Tööõigus
Küsimus: Kas katseajal saab töötajaga lepingu lõpetada ka põhjusel, et ei ole piisavalt tööd?05.02.2014
Asusin tööle väikepoes, mis kolis teise kohta ja seal ei lähe neil nii hästi. Mul on katseaeg kuni 17 mai. Aga kui minu katseajal peaks juhtuma nii, et poe omanik otsustab selle sulgeda ja minule enam tööd pole (tegu ühe poe ettevõttega siis). Kas mul on õigus saada mingisugust hüvitist või töötukindlustustoetust? Kas siinkohal mängib rolli ka see, et ma olen puudega?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 6 lg 1 toob välja loetelu, mida katseajal hinnatakse: töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused, mis vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
TLS § 86 lg 4 keelab tööandjal katseajal töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
Töö otsalõppemine ei ole kuidagi seotud katseaja eesmärgiga. Juhul, kui töö otsa lõppeb, on tekkinud TLS § 89 lg 1 alusel koondamissituatsioon. Konkreetselt Teie juhtumi puhul peaks tööandja Teile:
- koondamisest 15 kalendripäeva ette teatama (TLS § 97 lg 1 p 1) või hüvitama selle rahas,
- maksma koondamishüvitise ühe kuu tasuna (TLS § 100 lg 1),
- täiendavalt on Teil õigus Töötukassast saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud korras.
Kui seadusandlus näeb mitmetel juhtudel ette erisusi puuetega inimestega seonduvalt, siis antud kaasuse korral eriregulatsiooni ei kohaldata.
Tööandjale äriedu ja seeläbi ka Teile kindlat töökohta soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha, kui praktikakoht süüdistas varastamises ja vallandas mind kuu möödudes, tundub, et see on süsteemne?05.02.2014
Olen 17-aastane. Olen arvel töötukassas, kust suunati mind praktikale toitlustusasutusse köögitöölise abiks. Selles asutuses aga pandi mind tööle leti taha klienditeenindajana. Pidin töötama 12 tundi järjest. Lubati lisaks töötukassast saadavatele rahadele ka kohapeal palka maksta. Kuna mul pole mingit muud sissetulekut ja töötukassast oleksin nagunii saanud päeva eest ainult 3,80, siis nõustusin ma selle tööga ja ületundidega. Kui mina sellesse asutusse praktikale tulin, siis töötas siin veel üks tütarlaps, kes hiljem aga vallandati põhjusel, et on puudujäägid. Sama juhtus ka minuga, kui hakkasin oma palga kohta küsima, et kui palju mul siis saada on ja millal palka makstakse, möödunud oli juba 1 kuu. Aga vastuseks sain, et me lõpetasime töötukassas sinuga juba koostöö ja palka pole mul midagi saada, kuna ma olevat varastanud, sest puudujäägid on nii suured. Ütlesin, et vaadake kaamerasalvestisi, ma ei ole ju midagi võtnud. Selles toidukohas on üleval kaamerad. Minu küsimus on see, et mida nüüd edasi teha ja kas üldse on võimalik midagi teha. Kelle poole või kuhu peaksin pöörduma?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kui aga olete olnud (suulise) töölepinguga tööl ja tööandja on jätnud väljateenitud töötasu välja maksmata, st tasaarvestanud seda enda kahju hüvitamise nõudega, siis peab tööandjal selleks olema töötaja kirjalik nõusolek. Nõusoleku puudumisel on töötajal õigus töövaidlusorgani kaudu nõuda enda saamata töötasu ja tööandjal õigus omakorda nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Nõuet tuleb alati tõendada. Seega tuleks sellisel juhul ka tööandjal tõendada, et just see töötaja tekitas just nii suure kahju.
Individuaalse töövaidluse lahendamiseks saab pöörduda töötaja töökohajärgsesse töövaidluskomisjoni või kohtusse avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõudega. Üldine nõude aegumise tähtaeg on 4 kuud, saamata töötasu nõudel 3 aastat. Töövaidlusorgan teeb otsuse hinnates asjaolusid kogumis ja tuginedes tõendatud faktidele.
Tööinspektsiooni piirkondlike töövaidluskomisjonide kontaktid ja selgitused avalduse koostamise juurde leiate Tööinspektsiooni kodulehelt http://www.ti.ee/index.php?page=120 ning http://www.ti.ee/index.php?page=854& .
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas tööandja võib nõuda kogu koolitussumma tagasi kui juhtumisi tervis ei luba sel tööl 2 aastat vastu pidada?05.02.2014
Tere
Sai tuldud uude töökohta. Et kõigepealt tööle saada, tuli läbida 1040 euro eest koolitusi ja sai sõlmitud leping 2 aasta peale, iga 6 kuu tagant pidi summa vähenema 25%. Siit tekkis küsimus, et kui vahepeal peaks midagi juhtuma tervisega, et ei ole võimalik enam antud töökohal tööd teha, siis kas neil on ikka õigus nõuda kogu summa tagasi?
Tänan vastamast:)
Sai tuldud uude töökohta. Et kõigepealt tööle saada, tuli läbida 1040 euro eest koolitusi ja sai sõlmitud leping 2 aasta peale, iga 6 kuu tagant pidi summa vähenema 25%. Siit tekkis küsimus, et kui vahepeal peaks midagi juhtuma tervisega, et ei ole võimalik enam antud töökohal tööd teha, siis kas neil on ikka õigus nõuda kogu summa tagasi?
Tänan vastamast:)
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 34 lg 3 määrab, et kui kehtiva koolituskokkuleppe olemasolu korral töötaja ütleb töölepingu üles, hüvitab ta tööandjale viimase poolt tehtud koolituskulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. Ainsa erandina, mis töötajapoolse lepingu lõpetamise korral vabastab tema koolituskulude proportsionaalsest tagasimaksmisest, on tööandjapoolne töölepingu oluline rikkumine. Tervislikke põhjuseid ei ole loetelusse lisatud. Seega tuleks tervise tõttu Teie algatusel töölt lahkudes tööandjale koolituskulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga hüvitada.
Eraldi teemana tooksin aga välja siduvusaja pikkuse Teie juhtumi puhul. Vastavalt TLS § 34 lg 2 p 4 ei või siduvusaeg olla ebamõistlikult pikk. Mis on mõistlik siduvusaeg, ei saa üheselt määrata. TLS § 34 lg 1 toob välja siduvusaja eesmärgi - hüvitada tööandja poolt tehtud täiendavad kulutused. Sellest lähtuvalt oleks mõistlik panna omavahelisse seosesse töötaja töölepingujärgne töötasu ja koolituskulu, võrreldes neid siduvusaja pikkusega. Minul isiklikult tekib küsimus, et kui Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta III kvartali keskmine palk 930 € kuus, kas siis tõesti kulub töötajal tööandjale täiendavate koolituskulude tagasiteenimiseks 24 kuud või on see ebamõistlikult pikk aeg? Viimasel juhul võib kõne alla tulla koolituskokkuleppe vaidlustamine TLS § 34 lg p 4 alusel.
Soovides tervist ja siduvusaja edukat möödumist:
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas graafiku alusel ja mitte graafiku alusel töötamine mõjutab pühadel topelttasu maksmist?04.02.2014
Tere
Töötan graafiku alusel, summeeritud tööajaga ja kindla kuupalgaga.
Olin (graafiku väliselt) 01. jaanuaril tööl 3h. Sain töötasu kuupalk + 3h tasu. Küsimusele, kas mulle 3h topelttasu ei arvestatud, vastati, et sain ju - 3h on nagunii normtundidega (st kuupalga sees) ja 3 h lisaks.
Minu meelest oleksin pidanud saama kuupalk + 3hx2
Kas graafiku alusel ja mitte graafiku alusel töötamine mõjutab pühadetasu maksmist?
Aitäh Teile vastamast ja edu probleemidele lahenduse leidmiseks.
Töötan graafiku alusel, summeeritud tööajaga ja kindla kuupalgaga.
Olin (graafiku väliselt) 01. jaanuaril tööl 3h. Sain töötasu kuupalk + 3h tasu. Küsimusele, kas mulle 3h topelttasu ei arvestatud, vastati, et sain ju - 3h on nagunii normtundidega (st kuupalga sees) ja 3 h lisaks.
Minu meelest oleksin pidanud saama kuupalk + 3hx2
Kas graafiku alusel ja mitte graafiku alusel töötamine mõjutab pühadetasu maksmist?
Aitäh Teile vastamast ja edu probleemidele lahenduse leidmiseks.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kuidas töötasu kätte saada, kui tööandja venitab ja hämab?30.01.2014
Tere.
Alustasin tööd 01.11.2013, leping lõppes 31.12.2013. Siiani on palk saamata detsembri eest. Olen suhelnud tööandjaga aga tema hämab. Kas mul on veel midagi saada nt puhkuse raha kui olen kaks kuud olnud ametlikult tööl või mitte? Ja mida ette võtta saamata jäänud palga suhtes?
Ette tänades
Alustasin tööd 01.11.2013, leping lõppes 31.12.2013. Siiani on palk saamata detsembri eest. Olen suhelnud tööandjaga aga tema hämab. Kas mul on veel midagi saada nt puhkuse raha kui olen kaks kuud olnud ametlikult tööl või mitte? Ja mida ette võtta saamata jäänud palga suhtes?
Ette tänades
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas uue seaduse järgi on lubatud ametlikult töötada olles samal ajal vanemapuhkusel?28.01.2014
Tere,
Kas uue seaduse järgi on lubatud ametlikult töötada olles samal ajal vanemapuhkusel? Ja mis piiridesse võib sellisel juhul palk jääda? Kas ametlikult võib edasi töötada ka samas firmas, kust jäädi vanemapuhkusele?
Kas töösuhte peab vahepeal katkestama?
Ette tänades,
Kas uue seaduse järgi on lubatud ametlikult töötada olles samal ajal vanemapuhkusel? Ja mis piiridesse võib sellisel juhul palk jääda? Kas ametlikult võib edasi töötada ka samas firmas, kust jäädi vanemapuhkusele?
Kas töösuhte peab vahepeal katkestama?
Ette tänades,
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas ma kaotan puhkuserahades palju, kui ma peale haiguslehte kohe puhkusele jään?27.01.2014
Tere
Olen firmas töötanud juba 9 a. Tavaliselt on minu igaaastane puhkus jaanuaris. Eelmine aasta novembri keskel juhtus mul tööõnnetus ja sellest ajast olen töövõimetuslehel, mis kestab veebruari keskpaigani. Kuidas nüüd toimub minu puhkuserahade arvestus ja kas ma kaotan puhkuserahades palju, kui ma peale haiguslehte kohe puhkusele jään.
Ette tänades
Olen firmas töötanud juba 9 a. Tavaliselt on minu igaaastane puhkus jaanuaris. Eelmine aasta novembri keskel juhtus mul tööõnnetus ja sellest ajast olen töövõimetuslehel, mis kestab veebruari keskpaigani. Kuidas nüüd toimub minu puhkuserahade arvestus ja kas ma kaotan puhkuserahades palju, kui ma peale haiguslehte kohe puhkusele jään.
Ette tänades
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Seega arvestatakse ka peale ajutist töövõimetust puhkusetasu vaid teenitud töötasudelt ja ajalt, mis ei sisalda haigusperioodi. See, kui suur on Teie puhkusetasu, sõltub niisiis Teie teenitud töötasudest ja töövõimetuslehel viibimise asjaolu seda ei muuda.
Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel arvestus toimub ja mis on soovi korral leitav www.riigiteataja.ee veebilehelt, on "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord".
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kui vahetus lõppes 31. detsembril kl 8.00, kas mul oleks pidanud olema ka 3 tundi lühem tööpäev?26.01.2014
Minu 24 tunnine vahetus algas 30.12 ja lõppes 31.12 kell 8 hommikul, kas ka mul oli õigus 3 tundi lühemale tööpäevale? See oleks läinud ületundidesse ja oleks välja makstud 1,5 kordselt. Mulle arvestati töötunde 144. Tänan.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
allolevalt lingilt: http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/9225/kas-24-tunniste-vahetustega.html
Lugupidamisega
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Millised on minu õigused juhul kui enne sünnituspuhkust, selle ajal või peale seda tööandja likvideeritakse?26.01.2014
Tahtsin natuke täpsustada, kas olen asjadest õigesti aru saanud.
Olen alates 2013.a. novembrist rasedusega töövõimetuslehel. Hetkel on mul eelmise kalendriaasta puhkuse jääk veel välja võtmata. Kas ja kuidas toimub 2014.a. puhkusearvestus? Saan aru, et tavalised töövõimetuslehed ja sünnitusele eelnev sünnituspuhkus lähevad puhkuse arvestusse, kuid kas ka kergemale tööle üleviimise töövõimetuslehe korral, millega sisuliselt kodus istun?
Eeldatav sünnitustähtaeg on 1. juuni 2014, kuna olen töövõimetuslehel pean sünnituspuhkusele minema 23. märtsil 2014. Eelmise aasta väljateenitus puhkuse 17 kalendripäeva plaanin välja võtta esimesel võimalusel sellel aastal, kuid mis saab 2014.a. edasi?
Teine küsimus on seotud sellise temaatikaga nagu tööandja võimalik likvideerimine. Millised on minu õigused juhul kui enne sünnituspuhkust, selle ajal või peale seda, enne tööle naasmist tööandja likvideeritakse?
Olen alates 2013.a. novembrist rasedusega töövõimetuslehel. Hetkel on mul eelmise kalendriaasta puhkuse jääk veel välja võtmata. Kas ja kuidas toimub 2014.a. puhkusearvestus? Saan aru, et tavalised töövõimetuslehed ja sünnitusele eelnev sünnituspuhkus lähevad puhkuse arvestusse, kuid kas ka kergemale tööle üleviimise töövõimetuslehe korral, millega sisuliselt kodus istun?
Eeldatav sünnitustähtaeg on 1. juuni 2014, kuna olen töövõimetuslehel pean sünnituspuhkusele minema 23. märtsil 2014. Eelmise aasta väljateenitus puhkuse 17 kalendripäeva plaanin välja võtta esimesel võimalusel sellel aastal, kuid mis saab 2014.a. edasi?
Teine küsimus on seotud sellise temaatikaga nagu tööandja võimalik likvideerimine. Millised on minu õigused juhul kui enne sünnituspuhkust, selle ajal või peale seda, enne tööle naasmist tööandja likvideeritakse?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
1) Jah, olete õigesti aru saanud, et töövõimetuslehel, samuti sünnitus- ja raseduspuhkusel viibimise aeg (norm. 140 kalendripäeva) arvestatakse põhipuhkuse õigust andva aja hulka (TLS § 59).
Seega on Teil 2014.a aastal õigus nõuda 2013.a põhipuhkuse jäägi (17 kp) ning töövõimetuslehel oldud aja eest kogunenud puhkusepäevade kasutamist.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust (§ 69 lg 7 p 1).
Peale lapse sündi on õigus lapsehoolduspuhkusele, mille puhul töö- ja teenistussuhe peatub ning see puhkusel olev aeg põhipuhkuse õigust ei anna (TLS § 62).
See tähendab, et peatub ka 2014.aasta väljateenitud põhipuhkuse aegumine ning Teil on võimalus seda kasutada, Teile sobival ajal, vahetult pärast lapsehoolduspuhkust.
2) Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, VÄLJA ARVATUD tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu (TLS § 93 lg 1).
Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS §112 lg 1).
Ehk siis, jäävad kehtima senised töölepingud, olenemata töötaja või tööandja soovist.
Koonamine tuleb Teie puhul kõne alla üksnes tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kuid see eeldab tööandjalt mitmete protseduuride täitmist ning vähemalt ühekuulist etteteatamise tähtaega.
Muretut lapseoote aega soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui tööandja paigaldab müügisaali kaamera, kas see oleks pidanud olema enne sellega jälgitavate töötajatega kooskõlastatud?23.01.2014
Tere!
Töötan pesupoes ja meie poes on kaamera üleval, mis meid kogu aeg jälgib, mitte küll vahetuskabiinides, aga just meil. Kas tööandja ei oleks pidanud kuhugi töösisekorra reeglitesse seda kirja panema või meie käest küsima seda, kas see ei ole privaatsuse rikkumine?
Aitäh!
Töötan pesupoes ja meie poes on kaamera üleval, mis meid kogu aeg jälgib, mitte küll vahetuskabiinides, aga just meil. Kas tööandja ei oleks pidanud kuhugi töösisekorra reeglitesse seda kirja panema või meie käest küsima seda, kas see ei ole privaatsuse rikkumine?
Aitäh!
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kokkuvõttes on turvakaamera paigaldamine lubatud, kui sellest on inimesi (nii töötajaid kui ka kliente) teavitatud. Üldjuhul paigutatakse selline teave (silt) kaupluse uksele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee