kirjalikult, sobib ka e-kiri.
Kui tööandja kahe nädala jooksul nõudmist ei täida, soovitan vastavasisulise avaldusega registreerida tööinspektori vastuvõtule.
Teile sobiva tööinspektori kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=120&
Edukat järelpärimist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas saan töölt tagasi lapsehoolduspuhkusele minna?18.02.2014
Tere!
Töötan praegu poole kohaga. Enne olin täistööajaga, aga jäin dekreeti 2011 september. Uuesti tööle läksin siis omal soovil poole kohaga 2013 aprill ehk siis tulin lapsehoolduspuhkuselt välja. Olen nüüd poole kohaga tööd teinud 10 kuud. Nüüd aga olen uuesti lapseootel, laps peaks sündima september/oktoober 2014. Küsimus selles, et kas mul on võimalik nö töölt ära tulla ja jääda uuesti lapsehoolduspuhkusele (Kui jah siis millal oleks viimane aeg seda teha)? Et ei peaks dekreeti jääma nüüd uue lapsega? Laps kellest jäin dekreeti töölt 2011 september saab 3-aastaseks novembris, et põhimõtteliselt mul ju kestab veel lapsehoolduspuhkus kui ma tööl ei käiks. Ma ei sooviks jääda dekreeti kuna dekreediraha ei tuleks palju, kuna töötan poole kohaga. Ja pärast lapse sündi peaksin ootama vanemahüvitist paar kuud, mida ma ei soovi. Sooviksin, et saaksin pärast lapse sündi kohe hakkata vanemahüvitist saama (kuna siis saab lapsega kauem kodus olla, dekreeti jäädes 1,4 aga kui ei ole dekreeti jäänud siis peaks olema 1,6) aga seda ma saaksin juhul kui ma dekreeti ei jääks. Olen ma õieti arusaanud? Või kuidas selles olukorras käituda, mida teha? Ette tänades
Töötan praegu poole kohaga. Enne olin täistööajaga, aga jäin dekreeti 2011 september. Uuesti tööle läksin siis omal soovil poole kohaga 2013 aprill ehk siis tulin lapsehoolduspuhkuselt välja. Olen nüüd poole kohaga tööd teinud 10 kuud. Nüüd aga olen uuesti lapseootel, laps peaks sündima september/oktoober 2014. Küsimus selles, et kas mul on võimalik nö töölt ära tulla ja jääda uuesti lapsehoolduspuhkusele (Kui jah siis millal oleks viimane aeg seda teha)? Et ei peaks dekreeti jääma nüüd uue lapsega? Laps kellest jäin dekreeti töölt 2011 september saab 3-aastaseks novembris, et põhimõtteliselt mul ju kestab veel lapsehoolduspuhkus kui ma tööl ei käiks. Ma ei sooviks jääda dekreeti kuna dekreediraha ei tuleks palju, kuna töötan poole kohaga. Ja pärast lapse sündi peaksin ootama vanemahüvitist paar kuud, mida ma ei soovi. Sooviksin, et saaksin pärast lapse sündi kohe hakkata vanemahüvitist saama (kuna siis saab lapsega kauem kodus olla, dekreeti jäädes 1,4 aga kui ei ole dekreeti jäänud siis peaks olema 1,6) aga seda ma saaksin juhul kui ma dekreeti ei jääks. Olen ma õieti arusaanud? Või kuidas selles olukorras käituda, mida teha? Ette tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (TLS § 62).
Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TLS § 62 lg 2).
Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. http://www.sm.ee/sinule/perele/vanemahuvitis.html
Turvalist ja muretut lapseootust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu