Korteriomandiõigus

Pärast vanemate lahutust kirjutati minu nimele 1/3 korterist. Teised osad said minu vend ja õde. Siiani oleme kommunaalkulud ja elektri kolmeks võrdseks osaks jaganud. Nüüdseks kolisin korterist välja. Milliseid kulusid ja arveid olen kohustatud maksma, olles 1/3 korteri omanik ja seejuures korterist välja kirjutatud (alaline elukoht teises kohas).

Kortermaja küttesüsteem koos torustiku ja radiaatoritega peaks kuuluma ühistule. Kus seaduses on see kirjas?

KOS § 20 lõikes (1) on kirjas:
Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel.

Milline on oluline põhjus?

Tere,
Kuidas käituda? Aastal 2011 esitas juhatus KÜ majandusaasta aruande ilma üldkoosoleku kinnituseta. Üldkoosolek kinnitas aruande ca 1 kuu peale selle esitamist. Aastal 2012 ei kutsutud üldse üldkoosolekut kokku, kuid aruanne esitati. Kas juhatus on talitanud seadusevastaselt?
Aastal 2011 sai fikseeritud, et maja fassaadil on vuugi täide osaliselt eemaldunud, mistõttu minu korteri üks välissein ühest nurgast on talvisel ajal seespoolt pidevalt märg ning tekib hallitus. KÜ juhatus ei ole midagi ette võtnud antud probleemi lahendamiseks. Millised on minu õigused nõuda fasaadi korda tegemist? Oleme antud seina seespoolt soojustanud, kuid sellest ei ole abi olnud ning kuna niiskus tungib sisse, siis on soojustus rikutud. Samuti tuleb mul iga suvi antud seinaosa ja lage remontida, mis lõpuks läheb ikka väga kulukaks.

Tervist!
Korterist on teadaolevalt õiguspäraselt eelmise omaniku poolt eemaldatud keskküte. Nüüd hakati kortermaja soojustama ja samas vahetatakse ka kogu küttesüsteem ja torustik. Pakuti taas keskküttele üleminekut, kuid ei soovinud seda. Siit ka küsimus.
Kas korteriühistul on õigus nõuda kogu küttesüsteemi vahetuse kulusid samas suuruses võrreldes teistega, kes kasutavad keskkütet?
Probleem ei seisnegi osas, mis hõlmab keskkütte süsteemi paigaldust ja torustiku, mis jookseb läbi maja ning ka radiaatoreid, mis paigaldatakse koridori, vaid just kõikidesse korteritesse uute radiaatorite soetemist.
Seega, kas mina pean tasuma teiste inimeste korteritesse soetatavate radiaatorite kulu võrdelises osas teistega?
Nimelt pöördudes antud jutuga ühistu esimehe poole, ähvardas ta kas või kohtuni minna, jahudes midagi minu korteri puuduvate projektide kohta.

Lugupidamisega

Elan kortermajas. Umbkaudu aastal 1997 ehitas kõrvalkorteri uus omanik kinni ja võttis oma ainukasutusse meie ja tema korteri vahelise ühiskoridori ja rõdu. Meie kui otseste kõrvalnaabrite käest nõusolekut, arvamust vms ei küsitud. Räägiti midagi ühistu juhatuse otsusest jne., ajad tollal olid segased ja nii ta jäi...
Kinniehitatud osa eest on kinniehitaja maksnud ühistule üüri ja on olemas kooskõlastus tuletõrjeametiga. Tänasel päeval soovib kõrvalkorteri omanik oma korterit müüa, aga on selgunud, et antud kinniehitamine ja omandamine on olnud siiski ebaseaduslik ning seda ei saa koos korteriga müüa. KÜ soovib nüüd enamhääletuse teel ja antud korteriomaniku soovil antud kinniehitatud pinna anda selle korteri nii vana kui ka uue omaniku kasutusse tähtajatu lepingu alusel. Mina kui otsene naaber ja kõrvalkorteri omanik ei ole sellega nõus, kuna antud kinniehitis vähendab minu korteri väärtust ning ka kogu maja arhitektuurilist väärtust, samuti ei ole mulle võimaldatud ühispinna kasutamine võrdsetel alustel. Kas KÜ-l on õigus antud pind välja rentida, tehes sellega kahju ühe korteri omanikele? Kas mul on õigust nõuda antud ehitise likvideerimist ja endise olukorra taastamist, kuna see tundub ainuõige lahendusena, ja kes sellisel juhul peaks kandma kulud?
Ette tänades,

Tere! Tõenäoliselt olen sunnitud tellima tervisekaitsest vahelaele kalli ekspertiisi. Ülemise korruse elutuba on omavoliliselt ehitatud köögiks. Remondi tegi eelmine omanik. Kellele siiski kuulub vahelagi? Olen siin kuulnud eriarvamusi. Kas mul on võimalik hiljem ekspertiisi kulud sisse nõuda? Kellelt? Koostöö ülemise naabriga on välistatud.

Tere!
Lugesin küsimust/vastust teemale, et kui korteris ei ole tagatud 18 kraadi sooja, siis on õigus küttearvet vähendada (meil on juba paar kuud olnud 16 kraadi lapse toas).
Edastasin vastava info ka juhatusele ("Selleks on vabariigi valitsuse määrus nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine", vastu võetud 26.01.1999, avaldatud RT I 1999, 9, 38, jõustunud 07.02.1999. Määruse punkt 7 ütleb, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C.
Juhul, kui korteriühistu eelnimetatud temperatuuri tagada ei soovi ning oma kohustust ei täida, siis saab korteriomanik võlaõigusseaduse paragrahv 101 lg 5 tuginedes makstavat summat alandada.")

Juhatuse vastus sellele oli, et see info ei vasta tõele ning käib hoopis muu probleemi kohta. See tähendab, et kui kellelgi on võlg, siis saab teenuste hinda alandada, et võlg ei kasvaks ülisuureks.
Nende hinnangul ei saa seega küttearvet vähendada ning jooksma hakkab viivis, juhul kui ei maksta tervet küttearvet.
Kuidas edasi toimida?

Tere! Minu keskküttega korter seisab tühjana. Meie soojustatud majas on oma katlamaja, mis kasutab õlikütet. Juba kolmas kord aastas tõsteti kütte hinda, kuna hind maailmaturul kasvab jõudsalt. Meie küttesüsteem on tasakaalustamata ning radiaatoreid reguleerida ei saa, minu korter on ülemõistuse palav, mõnel teisel aga külmem. Kas on mingi võimalus nõuda küttekulu vähendamist, et mitte maksta 100 protsenti? Siit ka järgnev küsimus: kas pean maksma ka üldelektrit, prügivedu, halduskulu või saab ka neid veidi vähendada?
Suured tänud vastamast!

Tere!
5 korteriga elamus on moodustatud ühisus. Ühe korteri omanikud on välismaal juba 3 aastat. Korter kütmata ja remondifondi kogumistasud ka maksmata. Tasud on kehtestatud 4 omaniku kokkuleppel, kuna 5. omanikku kätte ei saa. Kuna kõigil on mõõt täis, et talvel korter külm ja kütmata, siis mida saaks ette võtta selle korteriga, et sinna uusi elanikke saada? Millised võimalused on sundvõõrandamisel (kui on)? Kas võõrandamise algatamiseks peab olema ühistu moodustatud?