Korteriomandiõigus

Olen KÜ juhatuses. Viimasel koosolekul, kus ma viibisin juhatuse liikmena, valiti mind protokollijaks, kuigi ma ei ole KÜ liige. Kas seaduse järgi on see lubatud?

Üldkoosolek valis juhatuse liikmeks ja revisjonikomisjoni liikmeks abikaasad. Kas seadus seda lubab?

Tänan vastamast

Meil on 12 korteriga (ahjuküttega majas) korteriühisus. Üks korter on 2011. aastast tühi ja sellele on kogunenud üürivõlg (maksmata remondifondi ja halduskulud). Korteri omanik suri 2001. aastal. Pärast tema surma elas korteris tema poeg, kes suri 2011. aastal. Kinnistusraamatus oleva korteriomaniku abikaasa suri enne teda ja pärijateks olid kaks poega, kellest üks oli surnud juba enne vanemate surma ja see poeg, kes suri 2011 ning teise poja tütar olid algatanud küll pärimisasja notaris, kuid jätsid selle pooleli. Kuna vahepeal elaski see 2011. a surnud poeg seal korteris, maksis maksud ja kinnitas, et korter saab peatselt tema omaks, siis meie teiste korteriomanikega ei muretsenud. Nüüd aga seisab ikkagi omanikuta, 2001. a surnud korteriomaniku lapselapsed (4 inimest) midagi ette ei võta, väites, et pärimisasi läheb kalliks ja saadav korter on nii halvas seisus, et seda raske müüa. Samas on huvilisi, kes tahaks seda osta, kuid pole kelleltki osta. Või peaks see korter kuuluma juba kohalikule omavalitusele, sest omanik suri 2001 ja 12 aastat on juba omanikuta?

Tere!
Soovin oma korterit laiendada korteri all oleva soklikorruse võrra. Kunagi on seal olnud pesuköök, praegu seisab tühjana. Missugune on asjade ajamise käik? Tean, et peab olema majaelanike 100% nõusolek, aga kuidas seda vormistada? Millised dokumendid on veel vaja, millest alustada?

Naaber alustas ehitamist oma korterist otse pööningule ja sulges trepikojast pööningule ligipääsu. Pööning on kaasomandis. Tal õnnestus kuu aega tagasi saada ehitusluba, sest lisas taotlusse ühistu koosoleku protokolli, kust saab välja lugeda, et üldkoosolekul justkui otsustati toetada ehitusloa taotlemist. Allkirjalehel on koosolekul osalejate allkirjad (12 allkirja ja 11 korterit). Linnavalitusus väidab, et sellest piisab. Meil on kahe majaga ühistu ühise maa ja 16 korteriga, kummaski majas 8 korterit. Saaga algas 2006. aastal, kui naaber tuli meie käest allkirja nõudma, et ta saaks oma korterile ja vastaskorterile juurde lisapinna pööningult. Meie tegime ettepaneku jagada pind kolme korteri vahel. Üks teise korruse korteritest ei soovi laieneda. Naabrile see lahendus ei sobi, sest siis jääb temale vähem pinda. Sellisel juhul ei ole me üldse ehitusega nõus, sest meie korteri peale tulev ehitus tekitab meile igapäevase lisamüra, mida majja kolimisel ei olnud, rääkimata ehitustegevusest endast. Samuti kaob meil võimalus pööningut kasutada ja ise laieneda. Teisel korrusel on 4 korterit, 3 kahetoalist ja meil kolmetoaline. Nüüd ajab ta asju salaja ja ühistu juhatus toetab teda. Kumbki ei teavitanud meid ehitusloa taotlemisest, saamisest, ega ehitustegevuse alustamistest. Saime sellele jälile alles nädal tagasi. Milline on Teie hinnangul parim võimalus enda kaitseks? (Vaie linnavalitsusele ehitusloa tühistamiseks, hagi halduskohtule linnavalitsuse vastu, tsiviilhagi naabri vastu jne). Juhul kui see on tsiviilhagi, siis kuidas seda koostada ja mida taotleda.

Tere
Soovime korteris teha remonti ja ühte kandeseina ava. Sooviks teada, kas selleks peavad teised korteri omanikud kõik nõus olema või peab see nõusolek olema 51% häältest?

Lugupidamisega

Tere!
Soovin paigaldada oma korterisse konditsioneeri, mille üks osa kinnitub välisfassaadile. Kas piisab sellest, kui teavitan teisi korteriomanikke teadetetahvlile jäetud kirjaga või tuleb igalt korteriomanikult luba saada. Majas on 18 korterit - kas kõik (100%) korteriomanikud peavad andma mulle nõusoleku?
Lugupidamisega

Tere!
KÜ keeldub küttearvet vähendamast, põhjendades seda sellega, et kuigi ühes toas oli talve jooksul 16 kraadi sooja, siis terve korteri peale kokku tuli keskmiseks temperatuuriks üle seadusega määratud 18 kraadi (liideti kolme toa temperatuurid kokku ja leiti keskmine). Kas selline keskmise arvutamine on õiguspärane?
Ette tänades

Haiguse tõttu ei olnud võimalik osaleda korteriühistu koosolekul. Kas minul, korteriomanikul, on õigus tutvuda koosoleku protokolliga?

Elan kortermaja esimesel korrusel. Läbi köögi jookseb kanalisatsioonipüstik. Ostsin korteri 13 aastat tagasi. Püstik oli seinanurgaga kaetud. Seoses püstiku vahetusega tuli nurk lahti lõhkuda. Tegin seda ise, et töömehed saaksid segamatult püstikut vahetada. Püstikutoru kaeti toruisolatsiooniga ja kaeti kipsplaadiga. Seina taastamise ja materjali eest esitas firma arve. Palusin ühistul seina taastamise kulu mulle hüvitada, ühistu keeldus, põhjendades, et toru peab projektijärgselt köögis lahtine olema. Oma asi, kas paned sinna ümber midagi. Kas minuga toimiti õigesti?