Korteriomandiõigus

Tere,
Ostsime korteri aastal 2010 mais. Hoovialal on parkimiskohad "aegade jooksul välja kujunenud". Täpselt ei teagi, aga ilmselt on see ka mingil moel paberile pandud. Meile vastavat dokumenti esitatud pole. Meie korteri eelmisel omanikul autot polnud, seega polnud ka kohta. Peale korteriostu lubati 2012 aasta kevadisel koosolekul parkimise küsimus päevakorda võtta. Lootsime lahendusele ja et ehk siis tuleb ka parkimiskohtade korraldust tõendav dokument. Pool aastat hiljem sain vastuse, et parkimise osas konkreetset lepet ei olnud ja seda teemat ei soovi enam käsitleda, KÜ-s on iga kuu tähtsaid probleeme ajada.
Meid on lihtsalt jäetud välja hoovialal parkimise küsimusega seonduvast. Siinkohal huvitab mind, kas KÜ mitte ei peaks ümber vaatama/kooskõlastama parkimiskorraldust uue korteriomaniku puhul? Meile antavad vastused on, et hoovialal on parkimine aastate jooksul välja kujunenud ja Teie korteril kohta pole, parkige tänavale maja ees või kõrvaltänavasse. Kusjuures KÜ õuealal on välja kujunenud nende aastate jooksul parkimiskohad ühe konkreetse korteri kohta suisa kahele asutuse autole. Kuidas kommenteerite? Igapäevaselt (k.a. nädalavahetused) pargivad õuealal kaks asutuse autot ühe korteri kohta, kui samas teisele korterile (antud juhul minule) pole eraldatud ainsatki kohta isikliku sõiduauto tarbeks. Kas asutuse autode väljaspool asutuse territooriumi parkimisel on ka eraldi nõuded? Kas näiteks mürkkemikaalidega tegeleva firma autot võib parkida KÜ territooriumil (õuealal)? Tänan

Tere. Mida teha edasi sellises olukorras? Meie majas korteriühistut ei ole. Maja haldab firma, kes selle maja ehitas. Temale kuulub äripindu ca 7000m2, kortereid on ca 3000m2. Haldaja infot ei anna ja kulusi ei tõenda. Palusin tõendada, mille alusel ta valitseb, ütles, et on olemas mingi korteriomanike otsus sellest ajast kui ta ise selle maja ehitas, seega eeldan, et tegi ise endale otsuse. Nüüd ühistut me luua ei saa, sest isegi kui kõik korterid nõus oleks, ei omaks me kokku suuremat pinda, sest äripinna omanik sellega ei nõustu. Minu küsimused oleks - mida teha edasi? KÜ me asutada ei saa, aga mida teha edasi, et õigus jalule seada. Valitseb siis majas ju ühisus aga mingeid koosolekuid ei peeta, aruandeid ei esitata. Kommunaalarved on väga väga suured ja nende esitaja neid ei põhjenda.

72 korteriga majas võeti laenu maja soojustamiseks. Osa korterid maksis laenu kohe ära. 2013 kevadel üldkoosolek otsustas tõsta rem.fondi torude vahetuseks püstikus 0,23€/m2 alates juulikuust ja uueks rem.fondi määraks kinnitati 0,60€/m2 laenumaksjatele (sisaldab laenumakset+intress 0,37 ja rem.fondi 0,23), ning 23€/m2, kellel pole laenumakset. Alates maist 2013 kirjutati arvel lahti rem.fond laenumaksajatel: rem fond 0,23€/m2, rem.fond laenumakse+intress 0,37€/m2=0,60€/m2. Varasemal perioodil oli ainult rem.fond ilma lahti kirjutamata. Fikseeritud laenuintress vähenes oktoobris 0,062€/m2. Detsembris tõsteti laenumaksjate rem.fondi selle võrra ja saadi 0,292€/m2(0,23+0,062), kuid laenu tasunutel jäi rem.fond ikka 0,23€/m2-otstarve torude vahetus püstikus. Seega tekib ebavõrdsus rem.fondi osas. Juhatus väidab, et käitus õigesti, uut üldkoosolekut ei ole olnud. Saan aru, et juhatus hoiab kinni nimetusest rem.fond ja summast 0,60 €/m2 arvestamata asja sisu: laen+intressid tagasimaks ja torude vahetus. Minu arvates, kui laenu intress vähenes, siis ei saa seda juurde panna rem.fondile laenumaksjate osas, vaid makse vähenebki ja jääbki alla 0,60€/m2 laenumaksjatel: rem.fond 0,23, laenumakse+intress 0,308=0,538€/m2. Tegemist on kahe eri liiki maksega, olgugi, et ees on nimetus "Remondifond". Kas juhatus on käitunud õigesti?

Tere. Elan kahekorruselises 8 korteriga majas, korteriühistut meil ei ole. Mõned aastad tagasi alustas alumise korteri omanik kapitaalremondiga ja viis muu hulgas ka oma korteri laed allapoole ja soojustas need villaga. Selle tulemusena muutus minu korter väga külmaks (külmaperioodil põrandal 7 soojakraadi, korteris hommikuti sooja 13-15 kraadi), õhtuks vaatamata kütmisele üle 16-17 kraadi ei saa, kuigi kütan 2 korda nii pliiti kui ahju, lisaks elektri radiaator ja 2 puhurit. Ka on minu korter muutunud väga niiskeks, hommikuks 90-95%, õhtuks saan õhukuivataja abiga 65-70%. Niiskus tuleb sellest, et minu korteri põranda ja alumise korteri lae vahel on nüüd umbes 50cm kõrgune ventilatsioonita ja kütmata ruum. Kohal on käinud ka kohaliku omavalitsuse komisjon, tehti ettekirjutus naabrile ehitada lae alla ventilatsioon. Midagi naaber ka tegi, kuid see ei toimi, tuvastati ka hallitus naabri laes, tänaseks hallitab ka minu korteris sein põranda juurest. Maja on projekteeritud nii, et meil on ka naabriga ühised korstnad, millede korstnajala tahma väljavõtu luugid asuvad alumistes korterites. Naaber viis oma vannitoa elektriküttele ja sulges seal tahma väljavõtu luugi, teatades, et tema seda enam ei vaja ja muu teda ei huvita. Ka on ta teinud muudatusi ahju ja pliidi korstnajala tahmaluukide asukoha osas, nii et juba aastaid on minu korteri tõmbelõõride tahm korstnajalast välja võtmata. Mingit ehitusluba naabril ümberehitusteks ei olnud ning mulle ütles, et see ei ole minu asi, mida tema oma korteris teeb. Millised võimalused mul on tekkinud olukorda lahendada ja kui suured õigused on sellele kaasa aitamiseks kohalikul omavalitsusel. Kas KOV-il on võimalik teha ettekirjutus, et alumise korteri omanik ennistaks lagede ja küttekollete tahmaluukide maja ehitusprojektis ettenähtud seisundisse?

1. Kui palju läheb maksma kohtu kaudu KÜ dokumentidega tutvumise nõude esitamine? Mis selle jaoks teha tuleb? Hagita avaldus?
2. Kas selle kulu saab KÜ-lt pärast välja nõuda ja mis tingimustel? Kui pikk on KÜ-le antav mõistlik aeg dokumentide näitamise võimaldamiseks?
3. Kui detailselt peab olema nõue esitatud - kas iga konkreetse kantud kulu või otsuse kohta tuleb eraldi dokumenti küsida või võib küsida üldiselt kõigi teatud ajavahemikul kantud kulude kohta?
4. Kas KÜ-l on õigus nõuda tasu dokumentide näitamise või koopia saatmise eest?

Tere.
Ühistu otsusega tasutakse keskkütte eest ettemaksu 9 kuud (näiteks 10 eurot m2), et talvel ei oleks kütte eest vaja palju korraga maksta. Kes soovisid, saavad tasuda tegeliku tarbimise järgi, siis talvel arved suuremad. Kuid arvel oleme võlglased. Kas ühistul on õigus näidata meid võlglastena, kuigi kõik arved tasutud, ka keskkütte eest?

Tere,
Peale maja küttesüsteemi renoveerimist ei läinud enam soojaks ühes korteris ühe toa radiaator. Eeldatavalt põhjustas seda paigaldatud vigane termostaat. Informeerisime sellest ühistu esimeest, kes saatis kohale "spetsialisti", viimane lihtsalt vaatas radiaatorit ja ei osanud sellest midagi arvata. Probleem püsis. Mõne aja pärast oli kohal ühistu esimees, kes mõningase termostaadi kallal nokitsemise, likvideeris probleemi.
Viimase kütte-kommunaalide arvele on aga lisatud summa, mille selgituseks on ülevaatus-konsultatsioon.
Küsimus on aga, kas pean tasuma teenuse eest, mida ma ei ole tellinud.
Tänades.

Tere!
Võlglane on antud kohtu kiirmenetlusse kindlast ajavahemikust-kindla ajavahemikuni. Seejärel hakkab tal kuude kaupa kogunema juba uus võlg ühistule. Võla kättesaamine võlgnikult võib kesta kuni aasta, isegi kui on kaasatud kohtutäitur. Kas on võimalik võlgnik uuesti anda kohtu kiirmenetlusse, kuigi tema eelmine menetlus on veel lõpetamata (võlg on kätte saamata)? Kas kiirmenetlusse võib panna punkti, et üldkoosolek otsustas, et võlakorter läheks sundmüüki. See punkt oleks abiks kohtutäiturile, kes tegeleb edaspidi kohtusse antud võlglasega.

Tänades

Tere!
KÜ on moodustatud nii, et revidenti ega revisjonikomisjoni ei valitud. Põhikirjas on olemas, et revidenti võib valida. Kas see pole lausa kohustuslik? Hilisemal katsel üldkoosolekul revident valida, juhatuse esimees kasutas kõiksugu ebaausaid võtteid, et revidendi valimine ei õnnestuks.
Nüüd, kus soovin ühistu liikmena näha panga dokumente ja ka lepinguid, viidatakse isikuandmete kaitsele, ometi oleks revidendil õigus kõikidele dokumentidele ligipääs kohustuslik (siis ei kehti isikuandmed?) See on vaid vabandus mitte kõiki dokumente näidata, samas ei anna osaline pangadokumentide nägemine terviklikku pilti. Samas on juhatuse esimees enne KÜ moodustamist raha kõrvaldanud ühiselt kontolt. Kas mul on õigus keelduda näiteks remondirahade maksmisest, sest seda minu arvates ei kasutata sihipäraselt?

Korteriomanikult oleme 10 aasta vältel (igal aastal kiirmenetlus) ainult kohtu teel kommunaalteenuste eest raha tagasi saanud. Ta ei allu ka muidu ühistu reeglitele ja seadustele. Kas on võimalik korterit sundvõõranda (hüpoteek peal)? Kuhu kohtusse pöörduda? Võru linnas on kohalik kohtumaja. Enam ei suuda sellist omanikku välja kannatada. Ta segab juba täielikult ühistu töid ja tegemisi.

Tänades