Korteriomandiõigus

Hakkasin kodus ühes toas remonti tegema ja tõstsin mõned mööbliesemed väliskoridori (elan 5. korrusel), kusjuures eelnevalt KÜ esimeest sellest informeerides.
Kui aga järgmisel kuul sain kommunaalkulude arve, siis oli sinna arvestatud trahv 50.- EUR, kuna olin osa mööblist väliskoridori hoiule pannud.

Tere. KÜ korteriomanike kokkuleppel tehti üldkasutatavates ruumides muudatused kohaliku omavalitsuse ehitusloata 7-10 aastat tagasi, muutes ruumide kasutamist elanikele ebamugavaks. Hiljem selgus, et sellega rikuti viiekorruselise 45m-pikkuse koridoridega I / II kasutusviisi endise hosteli ohutusnorme ehk EHITISE JA SELLE OSALE ESITAVAID TULEOHUTUSNÕUDEID: §2, lg.2; §20 lg.4; §23 lg.3(1); §26 lg.5; §27 lg.1 (1), lg.2 ja lg.4 jt. Evakuatsioonitee trepikoja poole avanevad uksed kitsendavad liikumisvoolu teed; evakuatsiooniteel asuvad uksed ja tuletõkkeuksed on õigusvastaselt lukustatud tabalukuga; trepikoja välisukse laius on kitsam kui trepikäik; üle 300 elanikuga hoones on evakuatsioonipääsuks vaid üks trepikäik ja kitsas metalluks; evakuatsiooniks nõutav välistrepp hoone otsaseinal puudub. Korteriühistu juhatus ei soovi midagi muuta või taastada endist olukorda, viidates üldkoosoleku kunagisele enamuse otsusele, mis õigustab ohutusnõuete rikkumist. Kortermajas on suurem tulekahjude oht, sest paljudes korterites on 50 aastat vana elektrijuhtmestik ja elavad liikumispuudega vanurid, kes ei suuda juhtmete vahetust kinni maksta ega kiiresti evakueeruda ohu korral. Kuidas peavad korteriomanikud tegutsema, et lahendada olulist probleemi kohtu abil nüüd, kui üldkoosoleku või juhatuse otsuse vaidlustamiseks ettenähtud kolmekuine tähtaeg on ammu möödas ning uued üldkoosolekud ei saa enam vajalikku kvoorumit kokku. Kas korteriomanikud peaksid oma kulul korraldama ekspertiisi, kutsudes kohale päästeasutuse enne kohtuvaidlust? Või kelle kulul võib kohus ekspertiisi ise korraldada pärast kohtuvaidluse algust, kui hagejad esitavad selleks taotluse? Või kohtusse saab pöörduda alles siis, kui päästeasutuse kontroll tuvastab kunagi rikkumisi, teeb ettekirjutusi KÜ-le, kuid millele juhatus jätkuvalt ei reageeri, tasudes näiteks trahvi remondifondi rahast? Tänud.

On igati loogiline, et korteriühistu remondi- ja hooldusfondi peab iga korteriomanik tasuma makseid vastavalt korteri suurusele ruutmeetri kohta. Samas ei ole loogiline, et ka haldustasusid määratakse korteriomandi suuruse järgi ruutmeetrite alusel? Miks? Aga sellepärast, et ühistu raamatupidajal pole vahet, kas ta töötleb 1 või 4-toalise korteri andmeid - ajakulu korteri peale ei sõltu korteri suurusest. Sama üldjuhul ühistu esimehe tasudega. Kas minu arutelu on loogiline või mitte? Ja kuidas on võimalik ühistus halduskulud määrata nii, et maksmine käiks korteripõhiselt, mitte korteriomandi ruutmeetrite suuruse järgi?

Tegemist on väikese korteriühistuga, liikmeid 5, kortereid 11, s.t. et mõnel liikmel on mitu korterit. Jõudumööda on aastate jooksul tehtud erinevaid kulutusi, värvitud maja, paigaldatud vihmaveesüsteemid, parandatud treppe jne. Aga ühele liikmele on ikka vähe, nõuab rohkem kui korteriühistu rahalised vahendid võimaldavad. Ta tegi kulutusi, mis nüüd ühistult kohtu korras välja nõuab. Samas on ka teised ühistu liikmed omavahenditega elamut hooldanud, remontinud ilma probleemideta ja nõudmata tehtud kulutuste hüvitamist ühistult, mis puudutab just nende korteritega piirnevat vundamenti, ühist koridori, seinu, katust, kasutatavai teid ja platse. Kas ühistu ühel liikmel on ainult õigus, missugune seadus kaitseb teisi liikmeid?

Kas kortermaja valitseja võib sõltumatult majanduskavas kirjas olevatest töödest ja kuludest korraldada aasta jooksul lisaks veel töid kaasomandi korrashoiuks ilma, et korteriomanikud neid kulusid kinnitaks ja nõuda nende tasumist (ähvardades mittetasujaid kohtumenetlusega)? Või on valitseja kohustatud kaasomandi korrashoiuks tegema (omal valikul) töid sõltumatult korteriomanike otsustest ja ükskõik mis hindadega heaks arvab?

Tere
Nimelt meie KÜ juhatus on teinud omavolilisi rahalisi tehinguid, millel puudub üldkoosoleku protokolliline otsus. Minu kirjalikule järelpärimisele juhatus keeldub kirjalikult vastamast. Olen korteriomanik, kes ei ela ise seal korteris, vaid seal elab minu vana ema. Lisaks sellele tehti KÜ üldkoosoleku jooksvate küsimuste all jälle rahaline tehing. Kuidas toimida? Kas võin endapoolse seletuskirjaga enda üüriarvelt maha arvestada ebaseadusikud ja tõendamata rahalised tehingud?

Juba aastaid on meil probleem, et ühes toas ei lähe radiaator soojaks nagu teistes tubades. Olen pöördunud ühistu esimehe poole, kuid ei midagi. Käib katsub radiaatorit ja sellega asi piirdub. Elame esimesel korrusel. Sel aastal öeldi, et see on minu mure ja vaata ise. Selle peale pöördusin ühistu poole kirjalikult. Ka sealt sain vastuseks, et pretensioonid ja küsimused esitada üldkoosolekul, mis toimub tavaliselt kevadel. Kas tõesti pean ma ise hakkama viga otsima? Tean, et ka korrus üleval pool on see probleem.

Tere!
Kui KÜ võlglase võlgnevuse kohta on tehtud maksekäsu kiirmenetlus, mille alusel on ta kohustatud tasuma põhinõude, kõrvalnõude, viivise ja menetluskulud, siis kuidas tuleb KÜ-l edasi arvestada viivist? Kas kohtusse antud põhiosalt enam viivist arvestada ei tohi, s.t et kohtusse läinud põhiosa tuleks viivise arvestamisel maha arvestada ja viivise arvestus hakkab justkui nullist (uue võlgnevuse tekkimisest) või arvestatakse viivist edasi põhiosalt nagu eelnevalt põhivõla tasumiseni?

Tere. Makseraskuste tõttu tekkis võlgnevus ühistu ees. Ühistu andis asja kohtusse ja kohus mõistis summa välja. Kas ühistul on õigus sellelt summalt jätkuvalt igakuiselt viivist nõuda, kuigi kohtuotsus on antud menetlemiseks kohtutäiturile.

Meil 12 korteriga KÜ, maja ahjuküttega. Majas on 2 korterit, mida üldse ei köeta. Naabritel juba seinad hallitavad ja tapeet ei seisa seinas. Mis õigused on korteriühistul nendega, kes ei küta oma kortereid?
Rääkimine nendega ei aita üldse ja talvel külmuvad majas seetõttu ka veetorud.