Tööõigus
Küsimus: Kas mind saab vallandada pärast 20 aastat töötamist ühekordse põhjendusega, et nagu ma ei oskaks inimestega suhelda?23.04.2014
Juhataja tahtis minuga rääkida ja hoiatas: meie peame vist teiega töösuhted lõpetama, kuna on tulnud kaebuseid, et te ei oska inimestega suhelda. Konkreetselt ühtegi nime ei nimetanud ja varem minu teada ei ole kaevatud minu peale, vähemalt minule ei ole seda keegi öelnud. See on esimene kord ja ma olen siin asutuses töötanud juba üle 20 aasta. Peale selle veel ütles, et tööd on vähemaks jäänud ja kõik nädalapäevad ei peakski tööl käima ning võtab mõne noorema siis minu asemele. Andis kaks nädalat mõtlemisaega. Ma arvan, et ta tahab mind töölt lahti lasta, aga koondamisteadet ega mingisugust kirjalikku teavet pole ma saanud. Ilmselt raha arvatavasti asutuses napib. Niisugused jutud liiguvad.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Hinnates Teie esitatud asjaolusid, võib praegu ilmselt asuda seisukohale, et erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjal alused puuduvad. Juhul, kui tööandja siiski Teiega töölepingu lõpetab, on Teil võimalik pöörduda töövaidlusi lahendava organi poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saab 16-aastane alaealine lepingu alusel töötada näiteks mõnes firmas tootearenduse insenerina?23.04.2014
Tere,
Kas ja kuidas on võimalik 16-aastasel alaealisel töötada lepinguliselt töökohal, mis jääb väljaspoole neid sätestatud punkte: https://www.riigiteataja.ee/akt/13191258
Selle all mõtlen näiteks koolis ringi juhendamist (2 tundi nädalas) või mõnes firmas tootearenduse insenerina (10 tundi nädalas).
Aitäh!
Kas ja kuidas on võimalik 16-aastasel alaealisel töötada lepinguliselt töökohal, mis jääb väljaspoole neid sätestatud punkte: https://www.riigiteataja.ee/akt/13191258
Selle all mõtlen näiteks koolis ringi juhendamist (2 tundi nädalas) või mõnes firmas tootearenduse insenerina (10 tundi nädalas).
Aitäh!
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Tööõigusaktidest (sealhulgas küsija poolt viidatud määrus) lähtudes on ent oluline teada, kas alaealine on koolikohustuslik või on tal põhiharidus juba omandatud. Nii reguleerivad näiteks ka töö- ja puhkeaega töölepingu seaduse (TLS) sätted sellest sõltudes.
Kui küsija on silmas pidanud mittekoolikohustuslikku 16-aastast alaealist, saab TLS §-idele 43 ja 51 tuginedes öelda, et tema tööpäeva pikkus võib olla kuni 7 tundi pikk, nädalas seega 35 tundi ning tagatud peab olema vähemalt 17-tunnine puhkaeg tööpäevade vahel. Koolikohustuslik 16-aastane alaealine tohib töötada päevas 4 tundi, nädalas 20 tundi ja töötamine ei tohi takistada tema hariduse omandamist, sh ei tohi ta töötada vahetult enne koolipäeva algust. Koolikohustuslik 16-aastane alaealine ei tohi töötada küsimuses viidatud määrusega lubatud töödest erinevatel töödel.
Alaealise tööaega ei tohi summeerida. Keelatud on ületunnitöö ja töötamine kella 20.00 ja 06.00 vahel. Töölepingu sõlmimiseks alaealisega on vajalik tema tahteavaldus ja lapsevanema nõusolek. Viidatud määruse „Alaealisele lubatud kerged tööd (1)“ sätteid peab tööandja järgima alati, kui tööle asub 13–14-aastane alaealine või 15–16-aastane koolikohustuslik alaealine. Samuti reguleerib alaealise tööd määrus „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud (1)“.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 5 (2) järgi on tööandja kohustatud teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest. Koostada tuleb riskianalüüs alaealise töökohal ja ohutusjuhend(id) arvestades tema east ja kogenematusest tulenevaid lisariske.
Niisiis oleneb alaealise töötamise võimalikkus soovitud töökohal suures osas tööandja poolt hinnatud ohuteguritest ja seaduses toodud piirangute järgmise võimalikkusest. Täpsemalt näiteks http://www.tooelu.ee/et/teemad/eritingimustega-tootajad/noored-ja-alaealised-tootajad.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas mul on õigus saada puhkus soovitud ajaks, kuna juhataja ei saatnud 31. märtsiks puhkusegraafikut?21.04.2014
Tere
Probleem on oma valitud ajal puhkuse saamisega. Veebruaris küsis juhataja kõikidelt töötajatelt puhkuseaegu, mis said talle ära saadetud. Kuid tükk aega polnud puhkusegraafikust midagi kuulda kuni nüüd 14. aprillini ja puhkuse graafikus oli märgitud minu soovitud aja asemel hoopis teised kuupäevad ja minu soovitud aeg läks teisele töötajale, kel pole lapsi nagu ka minul, kuid tema soovis ka sama 2 nädalat. Tahaksingi küsida, et kuna juhataja ei saatnud 31. märtsiks puhkusegraafikut, et kas mul on õigus saada puhkus soovitud ajaks?
Probleem on oma valitud ajal puhkuse saamisega. Veebruaris küsis juhataja kõikidelt töötajatelt puhkuseaegu, mis said talle ära saadetud. Kuid tükk aega polnud puhkusegraafikust midagi kuulda kuni nüüd 14. aprillini ja puhkuse graafikus oli märgitud minu soovitud aja asemel hoopis teised kuupäevad ja minu soovitud aeg läks teisele töötajale, kel pole lapsi nagu ka minul, kuid tema soovis ka sama 2 nädalat. Tahaksingi küsida, et kuna juhataja ei saatnud 31. märtsiks puhkusegraafikut, et kas mul on õigus saada puhkus soovitud ajaks?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Konkreetset "jah"- "ei" vastust Teie küsimusele ei riski anda. Ühelt poolt on tööandja selgelt rikkunud oma kohustust teha puhkuste ajakava (puhkusegraafik) töötajale teatavaks esimese kvartali jooksul. TLS § 69 lg 3 määrab, et puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Siin tuleb silmas pidada, et TLS § 69 lg 3 käib jutt puhkusegraafikusse märkimata puhkuse kasutamisest, mille aja määramise õigus jääb ühepoolselt töötajale.
Teie juhtumi puhul on puhkusegraafik tegelikult ju olemas, kuigi esitatud seaduses ettenähtust hilisemal ajal.
Tõlgendaksin olukorda selliselt, et kui esimese kvartali lõpuni oli tööandjal õigus ühepoolselt määrata Teie puhkuse aeg, siis peale 31. märtsi esitatud puhkusegraafiku korral muutus see läbiräägitavaks. Läbirääkimiste eeltingimuseks on Teie poolt mõistliku aja jooksul tööandjale kirjalikult teatamine, et Te ei nõustu tööandja poolt pakutud puhkuse ajaga ja soovite sellel teemal läbi rääkida. Kui läbirääkimised ei õnnestu, on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks tööinspektori poole või töövaidluskomisjoni, kus hinnatakse mõlema poole argumente ja seejärel tehakse otsus.
Eelkõige soovitaksin alustada tööandjaga läbirääkimisi, fikseerides need kirjalikult taasesitatavas vormis.
Edukaid ja vastastikku arvestavaid läbirääkimisi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mis saab, kui ma ei allkirjasta uut ametijuhendit, sest siis kohustun teisi asendama, aga seni sain selle eest lisatasu?21.04.2014
Tere
Tööandja tahab muuta minu ametijuhendit. Koos sellega muutub ka minu palk. Hetkel olukord selline, kui ma asendan teisi inimesi, siis selle eest saan lisatasu. Uues ametijuhendis on sees, et olen kohustatud neid inimesi asendama, ja seoses sellega ei saa ka enam lisatasu.
Kui ma nüüd sellega nõus ei ole. Mis siis saab?
Tööandja tahab muuta minu ametijuhendit. Koos sellega muutub ka minu palk. Hetkel olukord selline, kui ma asendan teisi inimesi, siis selle eest saan lisatasu. Uues ametijuhendis on sees, et olen kohustatud neid inimesi asendama, ja seoses sellega ei saa ka enam lisatasu.
Kui ma nüüd sellega nõus ei ole. Mis siis saab?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tegemist on töölepingu muutmisega, sest muutuvad Teie seni kokkulepitud tööülesanded ja töötasu või selle arvutamise viis. Vastavalt TLS § 12 saab töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, peavad mõlemad osapooled jätkama töölepingu täitmist endistel tingimustel.
Töölepingu tingimustega mittenõustumine ei saa olla aluseks, et tööleping tööandja poolselt lõpetada.
Edukaid läbirääkimisi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töötajatele, kes vastutustundetult ei ilmu suvaliselt tööle, võiks lepingusse panna leppetrahvi sätte?21.04.2014
Tere,
Tegemist on toiduainetetööstusega, kus toodangu sorteerimine ja külmutamine peab toimuma väga kiiresti, et toodang ei läheks halvaks. Kahjuks pole väga paljudel lihttöölistel lihtsamatki lojaalsust ega tööeetikat, ehk siis ühel päeval otsustatakse mitte tööle tulla ja ka mitte teavitada. See tekitab tööseisakuid, aeglasemat tööd ja toodang võib kahjustuda. Kas sellistele lihttöölistele oleks mõistlik lepingutesse sisse kirjutada TLS § 77 lg 1 leppetrahvi punkt, et veidikenegi distsiplineerida neid? Tegemist on ka hooajatöölistega, kes ei taha kuidagi hooaja lõpuni tööl püsida, vaid lõpetavad töö, millal neile pähe tuleb. Ehk peaks ka selgitama, et tähtajalist lepingut ei saa ilma erakorralise põhjuseta lõpetada?!
Tegemist on toiduainetetööstusega, kus toodangu sorteerimine ja külmutamine peab toimuma väga kiiresti, et toodang ei läheks halvaks. Kahjuks pole väga paljudel lihttöölistel lihtsamatki lojaalsust ega tööeetikat, ehk siis ühel päeval otsustatakse mitte tööle tulla ja ka mitte teavitada. See tekitab tööseisakuid, aeglasemat tööd ja toodang võib kahjustuda. Kas sellistele lihttöölistele oleks mõistlik lepingutesse sisse kirjutada TLS § 77 lg 1 leppetrahvi punkt, et veidikenegi distsiplineerida neid? Tegemist on ka hooajatöölistega, kes ei taha kuidagi hooaja lõpuni tööl püsida, vaid lõpetavad töö, millal neile pähe tuleb. Ehk peaks ka selgitama, et tähtajalist lepingut ei saa ilma erakorralise põhjuseta lõpetada?!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Leppetrahvi sissekirjutamine töölepingusse on igati põhjendatud. Lisaks leppetrahvile on veel teisigi võimalusi töötaja distsiplineerimiseks, kui need on õiguskindlalt sõnastatud. Võimalike töövaidluste puhuks oleks soovitav konsulteerida asjatundjaga, et vältida ebaõnnestunud sõnastuse tõttu töölepingu tingimuste tühiseks tunnistamist.
Õiguskindlaid lepinguid ja vastastikku lojaalseid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on lubatud, et töögraafikuid antakse välja nädalate kaupa, iga nädala algul saame uue graafiku?21.04.2014
Kas see on lubatud, et töögraafikuid antakse välja nädalate kaupa? Iga nädala algul saame uue graafiku.
Nii on olnud juba aasta algusest saadik. Osakonna juhataja väidab, et ta ei saa midagi teha, sest graafikuid koostab arvuti.
Praegu on selline olukord, kus olin esmaspäeval tööl, aga uut graafikut ei ole saanud ja ei tea, millal uuesti minema pean. Kas olen kohustatud tööle ilmuma, kui helistab nt ja kutsub kohe tööle.
Nii on olnud juba aasta algusest saadik. Osakonna juhataja väidab, et ta ei saa midagi teha, sest graafikuid koostab arvuti.
Praegu on selline olukord, kus olin esmaspäeval tööl, aga uut graafikut ei ole saanud ja ei tea, millal uuesti minema pean. Kas olen kohustatud tööle ilmuma, kui helistab nt ja kutsub kohe tööle.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 6 lg 6 peaks summeeritud tööaja arvestuse korral Teie töölepingus olema kirjas tööajakava (graafiku) teatavaks tegemise tingimused. Teil on igal ajal õigus neid andmeid tööandjalt nõuda ja tööandjal on kohustus need kahe nädala jooksul esitada. Soovitav oleks seda teha kirjalikult.
Andmed tuleb esitada heauskselt ja arusaadavalt. Teie puhul jääb mulje, et tööandja ei ole käitunud heauskselt. Tööandja viide arvutile on minu hinnangul kohatu, sest arvuti taga istub ju inimene.
Soovi korral on Teil võimalus registreerida ennast konsultatsioonile.
Mõistuspärast töögraafikut soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib maksta komandeeringu rahasid, kui ma pole käinud lepinguvälistel lähetustel?21.04.2014
Toolepingus on töötasuks märgitud 0.13 eurot/km, millest on maksud juba maha arvatud, töö tegemise koht Eesti V. ja väljaspool seda. Kas tööandja tohib maksta tootasuna miinimumilähedast summat ja ülejaanud komandeeringuna, millest makse pole maksnud. Töö tegemise koht eesti-lati-leedu-soome. Kas tööandja võib üldse maksta komandeeringu rahasid, kui ma pole käinud lepinguvälistel lähetustel. Kas võin nõuda puuduolevat töötasu, kuna lepingus pole lisatasudest juttugi, kuidas peaksin toimima?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui teete tööd oma töölepingus märgitud töö tegemise kohas, siis selle eest tuleb maksta töötasu, mitte välislähetuse päevarahasid. Täpsemalt saaksin vastata siis, kui saaksin tutvuda Teie töölepinguga.
Õiglast töötasu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui talvel ei ole olnud kolm kuud tööd ja pole ka mingit palka saanud?17.04.2014
Tere,
töötan ehitusfirmas ametlikult üle ühe aasta, probleem on sellest, et kui oli tööhooaeg, siis maksti õigel ajal, aga kui tuli talv, hakkasid probleemid. Praegu istun kodus juba kolm kuud ja tööandja ei maksa pennigi ja ei koonda. Kas mul on õigus nõuda tööandjalt selle aja raha, mis ma ei ole töötanud? Ja veel üks asi, kui tööandja pidi töölepingu andma, siis oli nii, et töölepingud olid erinevad - ühe lehe peal oli ühe firma nimi ja teise peal teine. Siis ma nad tagastasin ja siiani ei saa õigeid kätte, kuid tööandja väidab, et kõik on korras, et varsti hakkame tööle ja lepingu saad kontoris kätte. Mis mul teha ja kuhu pöörduda?
ette tänades
töötan ehitusfirmas ametlikult üle ühe aasta, probleem on sellest, et kui oli tööhooaeg, siis maksti õigel ajal, aga kui tuli talv, hakkasid probleemid. Praegu istun kodus juba kolm kuud ja tööandja ei maksa pennigi ja ei koonda. Kas mul on õigus nõuda tööandjalt selle aja raha, mis ma ei ole töötanud? Ja veel üks asi, kui tööandja pidi töölepingu andma, siis oli nii, et töölepingud olid erinevad - ühe lehe peal oli ühe firma nimi ja teise peal teine. Siis ma nad tagastasin ja siiani ei saa õigeid kätte, kuid tööandja väidab, et kõik on korras, et varsti hakkame tööle ja lepingu saad kontoris kätte. Mis mul teha ja kuhu pöörduda?
ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd.
Samas peab töötaja ka ise aktiivsust üles näitama, küsides tööandjalt tööd. Töövaidluskomisjoni pöördumise korral on oluline tõendada, et olete tööd küsinud. Selleks sobivad e- kirjad, sms-d jne.
Kirjaliku töölepingu puudumine ei tähenda automaatselt töölepingu sõlmimata jätmist. Kui suudate oma töösuhte olemasolu tõendada, siis lüngad suuliselt sõlmitud töölepingus täidetakse seadusest tulenevate eeldustega (tööaeg, töö tegemise koht, töötasu jne).
Kui tööandjaga suhtlemisest abi ei ole, siis võib pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Enne seda oleks siiski mõistlik tulla konsultatsioonile, et välja selgitada, kas võimaliku võidu korral tööandjalt ka midagi võtta on. Muidu võib juhtuda, et tekitate endale ainult lisakulutusi juurde.
Lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on vabad käed palgasüsteemi ja atesteerimiste korralduses?17.04.2014
Tere, töötan müüjana. Tööandja viis 3 aastat tagasi sisse atesteerimise süsteemi, mille tulemustest sõltub ka töötasu. Järjekordne atesteerimine oleks pidanud toimuma aprillis. Nüüd lükati seda edasi maikuusse, põhjenduseks toodi vajadus teha hindamissüsteemis muudatusi. Atesteerimisperiood algas 6 kuud tagasi. Kas tingimused oleksid pidanud juba siis teada olema? Kas seadus antud olukorda ei reguleeri või on tööandjal vabad käed palgasüsteemi ja atesteerimiste korralduses? Võimalik on atesteerimise tulemusel saada kategooriad, millest kõrgeim on viies. Seni oli igal järgneval atesteerimisel võimalik kas tõusta või langeda ühe kategooria võrra. Nüüd muutuvad tingimused nii, et kõik eelnevad tulemused nullitakse ja kõik alustavad kategooria taotlemist uuesti. Samas lähevad arvesse atesteerimise ühe osana ka eelneva poole aasta müügitulemused, nii on ju tagantjärgi lihtne välja arvestada kriteeriumid, et kõrgemaid kategooriaid ei saakski keegi. Palgatingimused töölepingus vormistatakse töölepingu lisana, kus on lihtsalt kirjas töötaja põhipalk ja kategooria lisatasu, mis kehtib kuni järgmise atesteerimiseni.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kõigepealt juhin tähelepanu sellele, et vastavalt TLS § 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel.
Vastavalt TLS § 5 lg 1 p 5 peab töölepingu sõlmimisel (samuti ka kahepoolselt kokkulepitud TL muutmisel) töölepingus sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.
Viidates TLS § 12, peaks Teil olema võimalus keelduda töölepingu muudatusest, kui Te uute tingimustega nõus ei ole.
Nägemata Teie töölepingut ja selle lisasid, ei saa ma kahjuks anda lõplikku vastust- võimalik, et olete kavalalt sõnastatud töölepingule alla kirjutamisega nõustunud perioodilise töötasu ümbervaatamisega. Sellisel juhul tuleb hinnata töölepingu sõnastuse õiguskindlust. Nii töötaja kui tööandja peavad oma kohustusi täitma vastastikku lojaalselt ja heauskselt.
Soovi korral võite ennast allpool olevate kontaktide kaudu registreerida konsultatsioonile.
Stabiilseid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus saada ka puhatud nädala eest raha, kui lõpetasime kokkuleppel töölepingu pärast puhkust?08.04.2014
Tere! Enne puhkusele minekut mainisin, et mul on soov tööleping lõpetada. Käisin puhkusel ära (nädal aega) ning tagasi tulles otsustasime koos tööandjaga, et õigem on päevapealt lahkuda (kuna pole otstarbekas projekte uuesti üle anda). Seega päev pärast puhkust lõpetasin töö. Kas mul on õigus saada ka puhatud nädala eest raha?
Tänu ette!
Tänu ette!
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kui töölepingu lõppemise ajaks on puhkusetasu maksmata ja/või töötajal on jäänud kasutamata jäänud aegumata põhipuhkust, siis tuleb see hüvitada rahas töölepingu viimasel päeval (TLS § 71). Kui tegemist oli ent nö ettepuhatud päevadega, tuleb töösuhte lõppemisel maksta tööandjale tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest tagasi (TLS § 78 lg 3). Puhkus on ettepuhatud, kui kalendriaastas on töötatud vähem, kui on kasutatud põhipuhkust proportsionaalselt selle aja kohta.
Niisiis sõltub õigus puhkusehüvitisele töölepingu lõppemisel kõigist neist eelpool nimetatud asjaoludest, mida küsimuses pole kahjuks täpsustatud.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.