Korteriomandiõigus

Tere!
Korteriühistu on mulle arvestanud võlgu oldud summade eest viivist 0,2 % päevas, kuigi vastavalt Korteriühistuseadusele:
§ 7 lg 4 Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
Olen põhivõla praeguseks tasunud. Korteriühistu esimees väidab, et korteriühistu üldkoosoleku otsusega võib kehtestada ka kõrgema viiviseprotsendi.
Kuidas oleks õige?

Lugupidamisega,

Tere,
Meie ühistus on korter, mille võlgnikust omanik elab Venemaal (Pihkvas). Suve algusel käis omanik ja maksis kõik oma eelnevad võlad. Paraku juba pool aastat ei ela korteris kedagi ja makse pole ka makstud. Telefonidele ei vastata. Juhatus küll otsustas saata tähitud kirja, aga kellele ja kuhu, kui korteriomanik elab Venemaal? Mida teha? Internetist leidsin ta küll üles.
Ette tänades

Meie korteriühistul on parkimiskohad välja kujunenud ühistu territooriumi vabal alal põhimõttel "kes ees, see mees". Milline oleks võimalus parkimiskohad nn. kinnistada igale korterile? Näiteks kui tahan korteri müüa ja ostja saaks olla kindel, et ostab korteri koos parkimiskohaga.
Teiseks küsimus - kas ühistu võiks/saaks hakata nõudma asutuse auto pideva parkimise eest ühistu territooriumil mingit tasu?
Ette tänades ootame Teie vastust!

Tere,
Kas korteriomanikul on õigus esitada korstnapühkimisteenuse arve korteri üürnikule või on see teenus korteriomaniku kohustus ning üürnikule ei tohiks neid kulusid esitada. Kust oleks võimalik nende kohustuste kohta rohkem lugeda? Tänan

Tere,
Korteriomanik suri 2012. a suvel. Pärija ei ole korteriühistule teada, kuna puudub vastavasisuline märge kinnistusraamatus. Korteril on võlg üle 2000 euro. Mida peab korteriühistu juhatus selleks tegema, et teada saada, kes on pärija ja kuidas saada tema käest kätte korteriühistu võlg?

Tänan.

Tere. Tänud vastuse ja soovituse eest seoses parkimiskohtade meelevaldse jagamisega KÜ juhatuse poolt. Õigus parkida vabale kohale maja ees kehtib ilmselt eelkõige täielikus kaasomandis olevate parkimiskohtade kohta, millega vaidlust ei tekkinud. Kui tegemist on samas hoovis kõrvuti asuva teise parklaga, mis ehitati 15-ks aastaks rendile tasuta antud linnamaale, kas sel juhul on juhatusel õigust parkimiskohtade meelevaldseks jagamiseks ja tasu võtmiseks parkla eest? Kuidas reguleeritakse tasu tõkkepuu hoolduse ja parkla koristustöö eest, kui see tundub kallivõitu? Parkla on valveta, kuid tõkkepuu ja nummerdatud kohtadega. Antud parkla ehitati KÜ-remondifondi ja linna ühiskulul. Kas ta on n-ö segakaasomandis (linna ja KÜ oma) ning kohtade avalikus loosimises peaks osalema ka linn vaatlejana, et takistada meelevaldset jagamist?
Lugupidamisega, parkija.

Tere!
Ostsime suvel korteri, kuid nüüd enne kütteperioodi algust ilmnesid korteris vead, mida eelmine omanik väitis, et neil ei ole. Nimelt korteris hallitab (otsakorter, 4-s korrus), ühes toas radiaatori toru undab, ei ole võimalik toas magada suure müra tõttu. Uurisime ühistust järgi, see viga juba aastaid, midagi pole ette võetud, väideti, et nemad juba harjunud müraga. Eelmine omanik ei rääkinud sõnagi mürast, samuti väitis, et neil ei ole kunagi hallitust olnud. Mida sellises olukorras edasi teha, kas ainuke võimalus on kohtusse pöörduda ja kas on üldse võimalik kohtu kaudu mingi võit saavutada, teadagi pole kohtuskäik just odav teenus? Eelmise omanikuga kokkuleppele ei saanud, nemad ei ole huvitatud koostööst, et remondi raha maksta või üldse midagi kompenseerima. Meie ei soovi selles korteris enam elada ja soovisime, et nad korteri tagasi ostaks või maksaks mingi summa korteri hinnast tagasi, et me saaksime odavama hinnaga korterit maha müüa. Kes peab vastutama küttesüsteemi korrasaoleku eest, kas ühistu, leian, et midagi peavad nad ette võtma, et see müra kaoks, see on paljudes teistes korterites ka, mitte ainult meil?
Tänud ette vastuste eest!

Majas on 24 korterit. Maja sulges kaugkütte. 1/3 korteritest läheb või on juba läinud üle gaasiküttele. 2/3 läheb üle elektriküttele. Majas on praegu peakaitse 100 amprit. Kuna sellest ei piisa, otsustati juurde osta 60 amprit, arvati, et sellest peab piisama. Gaasiküttele üleminejad ei vaja lisaampreid. Kas on õige nende käest võtta lisaamprite tasu?

Tere. Korteriühistu juhatus ei soovinud korraldada parkimiskohtade eraldamist korteriomanikele avalikult, näiteks üldkoosolekul. Juhatus keeldus millegipärast ka lihtsamast toimingust - parkimiskohtade loosimisest avalikus kohas (maja hoovis, parklas vm) sellisel viisil, et iga taotleja oleks õnnestumisel saanud parkimiskohta loosida endale oma käega, nii nagu toimib see ausalt paljudes kortermajades. Juhatus eraldas parkimiskohti üksinda otsustades suletud ukse taga, põhjendades salatoimingut sellega, et KÜ põhikirja järgi on juhatuse koosolekud kinnised üritused, mis peabki välistama kasvõi ühe korteriomaniku viibimist koosoleku kõrval, vaatamata parklataotleja soovile või sõltumata arutelu teemast. Kirjalikule palvele esitada toimunud loosimise koosoleku protokoll, juhatus ei vastanud. Juhatus ei soovi ka selgitada, miks mõnele taotlejale "loosib" ta parkimisõigust iga-aastaselt, teistele aga ei kunagi. Kas KÜ põhikiri on nagu pühakiri, seega juhatusel oli õigus kapselduda, vaatamata nt korruptsioonikahtluse tekitamisele? Kuidas kohtu abil saaks üks või teine alaline kaotaja tühistada selliseid diskrimineerivaid otsuseid ning asja nö demokraatlikult ja läbipaistavalt ümbermängida, võrdse kohtlemise põhimõttel, kui hageja käes on vaid korduvad taotlused, mida juhatus põhjendamatult ignoreeris? Üldkoosoleku ootamine või erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine oleks suurem ajakulu, kui kohtuvaidlus. Lugupidamisega ja tänades soovituse eest.

Kas ja mis tingimustel võib üks korter ehitada omale eraldi korstna, kui ühistusse kuulub kokku 12 korterit? Kas ta võib selle korstna ehitada läbi katuse välja, kui üks korter ei ole sellega nõus?