Tööõigus


Küsimus: Kas mul on õigus tööd või kahjutasu nõuda, kui osutusin konkursil valituks, kuid tööandja venitab tööle vormistamisega?20.03.2014

Kandideerisin eelmise aasta detsembris loodavale MTÜ raamatupidaja ametikohale. Osutusin valituks. Seni oli raamatupidamisteenust sisse ostetud. Viibisin juhatuse koosolekul, kus võeti vastu otsus minu palkamiseks, koosoleku protokolli pandi ka minuga kokku lepitud töötasu. Vastu võeti ka otsus teenuse sisseostmise lõpetamiseks. Heauskselt jäin ootama, teades, kui kaua osutab peale lepingu lõpetamist raamatupidamisteenust firma. Andsin oma nõusoleku antud ametikohal töötamiseks. Aeg venis, aasta algul sain teada, et teenuse leping ikka veel üles ütlemata. Sain igasuguseid erinevaid vabandusi, miks see veel tegemata. Vahepeal pakuti mulle teist ametikohta mujal firmas, keeldusin, kuna olin juba ühele MTÜ-le oma jah-sõna öelnud ja pidasin meie kokkulepet siduvaks. Kui MTÜ oleks oma lubadust pidanud, siis aprilli algusest oleks ma saanud tööle asuda. Veebruari keskel anti mulle suuline lubadus, et saan 1.juunist tööle asuda. Kuid nüüd selgus, et teenuse leping ikka üles ütlemata ja mu tööle asumine kandub teadmata kaugusesse. Mis õigused mul antud olukorras on? Olen heauskselt oodanud tööle asumist. Kas mul on õigus nõuda hüvitist, kui tööle vormistamist venitatakse minust olenemata põhjustel? Kas tulevane tööandja võib lõpuks ka keelduda mind tööle vormistamast? Kaotasin ka teise pakutud töökoha, olen töötu.

Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee

Kaia Taal
loe lisaks
Töölepingu seaduse (TLS) § 82 järgi on töölepingust taganemine keelatud. Tööleping ehk kokkulepe on sõlmitud, kui pooled on jõudnud kokkuleppele olulistes tingimustes. Olulised tingimused piiritlevad pooled ise.

Tööle vormistamine ei takista tööle asumist, kuigi TLS eeldab, et kirjalik tööleping sõlmitakse ja töötingimused esitatakse töötajale kirjalikult enne tööle asumist. Tahteavaldused, mille alusel võib lugeda kokkuleppe sõlmituks, võivad olla otseste tahteavaldustena ka suulised või kaudsete tahteavaldustena ka mingi teona väljendatud.

Seega olenevad Teie õigused sellest, kas ja millistel tingimustel (sh tööle asumise aeg) kokkulepe on saavutatud.

Kui töötaja tahe kattub tööandja ettepanekuga tööle asumiseks alates 1. juunist ja ta on oma nõusoleku tööandjale edastanud, siis on kokkulepe sõlmitud ning alates 1. juunist on töötajal õigus nõuda tööd või hüvitist keskmise töötasu ulatuses, kui töö mitteandmine pole põhjustatud töötajast ja töötaja on töö tegemiseks valmis (TLS § 35). Samuti on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja rikub oluliselt kohustust, sh kohustust tööd anda (TLS § 91 lg 2), ning tööandjalt sellega seonduvalt hüvitist saada enda kolme kuu keskmise (kui töösuhe on alles alanud, siis kokkulepitud -) töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4).

Kui lepingupooled jäävad eriarvamustele õiguste ja kohustuste osas, on neil õigus pöörduda töövaidlusorganisse, so töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.