Tööõigus
Küsimus: Kas pean nõustuma tööandja pakutud inglisekeelse töölepinguga või saan nõuda tõlgitud lepingut?27.03.2014
Tere,
sooviks saada nõu selle kohta, et kui tööandaja esitleb mulle inglise keeles olevat töölepingut siis millised on minu õigused nõuda lepingut eesti keeles ja kas tõlge peaks olema notariaalselt kinnitatud?
sooviks saada nõu selle kohta, et kui tööandaja esitleb mulle inglise keeles olevat töölepingut siis millised on minu õigused nõuda lepingut eesti keeles ja kas tõlge peaks olema notariaalselt kinnitatud?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas toimub komandeeringus olles tööaja arvestus, kui iga kuu olen nädala või kaks kodust eemal?24.03.2014
Seoses tööülesannetega tuleb käia iga kuu keskmiselt 2 nädalat komandeeringutes üle Eesti erinevates kohtades, so olles kohapeal ja tehes tööd nädal aega. Nt 1 nädal Narvas, siis Tartus jne. Töölepingus on töökohaks märgitud Tallinn ja elan ise ka Tallinnas. Kuidas toimub komandeeringus olles tööaja arvestus? Kuidas toimub komandeeringu kompenseerimine töötajale? Kas mul on õigus tööandjalt küsida ka minu vaba aja kompenseerimist, mis komandeeringu tõttu läheb mul kaduma?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Tööaega arvestatakse lähetuse jooksul vastavalt kokkulepitud tööajale, kui lähetuse ajaks pole tööajas teisiti kokku lepitud. Seega kui töötaja töötab töölepingu alusel tööajaga näiteks kella 8st kella 17ni, siis kohustub ta ka lähetuses töötama nendel kellaaegadel. Ülejäänud aeg lähetuses viibides pole tööaeg, st on puhkeaeg. Puhkeaega ehk tööst vaba aega (ka lähetuses viibides) ei kompenseerita, kui pooled pole teisiti kokku leppinud.
Riigisisese töölähetuse korral päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta. Tööandja kohustub hüvitama TLS § 40 lg 2 esimese lause ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kohaselt lähetuse kulud ja tegema selleks kirjalikult väljendatud otsustuse. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist (määruse § 2 lg 1).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas mul on lapsevanemana teatud eelisõigus puhkuse aja valmisel või sõltub see tööandja vastutulelikkusest?22.03.2014
Tere!
Mul on 13-, 10- ja 7-aastane laps. 7-aastane laps käib 2014 lasteaia viimases rühmas ja kooli läheb 01.09.2014. Kas mul on seoses lasetaias käiva lapsega eelisõigus teiste töötajate ees valida endale sobiv kuu puhkuseks suvel?
Kas ka edaspidi säilib teatud laste vanuseni mingi eelisõigus või sõltub see tööandja vastutulelikkusest?
Tänan!
Mul on 13-, 10- ja 7-aastane laps. 7-aastane laps käib 2014 lasteaia viimases rühmas ja kooli läheb 01.09.2014. Kas mul on seoses lasetaias käiva lapsega eelisõigus teiste töötajate ees valida endale sobiv kuu puhkuseks suvel?
Kas ka edaspidi säilib teatud laste vanuseni mingi eelisõigus või sõltub see tööandja vastutulelikkusest?
Tänan!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Teil on kolm koolikohustuslikku alaealist last, seega on teil õigus puhkust nõuda, laste koolivaheajal. Teatavasti on laste kõige pikem koolivaheaeg suvel.
Soovitan oma soovitud puhkus märkida puhkuse ajakavasse, et tööandjal oleks piisavalt aega oma tööd korraldada nii, et puhkuste aeg suvel liiga koormavaks ei muutuks.
Juhul, kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta ega kinnita, on Teil õigus kahenädalase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis etteteatamisega, minna väljateenitud põhipuhkusele.
Meeldivat perepuhkust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib vallandada, kui ta ei anna vaba päeva, kuid ma pean ema teise linna operatsioonile viima?21.03.2014
Olen sattunud keerulisse olukorda. Pean oma emaga minema aprillis operatsioonile Tartusse ja omal jõul, ilma abita ta sinna ei pääse. Elame Tartust väga kaugel ja mul oleks võimalik teha see käik autoga. Tööandja teatas aga, et ta ei võimalda mulle seda päeva. Mis juhtub, kui ma tõesti ei lähe tööle (olles sellest ka eelnevalt teatanud), kas tööandjal on tõesti õigus vallandada tööle mitte ilmumise eest? Olen ainus laps ja mu ema on lesk, olen ainus, kes midagi saab aidata ja teha. Või ongi ikkagi riigi seadus selline, et on kohustus vanemate eest hoolitsed ja samas seda võimalust ei anta.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 92 lg 1 p 2, ei tohi tööandja lõpetada Teiega töölepingut põhjusel, et täidate olulist perekondlikku kohustust.
Vastavalt TLS § 42, on Teil õigus nõuda tööandjalt mõistlikus ulatuses vaba aega oma oluliste perekondlike kohustuste täitmiseks, mida Te töövälisel ajal teha ei saaks. TLS § 38 alusel peab tööandja maksma Teile selle aja eest keskmist töötasu.
Kui tööandjale sellest selgitusest ei piisa, siis võite allpool olevate kontaktide abil registreerida ennast Skype- konsultatsioonile.
Operatsiooni õnnestumist Teie emale soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
50 77 419
Küsimus: Kas tööandja võib kopeerida ja kasutada minu tehtud ning minu tööarvutis olevaid programme?21.03.2014
Kas tööandjal või kaastöötajatel on õigus kopeerida ilma minu loata, minu isiklikult koostatud programme, mida CNC treipingil töötamiseks kasutasin, programmid olid tööandja arvutis, millele ligipääs kõigil töötajatel. Programmide koostamise eest tööandjalt tasu saanud ei ole ja tööandja poolt koolitust pole ka saanud. Seega pole müünud oma teadmisi, kuid tean, et minu programme kopeeriti. Kas see on minu isiklike andmete vargus?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Levinud on seisukoht, et kui midagi tehakse tööajal, tööandja vahenditega ja tööandja huvides, siis kuulub see tööandjale. Paraku ei reguleeri Teie küsimust Töölepingu seadus. Täpsema vastuse saamiseks soovitan pöörduda Eesti Autorite Ühingu poole: http://www.eau.org/index.php?menuID=52 .
Õigustatud nõuete rahuldamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus tööd või kahjutasu nõuda, kui osutusin konkursil valituks, kuid tööandja venitab tööle vormistamisega?20.03.2014
Kandideerisin eelmise aasta detsembris loodavale MTÜ raamatupidaja ametikohale. Osutusin valituks. Seni oli raamatupidamisteenust sisse ostetud. Viibisin juhatuse koosolekul, kus võeti vastu otsus minu palkamiseks, koosoleku protokolli pandi ka minuga kokku lepitud töötasu. Vastu võeti ka otsus teenuse sisseostmise lõpetamiseks. Heauskselt jäin ootama, teades, kui kaua osutab peale lepingu lõpetamist raamatupidamisteenust firma. Andsin oma nõusoleku antud ametikohal töötamiseks. Aeg venis, aasta algul sain teada, et teenuse leping ikka veel üles ütlemata. Sain igasuguseid erinevaid vabandusi, miks see veel tegemata. Vahepeal pakuti mulle teist ametikohta mujal firmas, keeldusin, kuna olin juba ühele MTÜ-le oma jah-sõna öelnud ja pidasin meie kokkulepet siduvaks. Kui MTÜ oleks oma lubadust pidanud, siis aprilli algusest oleks ma saanud tööle asuda. Veebruari keskel anti mulle suuline lubadus, et saan 1.juunist tööle asuda. Kuid nüüd selgus, et teenuse leping ikka üles ütlemata ja mu tööle asumine kandub teadmata kaugusesse. Mis õigused mul antud olukorras on? Olen heauskselt oodanud tööle asumist. Kas mul on õigus nõuda hüvitist, kui tööle vormistamist venitatakse minust olenemata põhjustel? Kas tulevane tööandja võib lõpuks ka keelduda mind tööle vormistamast? Kaotasin ka teise pakutud töökoha, olen töötu.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Tööle vormistamine ei takista tööle asumist, kuigi TLS eeldab, et kirjalik tööleping sõlmitakse ja töötingimused esitatakse töötajale kirjalikult enne tööle asumist. Tahteavaldused, mille alusel võib lugeda kokkuleppe sõlmituks, võivad olla otseste tahteavaldustena ka suulised või kaudsete tahteavaldustena ka mingi teona väljendatud.
Seega olenevad Teie õigused sellest, kas ja millistel tingimustel (sh tööle asumise aeg) kokkulepe on saavutatud.
Kui töötaja tahe kattub tööandja ettepanekuga tööle asumiseks alates 1. juunist ja ta on oma nõusoleku tööandjale edastanud, siis on kokkulepe sõlmitud ning alates 1. juunist on töötajal õigus nõuda tööd või hüvitist keskmise töötasu ulatuses, kui töö mitteandmine pole põhjustatud töötajast ja töötaja on töö tegemiseks valmis (TLS § 35). Samuti on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja rikub oluliselt kohustust, sh kohustust tööd anda (TLS § 91 lg 2), ning tööandjalt sellega seonduvalt hüvitist saada enda kolme kuu keskmise (kui töösuhe on alles alanud, siis kokkulepitud -) töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4).
Kui lepingupooled jäävad eriarvamustele õiguste ja kohustuste osas, on neil õigus pöörduda töövaidlusorganisse, so töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas saan nõuda seadusest tulenevaid õigusi, kui olen aasta algusest tööl, kuid paberil lepingut ei ole?19.03.2014
Tervist,
Tööandja väidab mulle, et on mind 2014. aasta algusest tööle võtnud (töölepingule), olen täheldanud, et ta maksab makse, mis tuleb tööandjal riigile maksta, korduvalt on ta mulle kui töötajale väitnud, et ma olen tema ettevõttes töölepinguga tööl. Kas temapoolne suusõnaline väide kinnitab seda, et mul on õigus nõuda töölepingu seadusest tulenevaid õigusi?
Ma ei ole töölepingut siiani paberkandjal näinud ja seda allkirjastanud, tööandja väidab, et tal ei ole selleks aega olnud.
Tänades
Tööandja väidab mulle, et on mind 2014. aasta algusest tööle võtnud (töölepingule), olen täheldanud, et ta maksab makse, mis tuleb tööandjal riigile maksta, korduvalt on ta mulle kui töötajale väitnud, et ma olen tema ettevõttes töölepinguga tööl. Kas temapoolne suusõnaline väide kinnitab seda, et mul on õigus nõuda töölepingu seadusest tulenevaid õigusi?
Ma ei ole töölepingut siiani paberkandjal näinud ja seda allkirjastanud, tööandja väidab, et tal ei ole selleks aega olnud.
Tänades
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Võimalike arusaamatuste vältimiseks soovitame siiski tööleping vormistada kirjalikult. Mida ammendavamalt ja täpsemalt on töölepingu tingimused kirjalikult vormistatud, seda suuremad on poolte eeldused lepingu täpseks täitmiseks.
Töölepingu seadusest (TLS § 4 lg 2) tuleneb ka nõue töölepingu kirjalikuks sõlmimiseks. Võiksitegi sellele viidata tööandjaga suheldes. Ilmselt ei ole viide ajapuudusele töölepingu allkirjastamiseks piisav põhjendus, miks jätta töötajaga tööleping kirjalikult sõlmimata. Töölepingule alla kirjutades pange tähele, et selles oleks märgitud tegelik tööle asumise aeg.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tagasiulatuvalt saab nõuda tasu koduvalves oldud aja eest, sest selle eest mulle praegu ei maksta?19.03.2014
Minu tööaja arvestus käib 14 tunni kaupa, millele lisaks olen 10 tundi koduvalves. Viimast ei maksustata, tasu saab ainult siis, kui koduvalvest välja sõidan, tööd teen. Samas lahendan osad probleemid telefoni või meili teel. Selline töökorraldus on minu arust vastuolus seadusega ja kas tagasiulatuvalt saab nõuda tasu koduvalves oldud aja eest?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Valveajal tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Teie kirjeldatud asjaolude pinnalt saab väita, et tegemist on seadusega vastuolus oleva töökorraldusega ning tasu on võimalik tagantjärele nõuda lähtudes individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 kolmandast lõikest. Selle sätte kohaselt on töötasu nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Kui see tähtaeg on mööda lastud, siis nõue küll ei lõppe ja töölepingu poolel on jätkuvalt õigus teiselt poolelt nõuda selle rahuldamist, kuid teine pool võib selle täitmisest keelduda tuginedes aegumisele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui palju mul on ikkagi puhkust saada, kui mul on saada puhkust kahel erineval kohal kahe erineva lepinguga?18.03.2014
Tere,
kui mul on puhkust kahel erineval kohal kahe erineva lepinguga samal ajal samas koolis töötades saada aastas õppejõuna 56 kalendripäeva ning osakonnajuhatajana 28 päeva, siis kuidas mu puhkus mahus peaks välja arvutatama ja kui suur see peaks olema, palun?
kui mul on puhkust kahel erineval kohal kahe erineva lepinguga samal ajal samas koolis töötades saada aastas õppejõuna 56 kalendripäeva ning osakonnajuhatajana 28 päeva, siis kuidas mu puhkus mahus peaks välja arvutatama ja kui suur see peaks olema, palun?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kui puhkuste kasutamises samal ajal ei jõuta kokkuleppele, siis võib juhtuda, et töötaja puhkab näiteks õppejõu ametist 01.07. kuni 26.08. (56 kalendripäeva) ja osakonnajuhataja ametist alates 27.08. kuni 23.09. (28 kalendripäeva) ning sellist perioodi, kus töötaja ei peaks üldse töötama ja saaks mõlemast tööst puhata, ei tekigi. Kindlasti pole see aga puhkuse eesmärki silmas pidades õige.
Seega on kahe töölepinguga töötaval töötajal õigus mõlema lepingu järgsele puhkusele, mis nende võimaliku kattuvuse korral võib olla erineva pikkusega ehk minimaalselt 56(sealhulgas 28) kalendripäeva ja maksimaalselt 56+28 kalendripäeva (töötades samal ajal siiski teisel tööl).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kui palju on ette nähtud puhkepause 10h tööpäeva puhul kui on tegemist seisva tööga?18.03.2014
Tere
Kas on seaduses kuidagi täpsemalt määratletud puhkeaeg tööajal? Olen teenindaja, kes seisab ja kõnnib palju, tööpäeva pikkused siis vastavalt kas 10h või 8h. Kas mulle on ette nähtud iga kindla aja tagant mingi kindel minutite arv puhkuseks ja kas on oluline kuidas oma pausi kasutatakse, st kas söön või suitsetan?
Kas on seaduses kuidagi täpsemalt määratletud puhkeaeg tööajal? Olen teenindaja, kes seisab ja kõnnib palju, tööpäeva pikkused siis vastavalt kas 10h või 8h. Kas mulle on ette nähtud iga kindla aja tagant mingi kindel minutite arv puhkuseks ja kas on oluline kuidas oma pausi kasutatakse, st kas söön või suitsetan?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tööandjal tuleb arvestada ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3¹, mille kohaselt peab tööandja suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale vaheajad, mis arvestatakse tööaja hulka. Seega olenevalt töö iseloomust näeb seadus ette ka teatud erisused tööpäevasiseste puhkeaegade osas.
Nagu eelnevalt märgitud, on Teil õigus 10- või 8-tunnise tööpäeva jooksul saada üks 30-minutiline vaheaeg. Rohkem vaheaegu või pause seadus ette ei näe. Samas peab tööandja võimaldama töötajale tööpäevasiseseid vaheaegu, kui tegemist on suure füüsilise koormusega. Seadus ei kirjuta ette, kuidas peab töötaja ette nähtud vaheaegu kasutama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee