Tööõigus
Küsimus: Kas pean tööst vabal ajal, tööandja käsul käima tervisekontrollis?23.05.2014
Tere.
Kas pean tööst vabal ajal, tööandja käsul käima tervisekontrollis?
Kui tervisekontroll teha tööajal, kas siis arvestatakse töötunnid maha?
Kas pean tööst vabal ajal, tööandja käsul käima tervisekontrollis?
Kui tervisekontroll teha tööajal, kas siis arvestatakse töötunnid maha?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tervisekontroll korraldatakse tööajal ja tööandja kulul seda nii esmase kui ka perioodilise tervisekontrolli puhul.
Töötaja ei pea minema tervisekontrolli temale vabal päeval.
Tervisekontroll viiakse läbi tööandja kulul – mitte mingil juhul ei tohi tööandja töötajate töötasust tervisekontrolli kulutusi kinni pidada või muul moel sundida töötajaid maksma osutatud teenuse eest. Nõue terviskontrolli läbiviimiseks tööajal tähendab ka seda, et töötunde ei tohi maha arvestada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja võib eelmise kuu tulemustasu maksmata jätte, kui ilmusin tööle alkoholijoobes ja teisel päeval üldse ei läinud?23.05.2014
Tere. Minul juhtus selline asi, et puudusin töölt 5. ja 6. aprill 2014. Ilmusin tööle viiendal alkoholijoobes ja kuuendal ei läinud üldse. Töökoha juhatus otsustas, et nad ei maksa mulle tulemustasu märtsi kuu eest summas 558 eurot. Kuigi märtsis olin tööl iga päev ja tegin ületunde. Tööandjal märtsi kuus minu kohta pretensioone ei olnud. Tööandjal on küll lepingus punkt, et tööandja otsustab tulemustasu maksmise, kuid siiski oli tegu eelneva kuuga. Andsin asja töövaidlus komisjoni, mille istungil otsustati, et tööandja peab maksma välja selle maksmata jäänud raha. Tööandja otsustas asja kaevata maakohtusse. Küsimus siis, et millised on minu võimalused edasi kohtus? Ja kas on üldse mingi võimalus seda asja nii kaugele ajada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie küsimusest jääb arusaamatuks, mida peate silmas asja kaugemale ajamise all. Kui tööandja on otsustanud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustada, on tal õigus pöörduda kohtusse. Kohus vaatab kogu asja uuesti läbi ning teeb otsuse. Kohus annab ka Teile võimaluse esitada kirjalikult oma seisukohad ning vastuväited tööandja avaldusele.
Vastuse andmiseks sellele küsimusele, millised on Teie võimalused kohtus, tuleks teada täpsemalt tulemustasu kokkuleppeid ning arvestamise aluseid töölepingus.
Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks. Seega võib üldjuhul öelda, et kui eelneval kuul on tulemustasu saamise eeldused täidetud, siis tööandjal neid ühepoolse otsuse alusel välja maksmata jätta ei ole õigust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja võib maksta vähem, kui vähemad töötunnid olid tingitud tööandjast endast?23.05.2014
Olin tööle palgatud summeeritud tööaja arvestusega, perioodi pikkuseks 3 kuud. Esimese kuu (veebruar) töötasin normtunnid. Märtsi kuus töötasin alatunnid (-17,25), mitte omal tahtel, vaid sellised tunnid mulle määrati. Siis aga pakkusin tööandjale välja, et ehk me peaksime lepingut muutma osalisele koormusele või ma võtaksin õppepuhkuse aprillis, sest peaksin tegelema oma lõputööga. Tööandja vastas, et ma kirjutaksin päevad, millal saaksin tööl olla ja siis ta vaatab, kas tuleks lepingut muuta või mitte. Lõppes see sedasi, et lepingut ei muudetud ja mul lubati töötada 144 h. Nende kolme kuu eest maksti mulle nö täispalka 371,5 eurot.
Aprilli keskel otsustasin, et lahkun firmast ja andsin lahkumisavalduse. Mai kuus töötasin 4 päeva (15,5 h 1 vahetus). Ja lõpparve kohta kirjutati, et kuna töötasin eelneva kolme kuu jooksul vähem tunde, siis nüüd tehakse tasaarvestus ja mai kuu eest ma saan vähem palka. Ehk 62h-40h=22h. 22h eest sain maikuus palka.
Siit siis minu küsimus. Kas neil on õigus sedasi käituda? Saan aru, et kui töötaja omal soovil töötab vähem tunde, siis on firmal õigus maksta vähemate tundide eest palka. Antud juhul aga, ma pakkusin välja, et muudame lepingut, nemad aga ei soovinud seda teha.
Aprilli keskel otsustasin, et lahkun firmast ja andsin lahkumisavalduse. Mai kuus töötasin 4 päeva (15,5 h 1 vahetus). Ja lõpparve kohta kirjutati, et kuna töötasin eelneva kolme kuu jooksul vähem tunde, siis nüüd tehakse tasaarvestus ja mai kuu eest ma saan vähem palka. Ehk 62h-40h=22h. 22h eest sain maikuus palka.
Siit siis minu küsimus. Kas neil on õigus sedasi käituda? Saan aru, et kui töötaja omal soovil töötab vähem tunde, siis on firmal õigus maksta vähemate tundide eest palka. Antud juhul aga, ma pakkusin välja, et muudame lepingut, nemad aga ei soovinud seda teha.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale arvutatakse ja makstakse töötasu tunnitasu alusel, siis summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse töötajale töötasu vastavalt töötatud tundidele.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib tööaeg kogu arvestusperioodi jooksul jaotuda ebaühtlaselt ning võimalikud puudu jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus.
Tulenevalt TLS § 43 on tööaja arvestuse aluseks 40 tunnine töönädal ja 8 tunnine tööpäev. Sellest lähtuvalt väheneb nädalase puhkuse korral kuu tööajanorm 40 tunni võrra.
Kui ilmneb, et töötajal on tekkinud alatunde, siis töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt tuleb töötajale maksta keskmist töötasu juhul, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal võimeline töötama ja töö tegemiseks valmis ning ei põhjustanud ise oma käitumisega tööseisakut või alatundide tekkimist.
Kokkuvõtteks: kui tööandja on töötaja tööaega planeerinud selliselt, et arvestusperioodi lõpus tekkisid alatunnid, kuigi töötaja oleks valmis olnud tööd tegema normtundide ulatuses, peab tööandja need hüvitama makstes töötajale keskmist töötasu.
Selgust ja läbipaistvust töötundide arvestamisel!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas katseajal võin töölepingu üles öelda ka pikema etteteatamis tähtajaga, kui 15 päeva?23.05.2014
Kas katseajal võin töölepingu üles öelda ka pikema etteteatamis tähtajaga, kui 15 päeva; näiteks kuuajalise etteteatamisega? Soovin, et tööandjal jääks rohkem aega uue töötaja leidmiseks.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Sama kehtib ka teiste tähtaegade kohta, mille seadus kehtestab minimaalsetena ning töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtajad seda just ongi.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas alaealine sõlmib TL isiklikult või teeb seda tema eest vanem kui seaduslik esindaja?23.05.2014
Kes allkirjastab töölepingut, kas alaealine või tema esindaja? Ja kes on lepingupooleks? Kas alaealine või tema esindaja? Kas see sõltub vanusest?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö).
7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal (TLS § 7 lg 4).
Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Tööinspektor annab tööandjale nõusoleku alaealise tööle lubamiseks, kui on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega, alaealine soovib tööd teha ning tema seaduslik esindaja on sellega nõus.
Lepingu üheks pooleks on tööandja ja teiseks- töötaja, kes tööd teostab.
Meeldivaid töökogemusi soovides
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui on pankrot, kes maksab saamata jäänud rahad ja puhkusekompensatsiooni?23.05.2014
Kui tööandja lõpetab tegevuse ette teatamata, kes maksab siis saamata jäänud rahad 1,5 kuu töötasu + 28 päeva puhkuse raha? Osad töölised saadeti koju, osad veel töötavad. Lepinguid ei ole veel ära lõpetatud, palka ei maksta ja puhkust ei lasta ka välja võtta. Tööleping sõlmitud 1998a. määramata ajaks.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Seoses pankroti väljakuulutamisega on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse § 89 lõige 2 punkt 2 alusel.
Pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt, on võimalik taotleda tööandja maksejõuetuse hüvitist, töötukassa kaudu, mille eesmärk on töötajale hüvitada tööandja maksejõuetuse (pankrot või pankrotimenetluse raugemine) tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (TKS § 19-§ 22).
Võtke ühendust ettevõtte pankrotihalduriga, kes on kohustatud esitama vastavasisulise avalduse töötukassale.
Tõhusat asjaajamist soovides
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja peaks tasuma ületundide eest, kui mul tuleb kuus tunde rohkem kui lepingus?20.05.2014
Tere.
Lugesin eelpool küsimused ja vastused kõik läbi, aga oma küsimusele vastust ei leidnud.
Töötan turvatöötajana ning mismoodi tasustatakse ületundide eest? Tööandja käskkirjaga makstakse ületunnid ühekordse tasuna, aga igal pool mujal ettevõtetes makstakse 1,5 kordselt. Kas tööandja on kohustatud maksma 1,5 kordselt või võib ühepoolselt otsustada, et maksab 1 kordselt ületundide eest? Tööajad on kas 15-tunnised või 24-tunnised nädalavahetustel ehk tööpäevadel õhtul kella 17.00-8.00 ja nädalavahetustel tööaeg 8.00-8.00(24 tundi). Töölepingus ei ole sõnagi ületundide maksmise kohta vaid on toodud norm tunnid 168 tundi. Kuus tuleb aga 189-198 ja see kuu isegi 201 tundi.
Lugesin eelpool küsimused ja vastused kõik läbi, aga oma küsimusele vastust ei leidnud.
Töötan turvatöötajana ning mismoodi tasustatakse ületundide eest? Tööandja käskkirjaga makstakse ületunnid ühekordse tasuna, aga igal pool mujal ettevõtetes makstakse 1,5 kordselt. Kas tööandja on kohustatud maksma 1,5 kordselt või võib ühepoolselt otsustada, et maksab 1 kordselt ületundide eest? Tööajad on kas 15-tunnised või 24-tunnised nädalavahetustel ehk tööpäevadel õhtul kella 17.00-8.00 ja nädalavahetustel tööaeg 8.00-8.00(24 tundi). Töölepingus ei ole sõnagi ületundide maksmise kohta vaid on toodud norm tunnid 168 tundi. Kuus tuleb aga 189-198 ja see kuu isegi 201 tundi.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega üldjuhul peab ületunnitöö tegemiseks olema pooltevaheline kokkulepe, ületunnitöö tegemist saab tööandja nõuda üksnes erandjuhtudel. Vaidluste vältimiseks on oluline seesugused kokkulepped alati kirjalikult fikseerida.
Teie esitatud asjaoludest nähtuvalt võib eeldada, et ületunde teete Te pooltevahelise kokkuleppe alusel. Kui tegemist on olukorraga, kus on tuvastatav, et ületunde on tehtud, kas tööandja selgel korraldusel või pooltevahelisel kokkuleppel, tuleb tööandjal töötaja poolt teostatud ületunnitöö TLS-s sätestatu kohaselt hüvitada.
Antud juhul ei ole Te tööandjaga kokku leppinud, kuidas toimub ületunnitöö hüvitamine. Tulenevalt TLS § 44 lõikest 6 hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Seega on seaduse tähenduses tööandjal ennekõike kohustus anda töötajale ületunnitöö hüvitamiseks vaba aega, kui poolte vahel ei lepitud kokku ületunnitöö rahalist hüvitamist. Juhul, kui ületunnitöö hüvitatakse rahaliselt, tuleb TLS § 44 lg 7 kohaselt tööandjal töötajale vastava ületunnitöö eest maksta 1,5-kordset töötasu.
Seega, kui ületunnitöö tegemine on toimunud tööandja korralduse alusel või poolte kokkuleppel, saate pöörduda tööandja poole vastavalt kas vaba aja andmise või rahalise hüvitise saamise nõudega. Vastav pöördumine vormistage kindlasti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja peab keeldumist põhjendama, kui tahan minna puhkusele 2 päeva varem?16.05.2014
Puhkuste ajakava kinnitati aasta alguses. Nüüd aga on selline olukord, et sooviksin oma puhkust kahe päeva võrra ettepoole tõsta. Kas peaksin tegema avalduse kirjalikus vormis? Tööandja ütleb, et pole mõtet, et ta nagunii ei rahulda seda. Kas tal on selleks õigus ja kas ta peaks seda ka põhjendama, sest otsest põhjust pole. Ütleb, et tal pole asendajat, tegelikult on, inimene, kes asendab puhkuste tegelikul ajal on nõus alustama paar päeva varem.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 69 lg 4 saab puhkust muuta poolte kokkuleppel. Kui üks pool ei soovi kokkulepet, siis tuleb puhata puhkuste ajakavas ettenähtud ajal. Põhjendamiskohustust seadus sellisel juhul ette näinud ei ole.
Siiski tuleb silmas pidada, et TLS § 28 lg 1 ja § 15 lg 1 nõuavad nii tööandjalt kui töötajalt vastastikuste kohustuste lojaalset täitmist. Lahtiseletatult tähendab see, et kui töötajal on mõjuv põhjus puhkuse muutmiseks, siis peavad mõlemad pooled kaaluma oma poolt- ja vastuargumente ning hindama, kelle huvid on kaalukamad.
Kui Teil on mõjuvad põhjused puhkuse muutmiseks, siis tuleks teha kirjalikus vormis avaldus.
Tööandjaga kokkulepet soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus töötajaid hommikul tööle saabudes alkoholitestiga kontrollida?15.05.2014
Tere!
Minu ema töötab ühe suure tehase kohvikus, kus tema tööandjaks on teine firma. Paar nädalat tagasi hakati tehase turvaruumis tööle sisenemisel kõiki töötajaid alkoholitestiga kontrollima. Kas selline tegevus tööandja poolt on lubatud? Eelnevalt töötajaid sellest teavitatud ei ole, samuti ei ole teavitatud ka tagajärgedest. Kuna ema töötab hoopis teise firma all, siis tema töö siseeeskirjades sellist tingimust kirjas ei ole.
Ette tänades
Minu ema töötab ühe suure tehase kohvikus, kus tema tööandjaks on teine firma. Paar nädalat tagasi hakati tehase turvaruumis tööle sisenemisel kõiki töötajaid alkoholitestiga kontrollima. Kas selline tegevus tööandja poolt on lubatud? Eelnevalt töötajaid sellest teavitatud ei ole, samuti ei ole teavitatud ka tagajärgedest. Kuna ema töötab hoopis teise firma all, siis tema töö siseeeskirjades sellist tingimust kirjas ei ole.
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu seadus Teie poolt esitatud küsimust otseselt ei reguleeri ja siin sõltub palju sellest, mis eesmärgil tehakse alkoteste ja kuidas on reguleeritud tööandja töötajate allumine territooriumi valdaja (tehase) sise- eeskirjadele.
Samas on minu hinnangul tegemist töötajate isiklike ja delikaatsete isikuandmete töötlemisega kellegi poolt ning sellise tegevuse seaduspärasusele saab sõltuvalt asjaoludest kõige pädevama hinnangu anda Andmekaitse Inspektsioon: info@aki.ee või tel. 627 41 44.
Selgust töösuhetes soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik lõpetada tähtajalise lepinguga töösuhe katseajal ja peale katseaega?15.05.2014
Tere,
Olen aprillist alates kuni augusti lõpuni tähtajalise lepinguga tööl. Katseaeg on kaks kuud. Soovin teada, kas ja kuidas on võimalik lõpetada töösuhet minul, katseajal ja peale katseaega?
Olen aprillist alates kuni augusti lõpuni tähtajalise lepinguga tööl. Katseaeg on kaks kuud. Soovin teada, kas ja kuidas on võimalik lõpetada töösuhet minul, katseajal ja peale katseaega?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Katseajal on võimalik lõpetada tööleping, teavitades tööandjat sellest kirjalikult taasesitatavas vormis 15 kalendripäeva ette.
Vastavalt TLS § 85 lg 2 ei või töötaja peale katseaja lõppu tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Erakorraliselt on võimalik töösuhet lõpetada TLS § 91 alusel (tööandjapoolne kohustuste oluline rikkumine või muul mõjuval põhjusel), kui on täidetud seaduses viidatud tingimused. Juhin tähelepanu, et sellisel juhul lasub töötajal tõendamiskohustus.
Vajadusel soovitan ennast alltoodud kontaktidel registreerida konsultatsioonile.
Vastastikku lojaalset töösuhet soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu