Korteriomandiõigus

Tere!
Meil on 4 korteriga maja ja meil ei ole korteriühistut. Meie maja on 55 aastat vana ja nii vana on ka eterniitkatus sellel. Ühes korteris tuleb vesi läbi juba mitu aastat, mõned talad on mädanenud, eterniiti on korduvalt lapitud, tuulekastid on ainult aimatavad. Korstnapühkijad keelduvad katusele minemast, kuna kardavad sellest läbi kukkuda. Oleme võtnud 3 pakkumist uue katuse tegemiseks. Kuid üks omanik väidab, et tal ei ole selleks raha.
Kuidas me peaksime edasi käituma, et saaksime tagasi oma raha, mis me tema eest maksma oleme sunnitud? Millised paberid on vajalik vormistada, et hiljem kohtus vähem sekeldusi oleks.
Ette tänades

Tehti siis korrusmajale suurte rahade ja laenudega remont, soojustati seinad ja vahetati küttesüsteem välja. Kõigil on individuaal-mõõturid.
Detsembris oli arve umbes 70 eurot, mis tundus mulle palju. Keerasin siis kõikides tubades kraanid miinimumi peale, et raha kokku hoida ja elasin kuu aega päris külmas korteris.
Nüüd siis tuli uus arve, mis oli kõigest 2 eurot väiksem. Küttekulud jaotatakse 70% individuaal mõõturid ja 30% üldise näidu põhjal.
Siinkohal mainiks, et minu korter asub esimesel korrusel ja kõige äärmine, ehk siis minu korter külgneb välisseinaga.
Võrdlesin kõigi kolmetoaliste küttekulusi ja minu oma oli suuruselt kolmandal kohal, eeldan, et teistel ei olnud küte niivõrd maha keeratud nagu minul, seega võib arvata, et mina maksan majas kõige rohkem.
Ühel korteril oli arve lausa 20 eurot. Hiljuti lehest lugesin, et küttekulud tuleks jaotada 80% üldkulust ja 20% induviduaal mõõturite järgi, oli vist mingi insener, kes sõna võttis.
Mis võimalused on minul korteriühistule selgeks teha, et hetkel kasutuses olev süsteem ei ole õiglane ja seda tuleks muuta.
Korteriühistute liit, kohus või on ainuke võimalus loota elanike mõistvale suhtumisele?
Kui korteri välisseina soojendada (seest poolt, väljast on juba tehtud), kas seda arvet saab KÜ-le esitada?
Või kui soovin keldri lage oma korteri alt soojustada, kas seda arvet saab KÜ-le esitada?

Selline küsimus seoses selle ebaseadusliku korstnaga. Nimelt vastasite, et on õigus nõuda esialgse olukorra taastamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
Kas siis KÜ on õigus ISE hetkel kasutatav korsten maha võtta ja taastada algne olukord ning siis nõuda hüvitist? Või siiski on KÜ võimalused vaid pöörduda kohtusse?
Tänan vastuse eest.

Meie KÜ olevat kunagi algusaegadel ca 15 a tagasi otsustanud üldkoosolekul, et vee eest tasutakse korteris elavate inimeste arvu alusel ja kui pannakse veemõõtjad, siis panevad kõik. Meie sel ajal siin KÜ-s ei elanud. Veemõõtja alusel on meie tegelik veekulu 6-7 m3 kuus, kuid elanike arvu alusel määratakse meile 15-17 m3. Hetkel 2 korterit maksavad veemõõtja alusel, sest neil oli see enne koosoleku otsust. Mõistagi sooviksime meiegi tasuda veemõõtja näidu alusel. Kas KÜ saab meil seda keelata?

Tere,
Teatavasti jaotatakse küttekulud korterite vahel vastavalt korteri pinnale. Kuid, kui korterite kõrgused ei ole võrdsed, on keskmisest palju kõrgemaid ja madalamaid kortereid, kas sellisel juhul jaotatakse küttekulud arvestades ruumide kubatuuri?

Tere,
Kas korteriühistul on õigus nõuda üürnikelt pangakonto väljavõtet ja allkirju, mis kuupäevast on üürnikud korteris elanud jne? Asi on nimelt selles, et korteri omanik ei maksa kõike korraga korteriühistule, vaid osade kaupa või jätab alati midagi maksmata, kuigi me iga kuu maksame otse omanikule.
Kui neil ei ole õigus selliseid asju meilt küsida ning seadusega on see kehtestatud, palun saatke ka seaduse paragrahvid jne.

ette tänades

Tere!
Kas korteriühistul on õigus trahvida inimest (korterit), kes ebaseaduslikult ehitas korstna läbi katuse? Saades selleks loa vaid kahelt juhatuse liikmelt ja veel lisaks 1 majaelanikult. Kusjuures allkirjad saadi nii, et käidi ukse taga allkirju küsimas, ei olnud mingit koosolekut.
Kui juhatus vahetub, kas ka tagantjärele on võimalik selle ebaseadusliku ehitisega kohtuväliselt midagi ette võtta?
Tänan

Mulle kuulub kortermaja keldris kaks kedriboksi, kus keskkütet pole, seda pole sinna projekteeritudki. Boksid on eraldi korteriomandid. Teistel maja elanikel keldribokse pole. Minu keldreid ei läbi ka ükski maja küttetrassi torudest. Kuna majas on väga suured küttekaod, siis võetakse igalt ühistu liikmelt igakuiselt teatud tasu nn. üldkütte eest. See korvab maja koridoriradiaatorite kütte ja kaod. Tasu on küllalt kõrge. Keldrikoridoris radiaatorit pole. Aastaid võttis ühistu mult tasu üldsoojuse eest keldribokside omanikuna.
Peale mu aktiivseid proteste lõpetati mingil hetkel selle tasu võtmine, aga öeldi, et tegelikult ma nagu ikka peaksin seda maksma, kuna kõik ühistu liikmed on võrdsed jne.
Kellel on õigus? Kas mul on õigus aastate jooksul kütte eest makstud raha tagasi saada? Kõikidel teistel ühistu liikmetel on korteriomanditeks korterid, kus on loomulikult keskküte sees.

Millise seaduse ja paragrahvi alusel saab juhatus otsustada, kui suure protsendi peab kaasomanike nõusolekut saama, et teine kaasomanik saaks korteris köögi ja toa vaheseina osaliselt "maha võtta?
Tallinna Linnaplaneerimise Ametist öeldi, et Ehituseseaduse §23 alusel piisab kaasomanike enamuse otsusest, et ehituluba taotleda. Juhatus aga ütles, et nemad otsustavad, kui suur see protsent peab olema. Kas see on ikka õige? Korteriühistusse kuulub 3 maja milles on 260 korterit.
Kas ühistu üldkoosoleku otsusega on need nõuded teistsugused kui lihtsalt kaasomanike allkirjade kogumisega.

KÜ liikmed ei suuda üksmeelselt parimise korraldamise osas kokku leppida. Ainus lahendus tundub olevat mõne KÜ liikme ehk siis kinnistu kaasomaniku poolt hagi esitamine kohtusse, et siis kohus teeks parkimiskorralduse osas kinnistul otsuse. Kas on olemas sellise tegevuse kohtulahendeid otsuste osas, see tähendab kuidas kohtupraktika seni otsuste näol olnud on? Kas näiteks igale korteriomanikule tuleb anda parkimiskaart loaga parkida jne.? Või millised on veel lahendid olnud? Põhieesmärk kohtusse minekul on tõrjuda kinnistult nende korteriomanike autod, kellel korteri kohta on rohkem kui üks auto ja ka külalised.