Tööõigus
Küsimus: Kuidas käib töötundide arvestamine osalise tööaja korral?06.06.2014
Tere! Töötan turvatöötajana osalise tööajaga. Kuidas arvestatakse minu kuu normtunnid? Lepingus on sellised punktid: töötaja asub tööle osalise tööajaga, keskmiselt 25 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul ja töötajale rakendatakse vahetuste ajakava alusel tööaja summeeritud arvestust kolme kuu piires. Tänan!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
25 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul tähendab arvestuslikult 5 tundi ühe tööpäeva kohta E- R.
Kolmekuulise summeeritud arvestusperioodi tööajanormi arvutamiseks tuleb kokku lugeda kolme kuu sisse jäävad tööpäevad E- R ja korrutada see 5-ga (täistööaja korral 8-ga). Sealjuures ei oma tähtsust, kas Te nendel päevadel tegelikult töötasite või mitte. Arvestusest välja jäävad E- R langenud haigus- ja puhkusepäevad ning riigipühad, kus tööajanorm väheneb iga päeva eest 5 tunni võrra.
Näide: Tööajanormi arvutamine juuli- sept 2014:
- juuli: E- R 23 tööpäeva x 5= 115 tundi
- august: E- R (ei arvestata K 20. aug) 20 tööpäeva x 5= 100 tundi
- sept: E- R 22 tööpäeva x 5= 110 tundi.
Septembri lõpuks peab Teil töölepingu järgi olema töötatud 115+ 100+ 110= 325 tundi.
Samas võite ühes kuus teha rohkem või vähem kui selle kuu tööajanorm ette näeb, tähtis on see, et septembri lõpuks oleks kolme kuu tööajanorm täis töötatud.
Kui tunnid ei tule täis, peab tööandja need hüvitama keskmise töötasuga. Ületundide korral hüvitatakse see kas vaba ajaga või tasustatakse 1,5 kordselt. Ala- ja ületunde järgmisse 3- kuulisse arvestusperioodi üle kanda ei ole lubatud.
Korrektset tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Miks peab töötaja esitama avalduse tööandja juriidilisele aadressile vastavale töövaidluskomisjonile?05.06.2014
Tere! Töötan tööandja juures, kelle juriidiline aadress ja asukoht on Võrumaal. Töötegemise koht on lähetusepõhiselt Soome Vabariik. Minu elukoht on Kohtla-Järvel. Miks peab töötaja tööandja juriidilisele aadressile vastavale töövaidluskomisjonile avalduse esitama ja istungile sõitma? Kas see ei ole ebavõrdne kohtlemine, kui vaidlused on enamasti saamata töötasu kohta? Kas asjaajamine ei ole ajale jalgu jäänud ning võimalik vaidlust internetipõhiselt menetleda?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Töövaidluskomisjoni poole pöördumist reguleerib ITVS, mille §-i 14 lõike 1(1) järgi esitatakse avaldus kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile. Tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile esitatakse avaldus siis, kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas (sealhulgas kogu Eesti Vabariiki hõlmav töötamispiirkond) või asub väljaspool Eesti Vabariiki.
Üldjuhul vaadatakse töövaidlus läbi ja lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul (ITVS § 18 lg 1) ning komisjoni istung peetakse töövaidluskomisjoni asukohas (ITVS § 17 lg 3). Poolte nõusolekul võib istung toimuda tööandja asukohas.
Praktikas on osutunud väga vajalikuks otsuse tegemiseks peale esitatud dokumentaalsete tõendite ka vaidlevate poolte ütlused, mis istungi ajal protokollitakse. See eeldab poolte kohalolekut istungil ja erisused on sätestatud seadusega.
Kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon teha otsuse tema kohalolekuta. Kui ta aga nõuet täies ulatuses tunnustab, võib töövaidluse poolte kirjalikul nõusolekul selle läbi vaadata nende kohalolekuta (ITVS § 18 lg 1(1) ja 4).
Selgitan, et töölähetus on töölepingu seaduse § 21 lõike 1 kohaselt tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Kui töötaja on lähetatud Soome, siis pole tema kokkulepitud põhiline töötamise koht Soomes.
Seega eeldab seadus kokkulepitud töökoha asukoha järgset vaidluse lahendamist ning tööandja asukoha järgselt tuleb pöörduda avaldusega vaid erandjuhtudel.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas tööandja võib keelduda puhkuse andmisest, kui koos lahkumisavaldusega esitan ka puhkuseavalduse?04.06.2014
Tere,
kui mul on planeeritud puhkus kuu lõpust ja koos puhkuseavaldusega esitan ka lahkumisavalduse, siis kas tööandja saab keelduda andmast mulle puhkust? Oma normtunnid teen graafiku järgi juba 5 päeva enne puhkuse algust täis.
kui mul on planeeritud puhkus kuu lõpust ja koos puhkuseavaldusega esitan ka lahkumisavalduse, siis kas tööandja saab keelduda andmast mulle puhkust? Oma normtunnid teen graafiku järgi juba 5 päeva enne puhkuse algust täis.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Arvestades asjaolu, et töösuhe on lõppemas, pole mõistlik puhata rohkem, kui kalendriaastas väljateenitud on, kuna tööandjal on töötaja nõusolekuta õigus viimasest väljamaksest tasaarvestada tasu enampuhatud puhkusepäevade eest. Kalendriaasta põhipuhkuse jagamine osadeks on võimalik poolte kokkuleppel (TLS § 68 lg 5).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas see on seaduslik, kui minu põhipalk on väiksem kui teistel töötajatel samal ametikohal?04.06.2014
Tere!
Töötasu (e. põhipalk) on minul millegipärast väiksem kui teistel töötajatel samal ametikohal ja samas ettevõttes. Sooviksin teada, kas selline erinev töötasu maksmine on tööandja poolt seaduslik?
Töötasu (e. põhipalk) on minul millegipärast väiksem kui teistel töötajatel samal ametikohal ja samas ettevõttes. Sooviksin teada, kas selline erinev töötasu maksmine on tööandja poolt seaduslik?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötasu suurus on poolte kokkuleppe küsimus, mis arutatakse läbi enne tööle asumist. Kui üks pool ei ole nõus või ei pea õiglaseks talle pakutavat tasu, ei ole ta kohustatud töölepingut allkirjastama.
Seadusest ei tule tööandjale kohustust maksta samal ametikohal töötavatele isikutele sama töötasu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ma pean ise avalduse kirjutama kui ei ole nõus teise kauplusesse tööle minema?02.06.2014
Tere,
mul on vormistatud tööandjaga leping, kus on kirjas et teen Harjumaa piires tööd ettevõtte heaks. Kuu aja pärast suletakse kauplus, kus töötan ja tööandja soovib mind üle viia teise keskusesse, kus on pikemad päevad ja ebakorrektsed pausid. Olen ka töövõimetuspensionär 80% ulatuses. Tööandja teavitas mind, et kui ma üleviimisega nõus ei ole, siis pean ise lahkumisavalduse kirjutama. Samas soovin ju keelduda ainult tervislikel põhjustel. Millised on mu võimalused?
mul on vormistatud tööandjaga leping, kus on kirjas et teen Harjumaa piires tööd ettevõtte heaks. Kuu aja pärast suletakse kauplus, kus töötan ja tööandja soovib mind üle viia teise keskusesse, kus on pikemad päevad ja ebakorrektsed pausid. Olen ka töövõimetuspensionär 80% ulatuses. Tööandja teavitas mind, et kui ma üleviimisega nõus ei ole, siis pean ise lahkumisavalduse kirjutama. Samas soovin ju keelduda ainult tervislikel põhjustel. Millised on mu võimalused?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teile täpseks vastamiseks oleks vaja tutvuda Teie töölepinguga.
Teie küsimuses esitatud info põhjal ei muutu Teie töölepingujärgne töö tegemise asukoht (Harjumaa) ja seega oleks tööandjal teoreetiliselt õigus Teid üle viia. Töö korralduse reegleid saab aga tööandja ühepoolselt määrata. Kui Teile üleviimine ei sobi, siis tuleks tõepoolest Teil endal lahkumisavaldus kirjutada.
Teisest küljest tuleks aga hinnata, kui olulised on üleviimisega kaasnevad muudatused ja kas muutuvad ka töölepingu tingimused, mida tööandja ühepoolselt määrata ei saa. Kui töö tegemine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks, siis on suure tõenäosusega tegemist koondamissituatsiooniga ning töösuhte lõpetamise algatus peaks tulema tööandja poolt.
Olemasoleva info põhjal ei ole kahjuks võimalik täpsemalt vastata. Hinnates kõiki asjaolusid kogumina võib tulemus olla nii ühte-, kui teistpidi.
Teie jaoks parimat lahendust soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab tulemustest lähtuvalt töötasust "trahvina" mingi summa maha arvata?02.06.2014
Tere! Meie firma tuli välja uue töötasustamise süsteemiga. Nimelt kehtestati uus baaspalga süsteem, mis on 200 eurot, sellele lisandub siis kuu käibeplaani täitmine ja motivatsiooni toodete müük.
Lisaks on meil testostjad, kelle ankeedi täitmise tulemus mõjutab meie palka.
Kui see protsent jääb alla 70%, saame trahvi 30 eurot, aga kui alla 50%, on trahv 80 eurot, mis võetakse maha meie palgast.
Tahaksingi teada, kas selline palgamaksmise süsteem on õiguslik?
Kaunist päeva! Loodan saada vastust
Lisaks on meil testostjad, kelle ankeedi täitmise tulemus mõjutab meie palka.
Kui see protsent jääb alla 70%, saame trahvi 30 eurot, aga kui alla 50%, on trahv 80 eurot, mis võetakse maha meie palgast.
Tahaksingi teada, kas selline palgamaksmise süsteem on õiguslik?
Kaunist päeva! Loodan saada vastust
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui tööandja soovib muuta töö tasustamise korda, siis on tegemist töölepingu muudatusega. Vastavalt TLS § 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui Te töö tasustamise uue korraga ei nõustu, on Teil õigus töötasule endistel tingimustel.
Juhul, kui tööandja ühepoolselt muudab töölepingut (palgakorraldus), siis protseduurireeglite õige täitmise korral võib töötajal tekkida alus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Sellega kaasneb tööandjapoolne kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise tasu ulatuses.
Kui soovite saada täpsemaid juhiseid, kuidas toimida, siis oleks mõistlik allpool olevate kontaktide kaudu leppida kokku konsultatsiooni aeg kas kontoris või Skype teel.
Õiglast töötasu soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas eri riikidest pärit töötajate vahel võib vahet teha?02.06.2014
Tere! Novembris sõlmisin tähtajatu lepingu Eesti firmaga, kes pakkus teenust Skandinaavia turule. Tegemist Skandinaavia firma tütarettevõttega. Meeskonnas, kes pakkus teenust, olid inimesed, kes olid nii Soomest kui Rootsist. Peale tööle asumist omandasin firmas juurde ühe oskustaseme, mille koolitus kestis kuu aega. Mai alguses teatati, et kõik sama taseme töötajad koondatakse. Nagu aga hiljem selgus, siis minuga sama-aegselt tööle asunud kolleegid Rootsis, kellel oli üks oskustase vähem, saavad koondamise asemel täiendkoolitusi ning saavad aste kõrgema kvalifikatsiooni.
Kas sellise riigipiire ületava projekti raames on Eesti tööõiguse valdkonnas õigus nõuda sama kohtlemist (eeldades, et kolleegidel oli üks oskusteave vähem kui minul, aga nüüd saavad selle koolituse enne koondamist ja saavad lisakoolitusi, et tõusta nö aste kõrgemale)?
Tänud juba ette!
Kas sellise riigipiire ületava projekti raames on Eesti tööõiguse valdkonnas õigus nõuda sama kohtlemist (eeldades, et kolleegidel oli üks oskusteave vähem kui minul, aga nüüd saavad selle koolituse enne koondamist ja saavad lisakoolitusi, et tõusta nö aste kõrgemale)?
Tänud juba ette!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjal on kohustus kõiki töötajaid võrdselt kohelda. Samas ei ole kõik must- valge. Koondamise korral peab tööandja paratamatult tegema valiku, keda koondada. Töölejäämise eelisõigus on kuni 3- aastase lapse vanemal ja töötajate esindajal. Siit edasi on tööandja valik, lähtudes ettevõtte huvidest.
Vastavalt seadusele peab tööandja töölepingu erakorralist ülesütlemist, milleks on ka koondamine, põhjendama. Kui oleks võimalik näha Teile esitatud koondamisteadet ja lugeda põhjendusi, siis oleks ehk võimalik täpsemalt hinnata, kas tööandja on rikkunud võrdse kohtlemise kohustust või teinud oma valikud seaduse piirides.
Püsivat töösuhet soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui palju on õigus augustis puhkust saada, kui läksin tööle veebruaris?02.06.2014
Olen uues töökohas veebruarist tööl käinud, katseaeg lõppeb juunis. Puhkust anti augusti kuus 7 päeva. Tekkis selline küsimus, palju on tegelikut seadusega ette nähtud?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuna Te oma küsimuses ei ole välja toonud tööle asumise ja puhkuse alguse aega, siis saan välja tuua ainult puhkuse arvestamise üldised alused.
Vastavalt TLS § 68 lg 4 on töötajal õigust nõuda puhkust, kui ta on töötanud tööandja juures vähemalt kuus kuud. Puhkust arvutatakse võrdeliselt töötatud ajaga.
Sellest lähtuvalt on Teil peale 6- kuulist töötamist õigus vähemalt 14- päevasele puhkusele.
Tööandjaga kokkuleppele jõudmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas peaks tööandja minu palka arvestama, kui asendan osakonna juhatajat tema puhkuse ajal?30.05.2014
Tere
Sooviksin teada, kuidas peaks tööandja minu palka arvestama, kui asendan osakonna juhatajat viimase puhkuse ajal?
Minul on olemas kollektiivleping, kus on kirjas, et kolleegi asendamisel puhkepäevadel maksab tööandja minule 1,5 kordset päevatasu. Kuidas on aga, kui asendan otsest ülemust. Kas tööandja peab maksma mulle 1,5 kordset minu päevatasu, ülemuse päevatasu või hoopis 1,5 kordset ülemuse päevatasu. Asendan siis oma puhkepäevade ajal.
Sooviksin teada, kuidas peaks tööandja minu palka arvestama, kui asendan osakonna juhatajat viimase puhkuse ajal?
Minul on olemas kollektiivleping, kus on kirjas, et kolleegi asendamisel puhkepäevadel maksab tööandja minule 1,5 kordset päevatasu. Kuidas on aga, kui asendan otsest ülemust. Kas tööandja peab maksma mulle 1,5 kordset minu päevatasu, ülemuse päevatasu või hoopis 1,5 kordset ülemuse päevatasu. Asendan siis oma puhkepäevade ajal.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kõik tasustamisküsimused ent on poolte kokkuleppest sõltuvad. Kui miski jääb ebaselgeks, on mõistlik enne tööle asumist täpsustada, millise tasu eest tööd tehakse. TLS sätestab vaid täistööajaga töötajale vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära maksmise kohustuse ja ületunnitöö hüvitamise kohustuse vaba ajaga samas ulatuses või kokkuleppel 1,5-kordse töötasu maksmise. Siinkohal on tulenevalt töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingust see kordne töötaja enda töötasust.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas pean esitama avalduse lapsehoolduspuhkuselt naasmisel kuigi puhkuseavaldusel oli naasmise kuupäev?23.05.2014
Enne lapsehoolduspuhkusele asumist kirjutasin tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämise osas. Avalduse kirjutasin tähtajaliselt - ehk siis soovin jääda puhkusele alates (konkreetne kuupäev), kuni konkreetne kuupäev (nt 05.07.2014 ). Lapse 1,6a saamiseni. Küsimus. Kas ma pean tööandjale vormistama uue avalduse tööle naasmise osas või piisab sellest, et naasen tööle 06.07.2014?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Kuigi Teie olete juba lapsehoolduspuhkusele jäädes esitanud avalduse, milles on välja toodud lapsehoolduspuhkuse lõppemise konkreetne tähtaeg, soovitan arusaamatuste vältmiseks siiski koostada tööandjale täiendav avaldus oma naasmise kohta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee