Korteriomandiõigus

Tere!
Olen korteriomanik kuue korteriga 1920. aastatel ehitatud ahiküttega majas. Minu ahjust ulatub slepe korstnajalani läbi kõrvalkorteri. Slepel vahetati luugid, töö tellis korteriühistu juhatus. Juhatus nõuab, et ma tasuksin ka naaberkorteris tehtud remondi, põhjendusega, et pottsepp parandas ainult minu korteri ahjust tuleva truubi luuki ja sama truubi küljes muid küttekehi ei ole.

Ühistu juhatus on esitanud mulle töö arve, kus pole eraldi välja toodud ei materjali kulu ega tööaega, mis kummagi korteri peale kulus. Naaberkorteri probleemist sain teadlikuks juhatuse suusõnalisel informeerimisel, ise näinud ei ole tööd, mida ma rahastama peaksin, ning naaber pole ka minu poole pöördunud.
Kas nimetatud slepe kuulub korteriomandi juurde või on tegemist kaasomandiga?
Kas olen kohustatud tasuma ka naaberkorteris tehtud tööd?

Tänan, kui saate küsimustele vastata.

Tere,
Ühel kinnistul asub kaks korrusmaja. Ühes neist, viiekordses, on lift, teises väiksemas, kolmekordses, ei ole. Nüüd on tekkinud olukord, kus arendaja on haldajaga sõlminud kokkuleppe, et kõik kulud jaotatakse võrdeliselt korteriomandite vahel, sealhulgas ka liftikulud. Kas väiksema maja elanikud (keda on vähemuses ning kellel ei olegi võimalust seda teenust saada) peavad maksma selle kulu eest?
Ette tänades,

Kaasomandis olev elumaja, mille eluruumid on jagatud kasutuskorra järgi kaasomanike vahel, kelle osalus kaasomandis jaguneb kaasomanik I 1/2 ja abielupaar ühiselt 1/2 osas. Olukord, kus ühel kaasomanikul (1/2 osas) on liitumisleping elektriteenusepakkujaga, ning teine pool - kaasomanik(ud) (1/2 osas) saavad elektriteenust (elektrikulu arvestamine lahendatud vahearvestitega) läbi esimese. Plaan on minna üle kaasomandilt kahe korteriomandi moodustamisele, kuidas on seaduse järgi õige toimida ning kellel on millised õigused või kohustused, kui kaasomanik(ud)/korteriomanik(ud), kel puudub eraldi leping elektriteenusepakkujaga, soovib teha eraldi liitumise?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes,

Tere,
Soetasin korteri. Nüüd selgus, et majas ühistut ei ole veel loodud. Ka ei ole majas loodud ühisust ega maja nõukogu. Üldse ei ole toimunud ühtegi koosolekut. Maja on ehitatud 2007.a., maja ehitas praeguse haldajaga seotud firma, haldaja saadab arveid ja tänaseni ei ole keegi uurinud mille alusel jne. Seega kontroll haldaja üle puudub korteriomanikel. Kortereid on majas ca 50 tk ja need asuvad kolmel viimasel korrusel, maja 5 korrust on aga bürood, mis kuuluvad haldajaga seotud firmale. Miks ma pean arveid tasuma, kui mul puudub selgus mille eest, näiteks maja üldelekter võetakse (kuus ca 30 eurot/korteri kohta), kas haldaja peaks andma lisateavet mille eest, kas üldse pean siis arveid tasuma kui puudub info mille alusel haldaja üldse valitseb kui ei ole ühisust ega kü-t. Mis kaitseb väikeomanikku suures majas. Elupindu majas ca 25 % ja 75% kuulub haldajaga seotud firmale.

Tere.
Palun vastake, kas on olemas ja kui pikk on korteriühistu esitatud nõude aegumistähtaeg (ühistu esitas nõude aga ei tõenda oma nõude õigust/nõude tekkimise alust)?
Kas ühte ja sama nõuet on võimalik korduvalt kohtusse anda (kui esimesel korral kohus keeldus menetlusse võtmisest kuna ühistu ei esitanud nõude aluseks olevaid dokumente ega kohtu nõutavat hagiavaldust)?
Mind huvitavadki nõude aegumise tähtaeg ja nõude korduv kohtusse andmise võimalikkus aga situatsioon lühidalt: 3,5a tagasi ehitati maja ette parkla, juhatuse arvates piisas selleks üldkoosolekust (85'st 46 häält koos volitustega), mille protokollis (mida vaatamata korduvatele küsimistele keeldus juhatus tutvustamast eelmise kuuni) pole ühesõnaliselt otsust ehitada parkla või muud sarnast teha ega kuidas tööd finantseeritakse, ei toimunud hääletamist - pole fikseeritud loetud hääli. Enne koosolekut ühtegi majanduskava tutvumiseks ei antud. Käidi ukse taga küsimas kuidas raha maksta soovin, täpsemaid selgitusi andmata, keeldusin kõigest. Kas, mida, kes, millal sellise küsitluse põhjal otsustas ühistu teada ei andnud, järgmisel kommunaalkulude arvel oli ääremärkus "parkla ehituse makse, mis oli kokku lepitud aga seni tasumata, kajastub võla real" ja seal ~7000eek nõue. Korduvatele palvetele vaatamata pole juhatus esitanud ühtegi juriidiliselt korrektset dokumenti - otsust, kokkulepet mille alusel raha nõutakse (arvele võlana lisati), omaette küsimus on parkla rajamise otsuse õiguspärasus. Nõuavad uuesti kuna väidetavalt (pole tõendatud kas ja millistel asjaoludel) on ülejäänud korterid tänaseks tasunud ja parklat seega soovinud.

Tere,
Kuulun korteriühistu juhatusse ja meie majas selgus, et üks korter on laienenud maja alla ning rendib lisandunud pinda välja spordiklubile. Kommunaalkulusid makstakse vaid ametliku pinna eest. Laienemine on ilmselt toimunud aastate eest ja selle taga olevat endine korteriühistu juhatuse liige. Mina olen selles majas elanud vaid mõne aasta ja kuulsin probleemidest alles nüüd. Ametlikult on tegemist esimese korruse korteriga ja lahuspindu sellel ei ole. Asja teeb veel imelikumaks see, et maja projekti järgi pole selle korteri all ka keldrit. Seega jääb mulje, et korteriomanik on kaevanud korteri alla keldri, mida nüüd koos oma korteriga välja rendib.
Arvan, et mõistlik oleks nõuda pinna seadustega kooskõlla viimist või ümberehituse eelse olukorra taastamist. Kuidas peaks aga nüüd toimima ja kust abi otsima?
Ette tänades

Tere
Mure selles, et korteris ei lähe kahes toas radiaatorid soojaks, läheb ainult üks ots umbes 10 cm ulatuses ja pealt ka veidi leiged. Radiaatori alumine pool täiesti külm. Ühistu käskis meil radiaatorid ära vahetada, sest eelmine aasta oli malmradikaga sama probleem, väideti, et radikas sodi täis, vahetage ära. Tegime kevadel vahetuse ära, purmo teras radiaatorite vastu, kuid probleem ei kadunud sellele vaatamata. Nüüd ühistu ei võta midagi ette, tegime avalduse, et soovime maksata pool küttearvest, kuna olime oma kulul radiaatorid välja vahetanud ja firmast paigalduse tellinud, mis polnud sugugi odav. Kütame elektriga juurde, et tagada korteris vähemalt 21 kraadi sooja. Minu meelest peaks ühistu ka midagi kompenseerima meile, et ilmaaegu vahetasime radiaatorid, kui sellest kasu polnud. Ühistu esimees käis "spetsialistiga" vaatamas ja väitsid, et kõik on korras, radiaatorid ei peagi soojaks minema. Minu meelest see küll õige ei ole, arvan, et ühistu peaks sellega tegelema, et meil ka radiaatorid soojaks läheksid. Kuna ostsime selle korteri 2 aastat tagasi suvel, siis ei oska öelda, kas probleem ammune, eelmine omanik väidab, et tal olid radiaatorid soojad, isegi termoregulaatorid olid vahel, et neil oli korter väga soe.
Tänud ette vastuse eest

Tere.
Kas lähiajal on kohustus luua korteriühistu? Mitme korteriga alates on see kohustus? Kas ka ridamajale laieneb see kohustus? Tänan

Korteriühistus on kolm maja: esimeses kaheksa korterit, teises kaks ja kolmandas üks korter. Nimelt soovitakse teostada majade renoveerimine ja finantseerimiseks kasutada ühisvara müüki (esimese maja pööning ja garaaž). Kahjuks teises majas on üks korteriomanik sellele vastu, kuigi kasu saaks ka tema, sest renoveeritaks ka tema maja. Esimese ja kolmanda maja elanikud on kõik poolt ja valmis pööningust loobuma, et saaks maja renoveeritud.
Kas on võimalik teostada korteriühistu jagunemine ja kaasomandi jagamine? Tegelikult pole teise maja elanikul mingit asja esimese maja pööningule ja tema majaga see kuidagi ühenduses pole. Või on mingeid muid mooduseid, kuidas vastu olevat elanikku eirata, sest ta pole kunagi ühegi asjaga nõus. Hetkel kannatab 10 korteriomanikku, 1 korteriomaniku pärast.
Garaažide ja hoovi jagamine kahe maja vahel?

Ette tänades!

Tere,
osaühingule kuulub 5 korteriga elamu. Elamu on korteriomanditeks jagatud. Osaühing soovib asutada korteriühistut. Hetkel ei saa seda teha, kuna kõik korterid kuuluvad ühele juriidilisele isikule (asutajat peab olema 2). Kui osaühing müüb ühe korteri teisele osaühingule, mille omanikuks ja juhatuse liikmeks sama isik, mis esimeses osaühingus. Asutajaks on küll erinevad osaühingud, kuid protokollile alla kirjutab ikka üks isik. Kas sellest võib äriregistris probleemi tulla?
Tänan