Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas võin jätta tasumata osa küttearvest, kuna üks korter on radiaatorid eemaldanud ja summa on jagatud teistele?28.10.2013

Kortermajas on üks korter radiaatorid omavoliliselt ilma mingi kokkuleppeta eemaldanud ja pole nõus maksma küttearvet täies ulatuses, vaid ainult 10% pinna eest. Näiteks elamu küttearve teatud kuul on 1216€, üldpind 744,6m2, minu korteri pind 61m2. Seega minu küttearve oleks: 1216:744,6X61=99,62€. Aga esitatud arve järgi, kus on radiaatoriteta korteri pinnaks on märgitud 10% tegelikust (75,5m2) pinnast, st üldpinnaks on nüüd 676,7m2 ja minu küttearve seega 1216:676,7X61=109,61€. Kas mul on seaduslik õigus jätta tasumata ebaõiglaselt arvutatud summa 9,99 €?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, tuginedes korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 ja 3 on Teil õigus keelduda tasumast küttearveid osas, mille võrra need ületavad Teie kaasomandi eseme mõttelise osa järgi arvutatud summat.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas rõdude kinniklaasimise peavad kinni maksma ka need, kellel endal rõdu ei ole?17.10.2013

Elan 36 korteriga majas, millele tehti renoveerimine 2011 a ja renoveerimise käigus otsustas juhatus lasta rõdud klaasida. Selleks aga üldine majaelanike nõusolek puudub. Mind huvitab järgmine - kas nüüd, kus rõdud klaasiti, peavad ka teised 12 korterit, kellel rõdu puudub, maksma nende 24 rõduga korteri klaase ja klaasimist, milleks on ju võetud veel ka laen ja tagasimaksu summa on ju kahekordne ehk samapalju on intress kui laen ise. Leian, et praegu maksavad need ilma rõduta korterid sama remonditasu ruutmeetri kohta, mis on ebaõiglane. Olen nõus, et rõdude muidu remont on hinna sees aga mitte klaasid ja klaasimine koos oma pangalaenuga.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuigi loomuõiguslikult on vastus küsimusele ühene - keegi ei saa nõuda, et üks korteriomanik maksab kinni teise korteriomaniku hüve, siis antud olukorras on ka 24 korteri omanikul oma vastuargument väite näol, mille kohaselt on klaaside eesmärk kaitsta hoone väliskonstruktsiooni.
Kokkuvõttes kaldun arvama, et juhul, kui Te ei ole rõduklaaside paigaldamise otsust ettenähtud tähtaja jooksul (korteriühistul 3 kuud otsuse teada saamisest, ühisusel 1 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest) vaidlustanud, siis tuleb Teil klaaside paigaldamise kulusid kanda.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas võin keelduda oma osa maksmisest, kui ei ole huvitatud korteriühistu otsusega ehitada "prügimaja"?14.10.2013

Tere,
korteriühistu soovib ehitada hoovile prügimaja ning kulud jaotada kõigi korterite vahel. Üldkoosolek kiitis ka antud soovi heaks. Kas mul on siiski õigus keelduda antud kulude katmisest, kui ma ei soovi antud prügimaja ehitust ning mulle on sobilik, et prügikonteinerid on lahtiselt hoovis kuna tegu ei ole olemasoleva hoone säilimisega seotud kuludega.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kõnealune korteriühistu otsus on kooskõlas korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikega 2, mille kohaselt võib korteriühistu otsusega tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Sama põhimõte on sätestatud ka korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 6 p 6.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas peaksime korteriühistut edasi juhtima, kui endiselt tegutseva esimehe volitused lõppesid juba 2010. aastal?14.10.2013

Tere
Olen lugenud teie vastuseid KÜ probleemide kohta ja see info on olnud väga kasulik. Meie KÜ on 13 korterit, 4-5 korterit tühjad või on üürnikud - seega, KÜ probleemidega tegeleb napilt 8 korterit. KÜ juhtkond on olnud 1 isik aastast 2008, kes on aga tegutsenud täielikult korteriomanikega aru pidamata ja neilt nõusolekut saamata. Nüüd ütles see isik, et tema volitused lõppesid 2010, kuid kuni tänaseni on ta esinenud kui KÜ juhatuse liige (tegeleb arvetega jms). Kuidas saame selle seadusetuse lõpetada? Milline on hetkel KÜ juriidiline juhtimise seis? Kas Te saate meid nõustada, mida peaksime tegema?

Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ilma juhatuseta ei saa korteriühistu tegutseda. Kujunenud olukorras tuleks Teil kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek ning valida uus juhatus. Juhul, kui juhatuse liiget valida ei õnnestu, siis on alternatiiviks korteriühistu likvideerimine. Viimasel juhul hakkab korteriomanike vahelisi suhteid reguleerima korteriomandiseadus.

Tervitades,
Andry Krass
 

Küsimus: Mida peaks tegema, kui korteriühistu eelmine juhatus ei ole registrisse kantud ja aruandeid esitanud?09.10.2013

Tere!
Kuidas käituda ja tegutseda olukorras, kus on saanud teatavaks, et KÜ eelmine juhatus on MTÜ ja SA Registrisse kandmata (valiti aastal 2011) ning esitamata on ka 2011 ja 2012 aasta Majandusaastaaruanded?
Juhatus on 9-liikmeline ja tõenäosus kõigiga ühendust saada väike. Käesolevas juhatuses (aastast 2013 august) on 3 varasema juhatuse liiget. Eelmine juhatus (k.a. juhatuse esimees, kes ka praeguses juhatuses) meid sellest "puudusest" ei informeerinud.
Samas on saanud teatavaks ka asjaolu, et 2010. aastal KÜ üldkoosolekul vastu võetud, parandatud ja täiendatud KÜ põhikiri on registrile edastamata ja olen aru saanud, et muudetud Põhikiri hakkab kehtima siis, kui on MTÜ ja SA registrisse kantud. Seega peaks KÜ töö lähtuma viimasest registrisse kantud Põhikirjast, mis on aastast 1999?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, asjaolu, et eelmine juhatus jättis enda valimisega seotud muudatuse registrisse kandmata, ei muuda käesoleval juhul midagi, kuna juhatuse volitused tekivad valimisest mitte aga registrisse kandmisest. Siit tulenevalt vastutab vana juhatuse koosseis ka võimalike majandusaasta aruannete mittetähtaegsest esitamisest tulenevate nõuete ja kahjude eest.
Teine lugu on korteriühistu põhikirjaga, mille puhul märgite õigesti, et juhul, kui üldkoosolekul vastu võetud põhikirja ei ole registrisse esitatud, siis kehtib endiselt vana põhikiri.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib kogu maja kütte ilma ette teatamata mitmeteks päevadeks lihtsalt kinni panna?08.10.2013

Kas ühistu juhtkond võib kütteperioodil kortermajas kütte lihtsalt kinni panna? Tegemist on renoveeritud majaga, kõigil on individuaalsed mõõturid ja regulaatorid. Seega on kõigil, kellel on liiga soe, võimalik kütet vähemaks keerata. Kas neil korteriomanikel, kes sooviksid kütteperioodil kütet kasutada, on selleks seaduslik õigus? Kas kogu maja kütet võib ilma ette teatamata, mitmeteks päevadeks lihtsalt kinni panna?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu peamiseks ülesandeks kortermaja korras hoida ja korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikke teenuseid, sh soojusenergiat, vahendada. Teie kirjeldatud olukorras käitub korteriühistu oma ülesannetele risti vastupidiselt, järelikult ei ole tema tegevus seadusega kooskõlas.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas KÜ moodustamisel muutuvad eelnevad korteriomanike kokkulepped kehtetuks?08.10.2013

Tere! Aastal 2000 sõlmisin maja korterite omanikega (4 korterit) lepingu keskküttest eraldumise kohta. Kõik kirjutasid lepingule alla. Lepingu järgi kaotaks leping kehtivus korteri müügi korral. Aastal 2005 moodustasime KÜ. Nüüd aastal 2013 soovivad samad allakirjutanud, et liituksin jälle keskküttega. Kas KÜ moodustamisel muutuvad eelnevad lepingud kehtetuks?
Oleksin väga tänulik vastuse eest.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandiseadus ei sea korteriomanike poolt sõlmitud kokkuleppe kehtivust sõltuvusse korteriühistu asutamisest.
Kui leping ei ole kantud kinnistusraamatusse, siis lõpeb korteriomanike kokkulepe juhul kui üks kokkuleppe pooltest korteriomandi võõrandab, lepingust taganeb või ütleb lepingu üles.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida ette võtta kui korteriomanik ühendas omavoliliselt radiaatori maja süsteemiga?04.10.2013

Tere!
Korteriomanik paigaldas ebaseaduslikult ja omavoliliselt oma korteri vannituppa kütteradiaatori, mille ühendas maja üldise küttesüsteemiga. Nimetatud radiaatori paigaldus lõi segamini terve korrusmaja püstiku küttesüsteemi. Kannatavad teiste korterite elanikud.
Küsimus: Mis teha selle korteriomanikuga. Kas on ette nähtud mingit karistust? Kuidas käituda korteriühisusel?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, soovitan võtta aktiivne hoiak probleemi lahendamise suhtes ning mitte loota, et eksinud korteriomanik vabatahtlikult meelt muudab, linna- või vallavalitsus ametnikud appi tulevad vms. Eeltoodu ei tähenda, et kõrvalise abi võimalus tuleks üldse kõrvale või kaalumata jätta - vahel teeb ka luuavars pauku!

Pakun välja järgmise tegevuskava:
1. Fikseerige ebaseaduslik küttesüsteemi ümberehitus. Tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) par 11 lg 1 p 3 on korteriomanik, kes küttesüsteemi ümber ehitas, kohustatud võimaldama oma korteris asuva küttesüsteemiga tutvumist.
2. Kutsuge KOS par 18 sätestatud korras kokku korteriomanike üldkoosolek, mille päevakorras on punkt ebaseadusliku küttesüsteemi ümberehitamise vastaste meetmete rakendamise kohta.
3. Veenduge, et küttesüsteemi ümberehitanud korteriomanik on üldkoosoleku kutse vähemalt üks nädal enne selle toimumist kätte saanud (saatke näiteks kutse tähitud kirjaga).
4. Üldkoosolekul langetage otsus, millega kohustate korteriomanikku esialgset olukorda taastama ning ebaseadusliku ümberehitamise tõttu tekitatud kahju hüvitama. "Motiveerige" korteriomanikku tingimusega, mille kohaselt juhul, kui korteriomanik otsust ei täida, siis algatatakse tema korteri suhtes võõrandamise menetlus.
5. Juhul, kui korteriomanik otsust ei täida, siis algatage korteri võõrandamine KOS par 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel ning nõudke küttesüsteemi kordategemist juba uue korteriomaniku käest. Juhul, kui probleemi lahendamine peaks nii kaugele üldse minema, siis arvestab uus omanik teiste korteriomanike õigustatud huvidega kindlasti eelkäijast enam.

Kirjeldatud kujul ei lahene probleem küll kiiresti, aga samas laheneb see kindlasti. Samuti aitab protsessi otsusekindel läbikäimine tulevikus sarnaste probleemide teket ennetada.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas haldusfirma saab keelduda sooja müügist korteriühistuta majale, kuna üks korter on võlgu?04.10.2013

Tere
Probleem on selline, et "haldusfirma" pole nõus kütteteenust pakkuma majale (12 korterit), milles on üks korteriomanik võlgnik. Majas puudub ka korteriühistu. Kas "haldusfirmal" on õigus sedasi käituda?

Ette tänades,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, selline õigus on "haldusfirmal" olemas kuna korteriomandite valitsemise sh kütteteenuse osutamise eest vastutavad korteriomanikud ühiselt. Seega peavad korteriomanikud leidma tekkinud võlgnevuse probleemile ka lahenduse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas alaealise korteriomaniku esindaja (isa) saab olla valitud korteriühistu juhtorganitesse?04.10.2013

Korter osteti alaealise (2-aastase) lapse nimele. Tema esindajaks on määratud näiteks isa (täiskasvanu). Kas isa saab olla valitud korteriühistu (korterite ühisuse) juhtorganitesse (juhatus, majanõukogu jne)?
Millistes tehingutes saab täiskasvanud lapsevanem antud juhul omaniku (alaealise) esindaja olla?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu juhatusse kuulumine ei ole piiratud korteriomandi omanikuks olekuga, samas kui korteriomanike ühisuse nõukogu saab koosneda üksnes korteriomanikest, mistõttu viimasesse korteriomaniku esindajat valida ei saa.
Alaealise korteriomaniku esindaja õigus seisneb aga eelkõige võimaluses võtta osa ja hääletada korteriomanike või korteriühistu üldkoosolekutel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ