Tööõigus
Küsimus: Kas töö ajal saadud infarkt liigitatakse tööõnnetuseks?13.05.2014
Kas töö ajal saadud infarkt liigitatakse tööõnnetuseks?
Kas tööandja peab sellest teavitama Tööinspektsiooni? Kuidas peaks käituma tööandja pärast sellist õnnetust?
Kas tööandja peab sellest teavitama Tööinspektsiooni? Kuidas peaks käituma tööandja pärast sellist õnnetust?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Tööõnnetuse (ja kutsehaigestumise) registreerimise, teatamise ja uurimise korda reguleerib ja raporti vormi sätestab Vabariigi Valitsuse määrus nr 75 (https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663). Seega tuleb tööandjal esmalt hiljemalt 10 tööpäeva jooksul uurida juhtunut ja tuvastada asjaolud. Kui tervisekahjustus oli põhjuslikus seoses ehk tingitud tööst või töökeskkonnast, peab tööandja koostama uurimisest nõuetekohase kokkuvõtte ehk raporti (määruse § 4 lg 4) kolmes eksemplaris ning edastama sellest ühed ka nii kannatanule kui Tööinspektsioonile.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas mul on õigus saada tasu töötatud 3 päeva eest, kuigi rohkemaks ma sinna ettevõttesse tööle ei jäänud?12.05.2014
Läksin tööle tööandja juurde, kellega arutasime üle tööajad, palgad. Töötasin seal 3 päeva, aga tööandja polnud minuga ikka veel töölepingut sõlminud, sellest tulenevalt lahkusin sealt, kuna sain aru, et tööandja soovib minuga ilma töölepinguta jätkata ja mustalt palka maksta. Kuna töö oli füüsiliselt väga koormav, soovin ma ikkagi selle 3-päeva eest raha. Nüüd tööandja lubab kogu aeg maksta, aga ei maksa mulle palka selle 3-päeva eest. Mida peaksin tegema nüüd ja millised õigused mul kehtivad suusõnalisel lepingul?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kõigi töösuhtest tulenevate vaidluste puhul on võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Saamata jäänud töötasu hüvitamiseks tuleks Teil tõestada, et selle tööandja juures tööd tegite ning kokku lepitud tasu suurus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas mõjutab palgata puhkus kuupalga arvestust?12.05.2014
Tere!
Minul muudetakse tunnitasu kindlaks kuupalgaks. Kuidas
arvestatakse sel juhul palgata puhkus kuutasust maha? Varem kui võtsin nt 1 päeva palgata puhkust või tervisepäeva kuus - lahutati palgata puhkuse päeva töötunnid ja maksti sedavõrd vähem. Kuidas see kindla kuupalga puhul toimub?
Ette tänades,
Minul muudetakse tunnitasu kindlaks kuupalgaks. Kuidas
arvestatakse sel juhul palgata puhkus kuutasust maha? Varem kui võtsin nt 1 päeva palgata puhkust või tervisepäeva kuus - lahutati palgata puhkuse päeva töötunnid ja maksti sedavõrd vähem. Kuidas see kindla kuupalga puhul toimub?
Ette tänades,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on õige, et pärast töölepingu lõppemist tuleb töötajale hüvitada tema poolt sõlmitud lepingute laekumisel saadav tulemustasu?12.05.2014
Tere! Aastaid kindlustusmaaklerina töötanud inimene koondati. Enamik tema palgast koosnes tema poolt klientidega sõlmitud kindlustuslepingute pealt saadavatest provisjonidest. Provisjone tasuti peale seda kui klient tasus kindlustusmakse. Kuna enamik kindlustuslepinguid on pikaajalised (peamiselt 1-aastased, kuid oli ka 3-5 aasta pikkuseid lepinguid) ja tasutavad mitmes osas, siis laekuvad kindlustusmaksed küllalt pika perioodi jooksul peale kindlustuslepingu sõlmimist. Kas on õige, et TLS § 84 alusel tuleb töölepingu lõppemisel töötajale hüvitada tema poolt sõlmitud ja kehtivate (kuid osaliselt klientide poolt tasumata) kindlustuslepingute laekumisel saada olev töötasu (kuigi laekumised nende lepingute eest toimuvad peale töösuhte lõppemist). Tänades,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Üldreegli kohaselt muutuvad TLS § 84 alusel töölepingu lõppemisel sissenõutavaks kõik saada olevad summad ning need tuleb ka koheselt välja maksta. Teie situatsiooni puhul võivad pooled kokku leppida, et makstav tasu muutub sissenõutavaks hiljem (kuni kaks aastat), kuid see eeldab kahepoolset kokkulepet.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui paar kuud ei ole tööd olnud ja nüüd järsku on leping lõpetatud ja lõpparve jaoks ei olevat raha?09.05.2014
Tere
Läksin juulis 2013 tööle ehitusfirmasse. Kõik oli kuni 31 jaanuarini 2014 korras, palgad sain ilusti kätte ja probleeme ei olnud. Kuid pühapäeval 2.veebruaril tuli sõnum, et homme tööd ei ole ja nii tervel kollektiivil. Nädal aega järjest saatis iga õhtu sõnumeid, kuni siis lõpuks ütles, et hetkel tööd ei ole. Tööleping oli ikkagi endiselt jõus ja haigekassa oli ka olemas. Vaatasin ka EESTI.EE-st ka, et on maksnud sotsiaalmaksu. Nüüd aga 7.mai oli ta lõpetanud minu töölepingu ilma, et ma sellest midagi teaksin. Sain teada täna sellele, et käisin arstil ja öeldi, et haigekassa puudub. Kui helistasin ja küsisin, et sooviksin lõpparvet, siis vastas, et ei ole rahasid. Mida ma peaksin tegema sellises olukorras ja mida mul üldse on võimalik tööandjalt nõuda. Kas need kolm kuud mil tal polnud mulle tööd pakkuda, lähevad ka puhkuse arvestuse alla ja kas nende kuude eest mitte ei peaks ka maksma tööandja keskmist palka kuna temast oli tingitud, et tööd pole. Kas hakkavad ka jooksma mingid intressid ja viivised. Hetkel ei oska ma midagi teha ega kuhugi pöörduda kuna ei ole teadlik, mis võimalused mul on ja mida ma nõuda saan.
Lugupidamisega
Läksin juulis 2013 tööle ehitusfirmasse. Kõik oli kuni 31 jaanuarini 2014 korras, palgad sain ilusti kätte ja probleeme ei olnud. Kuid pühapäeval 2.veebruaril tuli sõnum, et homme tööd ei ole ja nii tervel kollektiivil. Nädal aega järjest saatis iga õhtu sõnumeid, kuni siis lõpuks ütles, et hetkel tööd ei ole. Tööleping oli ikkagi endiselt jõus ja haigekassa oli ka olemas. Vaatasin ka EESTI.EE-st ka, et on maksnud sotsiaalmaksu. Nüüd aga 7.mai oli ta lõpetanud minu töölepingu ilma, et ma sellest midagi teaksin. Sain teada täna sellele, et käisin arstil ja öeldi, et haigekassa puudub. Kui helistasin ja küsisin, et sooviksin lõpparvet, siis vastas, et ei ole rahasid. Mida ma peaksin tegema sellises olukorras ja mida mul üldse on võimalik tööandjalt nõuda. Kas need kolm kuud mil tal polnud mulle tööd pakkuda, lähevad ka puhkuse arvestuse alla ja kas nende kuude eest mitte ei peaks ka maksma tööandja keskmist palka kuna temast oli tingitud, et tööd pole. Kas hakkavad ka jooksma mingid intressid ja viivised. Hetkel ei oska ma midagi teha ega kuhugi pöörduda kuna ei ole teadlik, mis võimalused mul on ja mida ma nõuda saan.
Lugupidamisega
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Olukorras, kus tööandja oluliselt enda kohustusi rikub, on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (töölepingu seaduse, TLS § 91 lg 2). Selleks tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks) tahteavaldus mõlema poole andmete ja põhjendusega või omakäeliselt allkirjastatud paberkandjal avaldusena edastada tööandjale allkirja vastu või tähitud postiga juriidilisele aadressile. Ka paberkandjal avaldus peab sisaldama põhjendust.
Keskmist töötasu aja eest, mil töötaja oli valmis tööd tegema, kuid seda ei võimaldatud tööandjast tuleneval põhjusel (TLS § 35), ja teisi nn lõpparve summasid (TLS § 84) on töötajal võimalik tööandjalt nõuda töövaidlusorgani abil. Selleks tuleb pöörduda avaldusega töötamise koha järgse töövaidluskomisjoni või hagiga kohtu poole. Töövaidluskomisjonide kontaktid ja soovitused avalduse koostamiseks leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Aeg, mil töötajat tööga ei kindlustatud, arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva hulka ehk selle aja eest arvestatakse töötajale puhkust.
Töötajal on õigus nõuda viivist maksmata summade eest võlaõigusseaduse § 94 ja § 113 alusel. Sel poolaastal on intress 8,25% aastas. Samuti on õigus nõuda hüvitist tekitatud kahju eest, sh ravikindlustamata jäänud ajal tekitatud kahju eest.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas juhatajal on õigus meid kaamerast jälgida, et me ikka kõik kliendid läbi käiks ja midagi soovitaks?08.05.2014
Töötame riiete ja jalatsite poes. Nimelt meie juhataja tahab, et käiksime kõik kliendid läbi, "et kas saab aidata" jne. Klient pole veel jõudnudki toodetega tutvuda, kui juhataja küsib meilt, et kas käisime sellele kliendile abi pakkumas. Taga laost ta kogu aeg jälgib meid kaamerast ja siis tuleb jälle ütlema, et miks te kliendi juurde ei läinud. Oleme tublid töötajad ja kui näeme, et klient ikka otsib midagi, läheme juurde abi pakkuma. Oleme seal poes juba väga kaua aega töötanud ja tunnetame, millal on õige aeg kliendile abi pakkuda või kellele ei meeldi kui juurde tuleme või kes teeb niisama aega parajaks. Paljudele klientidele "käime juba pinda" oma abi pakkumisega. Kas juhatajal on õigus meid kaamerast jälgida selle mõttega, et me peaks kõik kliendid läbi käima ja abi pakkuma. Palk on meil miinimum pluss teatud protsent isiklikust müügist.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuna Teie poolt esitatud küsimus puudutab pigem isiku- ja andmekaitset ning ei haaku töölepinguseadusega, siis lisan asjakohase lõigu Andmekaitse Inspektsiooni tõlgendusest.
Jälgimisseadmete (nii reaalajas jälgimiseks mõeldud kui salvestamisfunktsiooniga) kasutamise reeglid sõltuvad kasutamise eesmärgist.
Ettevõtte vara ja töötajate kaitseks turvakaamera kasutamiseks ei pea töötajatelt nõusolekut küsima, kuid töötajaid tuleb kaamerate kasutamisest põhjalikult informeerida. Jälgimisseadmete kasutamine töötaja töö kontrollimiseks peaks olema n-ö viimane võimalus.
Sellist kontrollimisviisi saavad õigustada ainult tööandja märkimisväärsed riskid, mitte pelgalt efektiivsus, lihtsus ja odavus.
Töötajaid peab jälgimisseadmete sellisel otstarbel kasutamisest informeerima. Järgida tuleb minimaalsuse põhimõtet - filmida nii vähe kui võimalik (nt ainult kassat, mitte tervet ruumi). Jälgimisseadmeid ei või üldse kasutada ruumides, kus töötajate ootus privaatsusele on kõrgem - nt WC, riietusruum, puhkenurk, aga ka isiklik kabinet.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon
Lugupidamisega
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ma ikka saan kogu kasutamata 52 päeva eest puhkuseraha kui ma töökohta vahetan?08.05.2014
Tere
Soovin töökohta vahetada ja praeguses firmas on mul saada 52 puhkepäeva (28p selle aasta eest ja 24p eelnevad aastad), mis on jäänud puhkamata.
Kas ma saan oma puhkuse rahad kätte või siis kaotan selle, mis on välja võtmata jäänud? Soov oleks kõik välja teenitu saada ja kas ma peaks puhkusele jääma?
Ette tänades
Soovin töökohta vahetada ja praeguses firmas on mul saada 52 puhkepäeva (28p selle aasta eest ja 24p eelnevad aastad), mis on jäänud puhkamata.
Kas ma saan oma puhkuse rahad kätte või siis kaotan selle, mis on välja võtmata jäänud? Soov oleks kõik välja teenitu saada ja kas ma peaks puhkusele jääma?
Ette tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lõige 6). Põhipuhkuse arvestus algab 01. jaanuarist ning lõpeb 31. detsembril.
Tööandjal on kohustus töölepinguseaduse § 71 järgimisel kasutamata puhkuse hüvitamine rahas üksnes töölepingu lõppedes.
Kokkuvõtteks: 2013.a kasutamata põhipuhkust on võimalus kasutada kuni 31.12.2014.a, lisaks 2014.a põhipuhkust väljatöötatud aja eest. Töökoha vahetusel hüvitab töötaja selle rahas. Varasemad (kuni dets.2012.a) põhipuhkused on kahjuks aegunud ja neid tööandja hüvitama ei pea.
Edu uuel töökohal!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda õppepuhkuse avaldust, kui ta suunab töötaja tööst lähtuvale täiendkoolitusele?08.05.2014
Tere!
Töötan lasteaiaõpetajana ning meie amet näeb ette täiendkoolitusi 160 tundi 5 aasta jooksul. Kui tööandja suunab õpetaja tema tööst lähtuvale täiendkoolitusele (1-2 päeva), kas sellisel juhul on õigus tööandjal nõuda töötajalt õppepuhkuse avaldust? Kui õpetaja viibib tööandja poolt suunatud täiendkoolitusel ühe päeva, kas sellisel juhul väheneb töötaja kuupalk (lepinguga määratud kindel kuupalk)?
Töötan lasteaiaõpetajana ning meie amet näeb ette täiendkoolitusi 160 tundi 5 aasta jooksul. Kui tööandja suunab õpetaja tema tööst lähtuvale täiendkoolitusele (1-2 päeva), kas sellisel juhul on õigus tööandjal nõuda töötajalt õppepuhkuse avaldust? Kui õpetaja viibib tööandja poolt suunatud täiendkoolitusel ühe päeva, kas sellisel juhul väheneb töötaja kuupalk (lepinguga määratud kindel kuupalk)?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal pole õigust nõuda töötajalt tahteavaldust õppepuhkusele jäämiseks.
Tööandjal on kohustus ettevõtte huvidest lähtuvalt arendada töötaja tööalaseid teadmisi ja oskusi. Täiendkoolitus peab toimuma tööajal ja selle aja eest makstakse töötajale tema keskmist töötasu. Arvestuslikult makstakse selle osa võrra kuupalka proportsionaalselt väiksem summa ning kuu töötasu koosneb sel juhul nii kuupalgast kui keskmisest töötasust vastavalt tavapärase tööaja ja koolitusel osaletud aja osakaalule arvestusperioodis.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas see läheb tööaja sisse, kui tööandja nõuab, et peale tööpäeva peab käima duši all pesemas?08.05.2014
Tere
Kui tööandja nõuab, et peale tööpäeva peab käima duši all pesemas, kas see aeg peaks minema tööaja sisse või mitte?
Kui tööandja nõuab, et peale tööpäeva peab käima duši all pesemas, kas see aeg peaks minema tööaja sisse või mitte?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Üldjuhul on tööaeg mõeldud töö tegemiseks. Kahjuks ei loe Teie küsimusest välja, mis tööga on tegemist ning millised on tööohutuse ja töötervishoiu nõuded.
Kuigi töölepinguseadus jätab tööandja otsustada töökorralduse reeglite vajalikkuse, on siiski soovituslikult ära märgitud selle sisu. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu (TLS § 47 lõige 1).
Selguse mõttes on Teil alati õigus pöörduda nende küsimustega tööandja poole (s.h tehke seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis), sobib ka e-kiri.
Tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS § 28 lõige 2 punkt 12).
Selgeid ja üheselt mõistetavaid töökorraldusi!
Merike Micelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui mul saab juulis töötatud 6 kuud, millest 4 kuud oli katseaeg, kas mul siis juulis-augustis on õigus puhkusele?07.05.2014
Kui mul saab juulis töötatud pool kalendriaastat, millest 4 kuud oli katseaeg, kas mul siis juulis-augustis on õigus puhkusele? Ja kas sinna lisandub siis ka puudega inimese puhul lisapuhkus? Kas on tööandjal õigus puudega inimesel poole aasta töötamise järel puhkusest keelduda?
Kui pikalt peab ette teatama väikeettevõttes, kus töötab vaid kaks inimest peale tööandja, et ma soovin mingil ajal puhkuse välja võtta?
Kui pikalt peab ette teatama väikeettevõttes, kus töötab vaid kaks inimest peale tööandja, et ma soovin mingil ajal puhkuse välja võtta?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Juhul, kui Te ei ole just töövõimetuspensionär, siis puue antud olukorras eristaatust ei anna. Töövõimetuspensionäri põhipuhkuse pikkuseks on 35 kalendripäeva.
Tööandjal on kohustus kinnitada ja esitada töötajatele puhkuste ajakava (puhkusegraafik) hiljemalt 31. märtsiks. Kui seda tehtud ei ole, siis on töötajal õigus jääda puhkusele, teatades sellest tööandjale kirjalikult taasesitatavas vormis 14 kalendripäeva ette.
Puhkuse nõudeõigus tekib töötajal peale 6- kuulist töötamist võrdeliselt töötatud ajaga.
Kokkuvõte: Sõltuvalt sellest, kas olete töövõimetuspensionär (35 p puhkust) või ilma eristaatuseta (28 p puhkust), on Teil peale 6- kuulist töötamist õigus poolele puhkusele, teatades sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Töörahu ja head puhkuse kasutamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu