Tööõigus
Küsimus: Mitu tundi puhkeaega peab jääma kahe tööpäeva vahele?18.06.2014
Mitu tundi puhkeaega peab jääma kahe tööpäeva vahele? Tegemist on vahetustega tööga ja summeeritud tööaja arvestusega. Näiteks: Kui tööpäev lõppeb 22.15 ja algab järgmisel hommikul kell 08.00, siis kas see on seadusega kooskõlas? Aitäh.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kahe tööpäeva vahele peab jääma vähemalt 11 tundi.
Töölepinguseaduse § 51 lg 1 järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et üldjuhul peab kahe tööpäeva vahele jääma vähemalt 11 tundi. Seega ei ole olukord, kus üks tööpäev lõpeb kell 22.15 ja järgmine algab kell 08.00 seadusega kooskõlas, sest puhkeaega ainult 9 tundi ja 45 minutit.
TLS § 51 lg 5 järgi peab tööandja andma töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.
Teatud juhtudel on lubatud ka erandid, nt tervishoiu- ja hoolekandetöötajate puhul. Enamasti peab erandis olema kokku lepitud kollektiivlepinguga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja peab töötajale selgitama töölepingu ülesütlemist?16.06.2014
Tere,
Tööandjal töölepingu ülesütlemiseks on koostatud ülesütlemiseavalduse. Kas peab ta põhjendama, miks leping on lõpetatud?
Töötaja töötab al. 2011.a.
Ette tänades,
Tööandjal töölepingu ülesütlemiseks on koostatud ülesütlemiseavalduse. Kas peab ta põhjendama, miks leping on lõpetatud?
Töötaja töötab al. 2011.a.
Ette tänades,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepinguseaduse § 95 lg 2 järgi peab tööandja töölepingu ülesütlemist alati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama. See tähendab, et tööandja peab töötajale selgitama, miks tööleping lõpetatakse. Ainult sellisel juhul on töötajal võimalik hinnata, kas tema arvates on ülesütlemine põhjendatud.
Töölepinguseaduse § 95 lg 3 järgi põhjendamata jätmine ülesütlemise kehtivust siiski ei mõjuta. Kui töötajale tekib kahju seetõttu, et tööandja ei põhjendanud ülesütlemist, peab tööandja selle hüvitama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas on õige lisada töötajale täiendav tööülesanne teatud perioodiks?16.06.2014
Kuidas on õige lisada töötajale täiendav tööülesanne teatud perioodiks? Ning kuidas toimub hilisem puhkusetasu arvestus, kui tähtajaline töö on enne puhkusele minekut lõppenud?
Kuue kuu keskmise sisse ei jookse mõlemad saadud töötasud, kuna rahastamine on erinevate allüksuste kaudu. Töötab samas asutuses.
Kuue kuu keskmise sisse ei jookse mõlemad saadud töötasud, kuna rahastamine on erinevate allüksuste kaudu. Töötab samas asutuses.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Täiendava töö tegemine ja selle eest tasumine tuleb töötajaga eelnevalt kokku leppida. Kokkulepet on võimalik vormistada olemasoleva töölepingu lisana.
Jääb arusaamatuks, miks ühe tööandja juures väljateenitud töötasu ei saa võtta kuue kuu keskmise töötasu arvutamise aluseks. Peaksite selle küsimuse koos täiendavate selgitustega esitama uuesti raamatupidamise all.
Selgust töösuhetes soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus otsida minule asendaja, kui jään lapsega haiguslehele?16.06.2014
Juhtus selline asi, et laps oli palavikus ja punnid, ning mina ei saa tööle minna. Me oleme töökaaslasega küll kahekesi, ent anname uksteisele puhkepäevi, aga helistasin talle hommiku kell 5 ning andsin sellest teada. Aga minu tööpäev oleks alanud kell 8, ning nüüd ta räägib, et otsib minule asendaja, sest mind ei saa usaldada, kuigi ma pole kordagi lehel olnud, see on selline kulinaaria väikepood aga ma leian, et see on täiesti ebaaus. Ta helistas minu laste isale lausa hommikul, et küsida, kas tema saab lapsi võtta, aga minul on arsti poolt leht alustatud. Helistasin talle ja käin näitamas neid punne ning kuigi minu meelest ta ei tohiks teisi sellesse segada. Ma ei oska enam midagi öelda, kas olen teinud mina midagi valesti, kas pidin andma eelmine päev sellest teada aga ma ei osanud arvatagi, et tal palavik tekib, ega haigus ei hüüa tulles.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 15 lg 2 p 10 peab töötaja teatama tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
TLS § 92 lg 1 p 2 keelab tööandjal töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi.
Ülaltoodust lähtuvalt puudub tööandjal õigus Teiega töölepingut lõpetada, küll aga on õigus otsida Teie eemaloleku ajaks ajutine asendaja.
Lapsele kiiret tervenemist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas novembris töölt lahkumisel pean osa puhkuseraha tagasi maksma, kui puhkan täispuhkuse suvel ära?13.06.2014
Kui korralist puhkust saada sellel aastal 29 päeva (võtan puhkuse juunis ja augustis; eelmisel aastal oli puhkus u. samal ajal) ja soovin töölepingu lõpetada 31.11.2014, kas siis pean osa puhkusetasust tagasi maksma, kui lõpetan töölepingu enne aasta lõppu?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seaduse järgi antakse põhipuhkust töötatud aja eest ning põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Tekib olukord, kus töötajal on seaduse järgi õigus kasutada põhipuhkust kalendriaasta jooksul ka juhul, kui kõik põhipuhkuse päevad ei ole n.ö välja teenitud.
Kui Te olete ära kasutanud kõik kalendriaastaks ette nähtud põhipuhkuse, kuid tööleping lõpeb enne aasta lõppu, tuleb osa puhkusetasust tööandjale tagasi maksta. Sama põhimõte kehtib juhul, kui töötaja ette nähtud põhipuhkust ära ei kasuta töölepingu kehtivuse ajal ning talle tuleb koos lõpparvega välja maksta kasutamata põhipuhkus rahas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on seadusega sätestatud konkursi tulemuste kinnitamise ja töölepingu sõlmimise vaheline periood?10.06.2014
Tere
Kas on seadusega sätestatud konkursi tulemuste kinnitamise ja töölepingu sõlmimise vaheline periood? Kui jah, kui pikk see on ning millised on võimalikud variandid kui tähtaeg on ületatud?
Kas on seadusega sätestatud konkursi tulemuste kinnitamise ja töölepingu sõlmimise vaheline periood? Kui jah, kui pikk see on ning millised on võimalikud variandid kui tähtaeg on ületatud?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Esimesel juhul tööandjal töölepingu sõlmimise kohustust ei tekigi. Konkursi korraldamise eesmärk on sel juhul sobiva töötajakandidaadi leidmine, et oleks võimalik asuda töölepingu tingimustes täpsemalt kokku leppima. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis lepingut sõlmima ei pea. Enamasti ongi töötaja leidmiseks korraldatud konkursid sellise sisuga.
Teisel juhul peavad konkursitingimused olema juba nii põhjalikud ja sisaldama kõiki töölepingu sõlmimiseks olulisi tingimusi (töö tegemise aeg, koht, viis, töötasu jne), et täiendavad läbirääkimised pole vajalikud ning konkursi tulemuste kinnitamisega saab lugeda töölepingu sõlmituks. Sellisel juhul saaks nõuda töö andmist, sest olemas on kehtiv tööleping. Eeldatavasti lepingupakkumusega siiski tegemist ei olnud.
Igal juhul tekkis tööandjal konkursi tulemuste kinnitamisega kohustus asuda töölepingu sõlmimise osas läbi rääkima. Seadus ei näe selle kohustuse täitmiseks tähtaega ette ning see tähendab, et kui konkursitingimustes selle kohta midagi öeldud ei olnud, siis mõistliku aja möödudes on õigus nõuda lepingueelsete läbirääkimiste pidamist. See kujutab endast tasu konkursil parimaks osutumise eest. Mõistlik aeg sõltub asjaoludest, nt kui palju ettevalmistusi peab tööandja läbirääkimisteks tegema.
Arvestada tuleb, et nõuda saab ainult läbirääkimiste pidamist, mitte töölepingu sõlmimist. Läbirääkimiste sisu osas mingeid nõudeid ei ole, seega kui tööandja tegelikult töötajat ei vaja ja läbirääkimisi pidada ei soovi, siis pole võimalik teda selleks sundida.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui tööandja ei maksnud katseajal palka õigel ajal, kas võin päevapealt töölt lahkuda?10.06.2014
Tere
Tööandja ei maksnud ettenähtud ajal palka välja ning nüüd on soov töökohta vahetada ja töölt ära tulla. Kas tööandja palga õigel ajal mitte maksmist võib lugeda lepingu rikkumiseks ja ma võin päeva pealt lahkuda töölt tuues põhjuseks ülalnimetatu? Hetkel katseaeg veel ca nädal.
Tööandja ei maksnud ettenähtud ajal palka välja ning nüüd on soov töökohta vahetada ja töölt ära tulla. Kas tööandja palga õigel ajal mitte maksmist võib lugeda lepingu rikkumiseks ja ma võin päeva pealt lahkuda töölt tuues põhjuseks ülalnimetatu? Hetkel katseaeg veel ca nädal.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale üldjuhul ette teatama, st võib lahkuda päevapealt.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, saab töötaja nõuda hüvitist kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töötajal on õigus tööleping ka korraliselt üles öelda. Sel juhul pole vaja ülesütlemist põhjendada, aga hüvitist ei saa ja järgima peab seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega. Katseajal on etteteatamistähtaeg 15 kalendripäeva, muidu 30 kalendripäeva. Kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus saada hüvitist. Hüvitist arvestatakse vähem töötatud päevade töötasu järgi, st tööandja võib nõuda nii palju, kui töötaja oleks nende päevade eest töötasu saanud.
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
Kui tööandja arvab, et töölepingu ülesütlemiseks ei olnud alust (nt puudus oluline rikkumine), saab ta ülesütlemise 30 kalendripäeva jooksul vaidlustada. Kui siis tuvastatakse, et erakorralise ülesütlemise eeldused ei olnudki täidetud, on tööandjal õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja on kohustatud katseajal andma mulle vaba päeva kui ma lõpetan keskkooli?10.06.2014
Kas tööandja on kohustatud andma mulle vaba päeva kui ma lõpetan keskkooli (see päev, kus on aktus ja pidu) või võib ta töösuhte lõpetada kui ma lihtsalt tööle kohale ei lähe? Olen ka katseajal.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie juhtumi puhul on tegemist tasemekoolitusega Täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. Koolitusasutuse teatise ja Teie avalduse alusel on tööandja kohustatud andma Teile õppepuhkust. Kuigi seadus võimaldab kooli lõpetamise puhul nõuda kuni 15 kalendripäeva õppepuhkust, ei ole see Teie olukorras ilmselt mõistlik, sest nagu aru saan, on probleemiks ainult 1 päev.
Soovin õnne kooli lõpetamise puhul.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas varem töölt lahkuda, sest pärast avalduse esitamist antakse ebaseaduslikke tööülesandeid?10.06.2014
Tere. Esitasin tööandjale lahkumisavalduse, mille alusel on neil mind võimalik kuni 18.juunini kinni hoida. Mure seisneb selles, et nüüd surutakse peale tööülesandeid, mis lähevad seadustega vastuollu (ametiks on veoautojuht) nagu lubatud sõidutundide ületamine ning ülekaalulise autoga sõitmine. Kuidas ma saan ilma suurema kärata enne 18.juunit töölt lahkuda nii, et ma enda lõpparve kätte saaksin?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui tööandja annab Teile ebaseaduslikke korraldusi, on Teil õigust keelduda nende korralduste täitmisest, viidates TLS § 17 ja § 19 lg 6. Hilisemate vaidluste vastu ennast kaitstes tuleks seda teha kirjalikus vormis kas e- kirjaga või sms- ga, tuues välja seaduse rikkumise, mida korraldust täites teeksite.
Juhul, kui tööandja jätkuvalt nõuab ebaseaduslike korralduste täitmist, tekib Teil alus tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles öelda. Töösuhte lõpetamisel selle paragrahvi alusel kaasneb tööandja kohustus maksta töötajale 3 kuu keskmise tasu suurune hüvitis, mida tööandja tõenäoliselt soovib vältida. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu seaduses ettenähtud protseduuride järgimisele, et vältida tööandja võimalust hakata hoopis Teilt hüvitist nõudma. Mida täpselt teha ja millal, saab anda nõu juhtumipõhiselt, kui selleks vajadus tekib.
Esialgu aga soovitaksin ülaltoodud viisil keelduda ebaseaduslike korralduste täitmisest.
Valutut töösuhte lõppu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mis ajast algab etteteatamise tähtaeg, kas avalduse esitamisest või alles siis kui puhkus lõpeb?09.06.2014
Kui olen esitanud enne puhkusele jäämist ka lahkumisavalduse, siis mis kuupäevast algab see 30 kalendripäeva kui kaua tööandja võib mind kinni hoida? Kas lahkumisavalduse esitamise päevast või sellest päevast kui puhkus lõppeb?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu korralise ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Olenemata sellest, et kasutate väljateenitud puhkust, läheb etteteatamise aja sisse ka puhkusel olemise aeg. Etteteatamise ajaarvestus algab avalduse esitamise järgmisest päevast ning töösuhe lõppeb siis, kui kalendripäevade arv (30 kp) täis saab.
Näit:
Avaldus töölepingu korraliseks ülesütlemiseks on esitatud kuu esimesel kuupäeval, siis töösuhe lõpeb vastavalt kalendripäevade arvule kuus, kas 31. või järgmise kuu esimesel kuupäeval.
Valutut töösuhte lõppu ja edu edaspidiseks!
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu