Korteriomandiõigus

Tere, KÜ juhatus keeldub lisama üldkoosoleku päevakorda ühe korteriomaniku põhjendatud taotlust teha korda eluruumide viimistlust, mis sai kannatada hoone üldtorustiku vahetuse käigus. Keeldumise aluseks on MTÜ seaduse §20 1 (2).
Siit on 2 küsimust:
1. Mida teha, kui ülejäänud korteriomanikud (vähemalt 1/5 MTÜ ehk KÜ liikmetest), kelle korterid ei saanud kannatada ümberehituste tõttu, pole huvitatud ja ei soovigi nõuda, et nende remondifondiraha kulutataks teise liikme probleemide lahendamiseks.
2. Mida teha, kui KÜ juhatus, kes määrab üldkoosoleku päevakorra, ei soovi antud küsimust panna ka hääletamisele, et saada 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekut küsimuse arutlemiseks, kuigi MTÜ seaduse §20 1 (5) annab selleks võimaluse?
3. Kui korteriomanik teeb riiklikult tunnustatud eksperdi abil vajaliku remondi maksumuse kalkulatsiooni ning esitab arve otse KÜ-le, ennetades kohtuvaidlusi, kas arve tasumine muutub KÜ jaoks kohustuslikuks enne või alles pärast remondi teostamist kannatada saanud korteris omaniku kulul?
4. KÜ juhatus ei vastanud ka remonditaotlustele kirja teel korduvalt kahe aasta jooksul. Kas sarnaste "nõiaringi" probleemide lahendamise kohustus KÜ poolt muutub lähiajal lihtsamaks vastavate seaduste muutmisel?
Lugupidamisega, omanik

Tahtsin küsida, kas oleks reaalne minul kui korteriomanikul kaevata ühistu kohtusse selle eest, et ühistu juhatus on jätnud korduvatele palvetele ning aruteludele vaatamata mu tervise ja selleläbi ka elu ohtu seoses sellega, et kortermaja akendel lubatakse elanikel suitsetada ning sõltuvalt maja eripärast, kus tuule suund on tavaliselt ühest küljest, langen akent avades pidevalt passiivse suitsetamise ohvriks?

Kuna passiivne suitsetamine on ohtlik, siis loen seda rünnakuks enda tervisele ja elule.

Ette tänades,

Kelle nõusolekut ja missuguseid dokumente on vaja kui ma kolmekordses majas neljatoalises korteris tahan lammutada mittekandvaid vaheseinu ning korterit ümber ehitada? Kas selleks aitab ainult juhatuse nõusolekust või peab olema ka kõigi teiste majas elavate korteriomanike nõusolek ning kes peaks teostama tööde järelvalvet kui seda üldse peab?

Üürivõlglaste tõttu on meie korteriühistu nii raskes seisus, et meil pole raha isegi üürivõlglaste kohtusse andmiseks. Kas korteriühistu üldkoosoleku otsusega saab üürivõlglase korteri sundvõõrandada? Või mida tuleks antud olukorras ette võtta?

Juuli keskel toimus meie KÜ üldkoosolek, mil valiti KÜ-le ka uus juhatus. Toimus hääletus, hääled pandi kirja, kuid kokku ei loetud. Seega ei antud ka ühistu liikmetele üldkoosolekul teada, kes KÜ uue juhatuse liikmeteks saavad. Kahe nädala pärast lubati avalikustada KÜ koosoleku protokoll. Siiamaani ei ole seda aga tehtud. Täna sain juhuslikult teada, et kaks liiget said võrdseid hääli. Meil juhatuses 9 liiget ja need võrdsete häälte saajad olidki nn. piiripealsed, s.t et 8 liiget said rohkem hääli ja 9. ja 10. võrdselt. Kuna koosolek on toimunud ja kordushääletust teha ei saa, siis kuidas on juriidiliselt õige - kes neist kahest saab juhatusse ja kas üldse on juriidiliselt korrektne, et häälte arvu koosolekul kokku ei loeta ning ühistu liikmetele ei öelda.

Tere
Kas ma saan õigesti aru, et arvestite soetamise ja nende paigaldamise rahastamise otsustamiseks piisab üldkoosoleku enamuse häältest, samas aga nende arvestite alusel kulude jagamine, ehk kulude jagamise printsiibi muudatus eeldab korteriomanike kokkulepet?

Tere!
Sooviksin ühe Teie poolt vastatud küsimusele täpsustust.
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korteriomandioigus/6240/kas-uhe-korteri-vaheseina.html
Nimelt vaheseina osalise mahavõtmise kohta. Kui korterisisene sein on mittekandev sein, siis kas see sein on kõikide kaasomand või mitte ja kõikide korteriomanike luba vajalik? Ehitusnõuniku väitel korterid on jagatud korteriomanditeks ja seega pole kõigi kaasomandis ja seepärast pole ka teiste luba vaja mittekandva seina puhul. Olete lisanud korteriomandiseaduse §1 lg2; §2 lg1; §11 lg1p1; §16 lg1 ja EhS §12 lg2 viimane lause.

Tere,
Üldkoosolekul otsustati, et võetakse Kredexist laenu ja renoveeritakse maja, jutust käis põgusalt läbi, et toimub ka akende vahetus. Kuna umbes poolel majal on juba varem aknad vahetatud omal kulul kahekordse klaaspaketiga plastikakende vastu, kas siis nüüd vahetatakse need kolmekordse klaaspaketi vastu?
Või kui vahetatakse aknad ainult nendel, kellel ei ole veel plastikaknaid, kas siis akende vahetusmaksumus jaguneb kõikide korterite vahel võrdselt, st et need kellel on aknad juba varem vahetatud, peavad nüüd kinni maksma teiste korterite uued aknad?

Tere! Meie korteriühistul on kolmeliikmeline juhatus, ühistu esimees puudub. Korteriühistu põhikiri ei sätesta ka juhatuse tegevusperioodi pikkust. Pole selge miks. Ühistu loodi 2007 aastal. Seega pole tekkinud probleemide puhul konkreetselt kellegi poole pöördudagi, sest üks juhatuse liikmetest, keda oleme aru saanud, on persoon 1, ei pea vajalikuks ühistu liikmetega probleeme arutadagi. Palgalisi töötajaid on ainult raamatupidaja, küll aga sama juhatuse liige võtab igakuiselt raamatupidamisest 64€ autokasutustasu. Majas on 30 korterit. Ühtki majandusaasta aruannet ühistu liikmetele enne uue eelarveaasta kinnitamist tutvumiseks pole esitatud nii nagu seadus ette näeb. Kuuarvetel on esitatud ainult halduskulu, eraldi välja toomata on remondifondi ja haldushoolduskulud. Elanikud on seda nõudnud, et näha, kuhu ja kuidas meie rahasid kasutatakse, kuid toimima see ei hakka. Tegime kirjaliku järelpärimise juhatusele, kuid vastus oli selline, et kulud kajastuvad majandusaata aruandes.
Eelmisel talvel külmus ühes trepikojas radiaator, mille väljavahetamise kulud lisati antud trepikoja elanike kuuarvetele, ilma, et oleks arvel märgitud väljanõude alust juhatuse otsusena. Kas on see seaduspärane? Ühestki otsusest, olgu see siis juhatuse või üldkoosoleku otsus, majaelanikke ei teavitada. Ühistu põhikiri näeb seda ette. Siit küsimus, kas majaelanikel - ühistu liikmetel, on õigus saada informatsiooni juhatuse tegevusest ning majandamisest meie ootustele vastavalt ning kas kuuarvetele radiaatori väljavahetamise kulu lisamine on seaduspärane?
Täname!

Lgp Andry Krass
me oleme esitamas võõrandamisnõuet ühe meie majas asuva korteri võõrandamiseks, üldkoosolek on vastava otsuse vastu võtnud, täidetud on pea kõik KOS par 14 toodud eeldused (korter on väga kehvas seisus, kütmata, rämpsu täis, hiiglasliku kommunaalvõlaga jne). Probleem on selles, et Kinnistusregistris on siiani omanikuna märgitud inimene, kes tegelikult suri juba 2004. a ning ka enne seda ei olnud elanud seal korteris vähemalt paarteist aastat. Korterit kasutas elupaigana tema poeg, kes on oma ema pärandi vastu võtnud 2012. a, kuid viibib nüüd vanglas. Olgu öeldud, et korteri kehv seis ja võlg oli märkimisväärne juba enne tema vanglasse sattumist, tegemist oli asotsiaalset eluviisi harrastava isikuga. Kas vanglas viibiv inimene peab korteri võõrandama või pole ta seda kohustatud tegema kuna vabadus on piiratud (ta on lisaks meie majas asuvale korterile veel mõnede korteriomandite omanik, nii et teoreetiliselt ei saa tekkida olukord, et tal pole pärast vabanemist kuhugi minna) ja kas võõrandamisnõuet saab üldse esitada inimesele, kes pole korteri omanik? Või peab ta eelnevalt end kinnistusregistrisse omanikuks olemise avalduse tegema?