Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas ventilatsioonišaht on korteriomandi reaal- või mõtteline osa?18.01.2014
Ridaelamuboksis on ühes korteris arvatavalt ummistunud ventilatsioonišaht (keldrist katuseni), selleks on vaja teha uuringud.
Probleem selles, kes peab uuringud ja võimaliku puhastuse (remondi) kinni maksma: kas korteriühistu või korteriomandi omanik.
Küsimus: kas ventilatsioonišaht kuulub korteriomandi reaalosa või mõttelise osa juurde?
Probleem selles, kes peab uuringud ja võimaliku puhastuse (remondi) kinni maksma: kas korteriühistu või korteriomandi omanik.
Küsimus: kas ventilatsioonišaht kuulub korteriomandi reaalosa või mõttelise osa juurde?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tuginen korteriomandiseaduse (KOS) paragrahv 1 lõikele 2, mille kohaselt on kaasomandi esemeks muuhulgas ehitise osad ja seadmed ja KOS paragrahv 2 lõikele 2, mille kohaselt ei saa korteriomandi eseme reaalosaks olla ehitis ja selle osa isegi siis, kui see asub korteriomandi eseme reaalosa piires.
Ehitise ja selle osa ulatuse avab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) paragrahv 55 lõige 1, mille kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Ventilatsioonišaht on ehitisega püsivalt ühendatud, samuti ei saa seda ehitisest eraldada ilma ehitist kahjustamata, järelikult on ventilatsioonišahti näol tegu ehitise(osa)ga TsÜS par 55 lg 1 mõistes ning kaasomandi esemega KOS par 1 lg 2 mõistes.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuhu pöörduda kui korteriomanikud ja korteriühistu juhatus ei saa omavahel kokkuleppele ja kompromissile?15.01.2014
Tere.
Kui korteriühistus on tekkinud olukord, kus suur osa korteriomanikke pole nõus praeguse juhatuse tööga, mida siis teha? Kas esimeseks astmeks on kohus? Kohtuskäimine teatavasti ju kallis ja võtab palju aega!
Või on veel mingeid võimalusi kokkulepete saavutamiseks, näiteks kohtuväline lepitus, nõustamine...? Kindel on aga see, et omavahel kokkulepet ei saavutata ja ka uue juhatuse ning liikmete valimine on välistatud, sest pole pealehakkajaid ja teadmistega isikuid. Ka vaba aega asjaajamisteks pole.
Kui enne kohtussepöördumist teised lepitusvõimalused puuduvad, siis miks neid võimalusi pole? Millal need tekivad?
Tänud vastuse eest ette!
Kui korteriühistus on tekkinud olukord, kus suur osa korteriomanikke pole nõus praeguse juhatuse tööga, mida siis teha? Kas esimeseks astmeks on kohus? Kohtuskäimine teatavasti ju kallis ja võtab palju aega!
Või on veel mingeid võimalusi kokkulepete saavutamiseks, näiteks kohtuväline lepitus, nõustamine...? Kindel on aga see, et omavahel kokkulepet ei saavutata ja ka uue juhatuse ning liikmete valimine on välistatud, sest pole pealehakkajaid ja teadmistega isikuid. Ka vaba aega asjaajamisteks pole.
Kui enne kohtussepöördumist teised lepitusvõimalused puuduvad, siis miks neid võimalusi pole? Millal need tekivad?
Tänud vastuse eest ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub uute juhatuse liikmete valimisse, siis ei keela seadus valida juhatusse isikuid, kes ei ole korteriühistu liikmed. Kui viimatinimetatud variant ei ole võimalik, siis saate korteriühistu ka likvideerida ning jätkata tegutsemist korteriomanike ühisusena.
Riigikogu menetluses oleva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu kohaselt on alates 2018 aastast sarnases olukorras võimalik korteriühistu juhatusse valida professionaalne korteriomandi valitsemise teenust osutav juriidiline isik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Andry K
Küsimus: Mida teha, kui majast 70 % on äripinnad ja haldaja ei soovi korteriomanikele maja majandamise kohta infot jagada?13.01.2014
Tere,
Probleem Tallinna kesklinnas uhke kortermajaga. KÜ ei ole. 70% äripindadest kuulub haldajale. Palusime esitada maja majanduskava eelmise ja praeguse aasta kohta - vastus oli, et neid ei ole, kuna keegi ei ole kunagi neid tahtnud ja puudus vajadus neid teha. Maja siis ehitatud 2007 sama haldaja poolt. Ühisust ei ole. Maja nõukogu ei ole. Mida teha, kui haldaja ei soovi infot maja majandamise kohta anda? Kas kommunaalmaksud tehnohooldus ühiku hind 0,249 m2 + km ja heakord ühiku hind 0,201 + km ja haldusteenus 0,147 m2+km on üldse mõistlikud, sest meile tunduvad need küll suured?Lisaks peavad korteri omanikud, kes on vähemuses, tasuma äripindade nn üldelektri, eest mis kuus ca 25 eurot korteri eest. Mida teha sellises situatsioonis, kus ühistut ei ole, haldaja ei vasta ja paljud korteriomanikud on välismaalased ja neid ei huvitagi mis toimub?
Probleem Tallinna kesklinnas uhke kortermajaga. KÜ ei ole. 70% äripindadest kuulub haldajale. Palusime esitada maja majanduskava eelmise ja praeguse aasta kohta - vastus oli, et neid ei ole, kuna keegi ei ole kunagi neid tahtnud ja puudus vajadus neid teha. Maja siis ehitatud 2007 sama haldaja poolt. Ühisust ei ole. Maja nõukogu ei ole. Mida teha, kui haldaja ei soovi infot maja majandamise kohta anda? Kas kommunaalmaksud tehnohooldus ühiku hind 0,249 m2 + km ja heakord ühiku hind 0,201 + km ja haldusteenus 0,147 m2+km on üldse mõistlikud, sest meile tunduvad need küll suured?Lisaks peavad korteri omanikud, kes on vähemuses, tasuma äripindade nn üldelektri, eest mis kuus ca 25 eurot korteri eest. Mida teha sellises situatsioonis, kus ühistut ei ole, haldaja ei vasta ja paljud korteriomanikud on välismaalased ja neid ei huvitagi mis toimub?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
- mõistet "korteriomanike ühisus" kasutatakse korteriomandiõiguses iseloomustamaks erilist võlaõiguslikku suhet, mis korteriomanike vahel automaatselt alates korteriomandite moodustamisest tekib. Eeltoodud võlaõiguslik suhe on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvides 8-23.
- Nii nagu korteriomanike ühisus tekib automaatselt, nii ei ole võimalik seda ka lõpetada muudmoodi kui koos korteriomandite likvideerimisega kinnisasjal. Seega eksisteerib korteriomanike ühisus kõikides kortermajades, ka nendes, kus tegutseb korteriühistu;
- Korteriomanike ühisus pöörab kõrgendatud tähelepanu üksiku korteriomaniku õiguste kaitsele, sätestades terve rea sätteid, millest kõrvalekaldumine on lubatud üksnes korteriomaniku nõusolekul. Esitatud küsimuse kontekstis on nendest sätetest asjasse puutuvad korteriomandiseaduse paragrahvid 13 ja 15.
- Korteriomanike ühisuses ei sõltu korteriomaniku häälte arv talle kuuluvate korteriomandite arvust. Korteriomandiseaduse paragrahv 19 lg 1 kohaselt on igal korteriomanikul talle kuuluvate korterite arvust sõltumata üks hääl.
Kujunenud olukorras on mul Teile kaks soovitust:
1. Olukorras, kus teenuste vahendajal (haldaja) puudub korteriomanike volitus teenuseid vahendada ning korteriomanikud ei ole kinnitatud majanduskava, on ta kohustatud tehtud kulutusi tõendama. Kulude tasumise kohustust, mida haldaja tõendada ei suuda, Teil ei ole.
2. Kutsuge esimesel võimalusel kokku korteriomanike üldkoosolek ning valige endale valitseja.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas käib asjaajamine, kui korteris mittekandev sein eemaldada ja keldriboksi saun ehitada?12.01.2014
Kuidas oleks õige tegutsemise järjekord ja kelle käest luba küsida mittekandvate seinte eemaldamiseks ja planeeringu muutmiseks korteri sees, kas on vajalik ka projekt?
Kui tahta teha keldrisse sauna, kas siis on vaja see kelder eelnevalt erastada, et need kulutused ei läheks pärast ühistu varasse ja kuuluvusse?
Kui tahta teha keldrisse sauna, kas siis on vaja see kelder eelnevalt erastada, et need kulutused ei läheks pärast ühistu varasse ja kuuluvusse?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Esimene viidatud KOS paragrahv reguleerib korteriomaniku kohutusi teiste korteriomanike ees, sätestades muuhulgas, et korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeldada tuleks, et planeeringu muutmine ületab eeltoodud tavakasutust, ning sellisel juhul on planeeringu muutmise eelduseks korteriomanike kokkuleppe olemasolu KOS paragrahv 16 lg 1 mõistes. Siiski tuleb igal erineval juhul olukord eraldi läbi analüüsida.
Teine viidatud EhS paragrahv sätestab selle, mida riik mõistab ehitamise all, ning juhul, kui planeeringu muutmine on käsitletav ehitustegevusena EhS par 2 lg 6 mõistes, siis tuleb tegevus kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega.
Mis puutub keldrisse sauna rajamisse, siis siin on ilma kahtlusteta tegu KOS par 11 lg 1 p 1 piiridest väljuva tegevusega, mis eeldab korteriomanike kokkuleppe sõlmimist ning EhS par 2 lg 6 sätestatud ehitustegevusega, mis eeldab kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse olamasolu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas peab paika, et kortermaja soojuskulud ei ole majanduskulud ja neid ei jagata võrdeliselt kaasomandi suurusele?10.01.2014
Tere!
Meil on korteriomand. Teenindab meid Tallinna Küte. Tallinna Kütte kodulehel on kirjas, et siugtoru eest vannitoas tuleb tasuda kui elamu kütmise kulu ja lähtuvalt sellest jaotatakse eluruumide köetavale pinnale. Mina saan aru et see on m2. Meie maksame aga korteripõhiselt. Kirjas on see kui sooja vee tsirkulatsioon. Tallinna Kütte klienditeenindaja ütles, et korteripõhiselt maksame sellepärast, et neil on vastav leping meie valitsejaga (... Kinnisvara). Kui ma ütlesin, et korteriomandi seaduse järgi kaasomandi majandamise kulud tuleb tasuda võrdeliselt mulle kuuluva kaasomandi suurusega, vastati mulle, et soojuskulud ei ole majanduskulud, mis tuleks jaotada korteriomandi seaduse järgi. Kas see vastab seadusele?
Meil on korteriomand. Teenindab meid Tallinna Küte. Tallinna Kütte kodulehel on kirjas, et siugtoru eest vannitoas tuleb tasuda kui elamu kütmise kulu ja lähtuvalt sellest jaotatakse eluruumide köetavale pinnale. Mina saan aru et see on m2. Meie maksame aga korteripõhiselt. Kirjas on see kui sooja vee tsirkulatsioon. Tallinna Kütte klienditeenindaja ütles, et korteripõhiselt maksame sellepärast, et neil on vastav leping meie valitsejaga (... Kinnisvara). Kui ma ütlesin, et korteriomandi seaduse järgi kaasomandi majandamise kulud tuleb tasuda võrdeliselt mulle kuuluva kaasomandi suurusega, vastati mulle, et soojuskulud ei ole majanduskulud, mis tuleks jaotada korteriomandi seaduse järgi. Kas see vastab seadusele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lisaks eelviidatud sättele on Teile soojusenergiat müüv ettevõte eksituses valitseja volituste osas. Nimelt ei anna korteriomandiseaduse paragrahv 21 valitsejale õigust muuta seadusjärgset majanduskulu jagamise korda, võimalik on see üksnes korteriomanike kokkuleppe alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saada võõra käest oma valdusesse keldriboks, mis peaks korteri ostmisel kaasas käima?10.01.2014
Tere. Ostsin 1,5 aastat tagasi korteri Tallinna. Pool aastat hiljem hakkasin keldri boksi kohta uurima. See peaks ju olema korteriga kaasas. Tuli välja, et korteri üle-eelmine omanik kasutab seda. Eelmine omanik, kellelt mina ostsin, keldrit ei kasutanud kuna ostis korteri vaid korda tegemiseks ja edasi müümiseks. Sain selle üle-eelmise omanikuga kokku ja palusin tal keldri vabastada aga tema keeldus. Ta isegi kasutab seal 2 kõrvuti asuvat boksi. Teine boks kuulub tegelikult minu naabrile. Mure selles, et kuidas me nüüd oma keldriboksid kätte saaks? See kes neid praegu kasutab ei ela isegi meie majas. Tal on oma võti keldri korrusele ja sama võti avab ka koridori ukse. Nii on minu arvates suur oht, et täiesti võõras inimene pääseb ligi meie majarahva asjadele. Kuidas seda takistada? Midagi kusagilt lugesin omavolilise tagasivõtmise kohta aga see jäi segaseks, et millistel tingimustel seda teha võib. Kui nüüd tema lukud boksidelt eest ära võtta ja omad asemele panna ning tema asjad välja tõsta, siis mis takistab temal sama teha ja meie asjad ära varastada või lõhkuda. Tal ju koridori võti olemas.
Tänud abi eest ette!
Tänud abi eest ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kokkuvõttes on soovitav kaasata probleemi lahendamisesse ka teised korteriomanikud ja valitseja(korteriühistu), ning panna nõue ebaseadusliku valduse lõpetamiseks ühiselt maksma.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriomanik võib ise katkise radiaatori asendada ja nõuda kulude hüvitamist ühistult?08.01.2014
Kas korteriomanikul on õigus katkise radiaatori asemele osta uus radiaator koos paigaldusega ja hiljem nõuda kulude hüvitamist ühistult?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes peab hüvitama tormiga katuselt kukkunud plekkide autole tekitatud kahju, kas ehitaja või korteriühistu?08.01.2014
Tere.
Oktoobri lõpus olnud tormiga pääsesid kortermaja katuselt lahti ventilatsioonikorstna plekid, mis kukkusid autole ning tekitasid remondikalkulatsiooni alusel kahju 1070 euro ulatuses. Ehitaja lubas alguses kahjud hüvitada, kuid ühendust ei võta ja kõnedele enam ei vasta. Korteriühistu omal süüd ei näe, kuigi käisid koos ehitajaga kahjudest pilte tegemas ning sisuliselt ju tunnistavad oma süüd. KÜ ilmselt otseselt süüdi polegi, kuid on ju vastutav selle eest, mis tema objektil toimub. Autol kaskot ei ole. Tunnistajaid, kes pildistamise hetkel kohal oli, on kolm ja saavad ju tunnistada, et ehitaja tunnistas oma süüd kui lubas kahjud hüvitada.
Kas VÕS paragrahv 1059 alusel on õigus esitada kahjunõue korteriühistule? Kas ehitajal peab olema sellisteks puhkudeks tsiviilvastutuskindlustus?
Kui ei ole, mis siis saab?
Keegi peab ju lõppudelõpuks vastutama.
Tänud ette
Oktoobri lõpus olnud tormiga pääsesid kortermaja katuselt lahti ventilatsioonikorstna plekid, mis kukkusid autole ning tekitasid remondikalkulatsiooni alusel kahju 1070 euro ulatuses. Ehitaja lubas alguses kahjud hüvitada, kuid ühendust ei võta ja kõnedele enam ei vasta. Korteriühistu omal süüd ei näe, kuigi käisid koos ehitajaga kahjudest pilte tegemas ning sisuliselt ju tunnistavad oma süüd. KÜ ilmselt otseselt süüdi polegi, kuid on ju vastutav selle eest, mis tema objektil toimub. Autol kaskot ei ole. Tunnistajaid, kes pildistamise hetkel kohal oli, on kolm ja saavad ju tunnistada, et ehitaja tunnistas oma süüd kui lubas kahjud hüvitada.
Kas VÕS paragrahv 1059 alusel on õigus esitada kahjunõue korteriühistule? Kas ehitajal peab olema sellisteks puhkudeks tsiviilvastutuskindlustus?
Kui ei ole, mis siis saab?
Keegi peab ju lõppudelõpuks vastutama.
Tänud ette
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu või ehitaja vastu on võimalik nõue esitada vaid juhul, kui õnnestub tõendada põhjuslik seos korteriühistu või ehitaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millise põhjendusega saan KÜ juhatusele gaasikatla rajamiseks volituse andmisest keelduda?07.01.2014
Tere!
KÜ juhatus edastas korteriomanike postkasti kirja selleks, et saada volitused ehitustegevuseks ja lisas kirjale volituse näidise. KÜ juhatus soovib saada korteriomanike poolt volikirja ehitusloa taotluse esitamiseks, kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitamise alustamiseks ja kasutusloa taotluse esitamiseks KOV-ile.
Volikiri on juba eeltäidetud, et mina kui korteriomanik volitan KÜ juhatust gaasipaigaldise ehitusloa taotluse esitamiseks, kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitamise alustamiseks ja kasutusloa taotluse esitamiseks KOV-ile. Mina olen omaalgatuslikult käinud KOV-is ehitusprojektiga tutvumas. Selle ehitusega soovib KÜ juhatus ehitada ringi viie korterelamu kaugkütte soojustrassid ja ehitada korterelamute siseselt lokaalgaasikatlamajad.
Ehitustegevuse ehitusprojekti lahendus ei ole kooskõlastatud korteriomanikega ja mina, kui korteriomanik ei ole nõus sellega, et KÜ juhatus soovib ehitada uusi maagaasi kommunikatsioone KÜ kinnistul ja korterelamutes (meie kinnistul puuduvad maagaasitrassid ja elamutes gaasitorustik).
Kõigele lisaks selle ehitustegevusega soovitakse hakata kütma läbi ühe korterelamu lokaalgaasikatlamaja ka veel kahte korterelamut (need korterelamud asuvad meie KÜ-s ja ühel kinnistul). Sellega mina kategooriliselt ei ole nõus, et läbi ühe korterelamu köetakse veel kahte korterelamut.
Sooviks teda millisel põhjusel mina saan keelduda volituse andmisest KÜ juhatusele ja kas minu poolt esitatud põhjust aktsepteerib TLPA (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti) ehituslubade osakond?
Tänan
KÜ juhatus edastas korteriomanike postkasti kirja selleks, et saada volitused ehitustegevuseks ja lisas kirjale volituse näidise. KÜ juhatus soovib saada korteriomanike poolt volikirja ehitusloa taotluse esitamiseks, kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitamise alustamiseks ja kasutusloa taotluse esitamiseks KOV-ile.
Volikiri on juba eeltäidetud, et mina kui korteriomanik volitan KÜ juhatust gaasipaigaldise ehitusloa taotluse esitamiseks, kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitamise alustamiseks ja kasutusloa taotluse esitamiseks KOV-ile. Mina olen omaalgatuslikult käinud KOV-is ehitusprojektiga tutvumas. Selle ehitusega soovib KÜ juhatus ehitada ringi viie korterelamu kaugkütte soojustrassid ja ehitada korterelamute siseselt lokaalgaasikatlamajad.
Ehitustegevuse ehitusprojekti lahendus ei ole kooskõlastatud korteriomanikega ja mina, kui korteriomanik ei ole nõus sellega, et KÜ juhatus soovib ehitada uusi maagaasi kommunikatsioone KÜ kinnistul ja korterelamutes (meie kinnistul puuduvad maagaasitrassid ja elamutes gaasitorustik).
Kõigele lisaks selle ehitustegevusega soovitakse hakata kütma läbi ühe korterelamu lokaalgaasikatlamaja ka veel kahte korterelamut (need korterelamud asuvad meie KÜ-s ja ühel kinnistul). Sellega mina kategooriliselt ei ole nõus, et läbi ühe korterelamu köetakse veel kahte korterelamut.
Sooviks teda millisel põhjusel mina saan keelduda volituse andmisest KÜ juhatusele ja kas minu poolt esitatud põhjust aktsepteerib TLPA (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti) ehituslubade osakond?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seda, kas Teid on õigus keelata kavandatavaid ehitustöid teostada, sõltub eelkõige tööde põhjendatusest. Kui tööd on põhjendatud, siis tuleb Teil korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 6 punktist 6 tulenevalt enamuse korteriomanike otsusega nõustuda, vastasel korral rakendub Teie kaitseks omakorda korteriomandiseaduse paragrahv 16 lg 1.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas trepikoja keldri siseukse asukoha muutmiseks on vaja projekti ja kelle nõusolekut on vaja?18.12.2013
Tere!
Maja on ehitatud 1962.a. Kevadel valasime trepikodade keldrites uued põrandad. Seoses sellega eemaldasime vanad puidust lapitud nn tamburi uksed. Uste mõte oli tekitada tuulekoda keldri välisukse juurde. Nüüd on soov panna uued uksed.
1. Kas uste asukoha muutmiseks on vaja projekti? Osa elanikke soovib ukse asukohta muuta, et samaaegselt tekiks tuulekoda ja oleks tagatud ka Päästeameti nõue tuleohutuse seisukohalt. Uus asukoht oleks ukse laiune ja kõrgune ja keldris muud ümberehitust ei nõua?
2. Kelle nõusolekut on vaja seaduspäraseks tegutsemiseks?
Tänan
Maja on ehitatud 1962.a. Kevadel valasime trepikodade keldrites uued põrandad. Seoses sellega eemaldasime vanad puidust lapitud nn tamburi uksed. Uste mõte oli tekitada tuulekoda keldri välisukse juurde. Nüüd on soov panna uued uksed.
1. Kas uste asukoha muutmiseks on vaja projekti? Osa elanikke soovib ukse asukohta muuta, et samaaegselt tekiks tuulekoda ja oleks tagatud ka Päästeameti nõue tuleohutuse seisukohalt. Uus asukoht oleks ukse laiune ja kõrgune ja keldris muud ümberehitust ei nõua?
2. Kelle nõusolekut on vaja seaduspäraseks tegutsemiseks?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna loen küsimusest välja, et ukse asukoht muutub, siis tuleks eeldada, et uste asukoha muutmiseks on antud juhul vajalik kohaliku omavalitsuse ehitusluba (ja projekt). Samas tasub enne konkreetsete sammude astumist antud küsimus kohaliku omavalitsuse vastutava isikuga läbi arutada.
Seaduspärase käitumise küsimuses tuleb arvestada kahe asjaoluga: juhul, kui kohalik omavalitsus soovib tööde läbiviimist ehitusloa alusel, siis saavad korteriomanikud ehitusloa väljastamist taotleda eeldusel, et selleks annab nõusoleku rohkem kui pool korteriomanikest. Vastav nõue on sätestatud ehitusseaduse paragrahv 23 lõikes 1 primm.
Ukse vahetamiseks vajalike kulude kogumise otsustamiseks piisab samas korteriomanike lihthäälteenamusest. Siin on asjakohaseks seadusesätteks korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 6 p 6, mille kohaselt loetakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist - tavapärase valitsemisega seotud küsimusi otsustavad korteriomanikud aga lihthäälteenamusega. Juhul, kui tegutsete korteriühistu kaudu, siis on eeltoodud põhimõte sätestatud korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikes 2.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ