Korteriomandiõigus
Küsimus: Korteriomanikule hüvitatakse radiaatorite vahetuse kulu, kas nüüd peab maksma ka sellele korteriomanikule, kes vahetas 3 aastat tagasi?09.09.2012
Tere!
KÜ võttis üldkoosolekul vastu otsuse hüvitada korteriomanikule avariiliste radiaatorite vahetuse töö eest kulud KÜ remondifondist. Radiaatorite eest maksab korteriomanik ise. Kas sellel vastuvõetud otsusel on kolmeaastane tagasiulatuv jõud? Nüüd soovib üks korteriomanik radiaatorite vahetuse tööraha hüvitamist, kuid tal on esitada ainult radiaatorite ostukviitungid. Kas nende alusel võib korteriomanikule kulud radiaatorite paigalduse eest hüvitada? Kui ei, siis kuidas seda siiski saaks teha?
KÜ võttis üldkoosolekul vastu otsuse hüvitada korteriomanikule avariiliste radiaatorite vahetuse töö eest kulud KÜ remondifondist. Radiaatorite eest maksab korteriomanik ise. Kas sellel vastuvõetud otsusel on kolmeaastane tagasiulatuv jõud? Nüüd soovib üks korteriomanik radiaatorite vahetuse tööraha hüvitamist, kuid tal on esitada ainult radiaatorite ostukviitungid. Kas nende alusel võib korteriomanikule kulud radiaatorite paigalduse eest hüvitada? Kui ei, siis kuidas seda siiski saaks teha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Korteriomanik, kes esitab kulu hüvitamise nõude korteriühistule, peab nõude maksmapanemiseks suutma dokumentaalselt tõestada:
1. et radiaator vajas viivitamatut vahetust;
2. et uue radiaatori omadused vastavad hoone kütteprojektis ettenähtud tingimustele;
3. radiaatori vahetamisega seotud kulude suurust.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui ilma loata katuse ehituse tõttu on korter külm ja niiske, ühistu ei võta midagi ette?09.09.2012
Maja on kolme paraadnaga kahe korruseline. Üks paraadna, kuhu ka mina korteri ostsin ca 3 aastat tagasi, kannab viilkatust, mis ehitati sinna KÜ väitel ilma nende loata ja ka ilma igasuguse projektita umbes 5 aastat tagasi ning ometi seisab katus tänini. Probleem selline, et katus on nii kõrge, et sinna alla saab ehitada vabalt veel ühe elamise. Mõlemad viilu otsad, mis on küll laudadega kaetud, sealt võib läbi vaadata, mis on ilmselt ehitaja praak, paraadna teise korruse lagi on ära lõhutud, kuna sinna pidi ilmselt tulema sissepääs uude elamisse, kuna katuse otsad on kõik lahti siis on paraadnas temperatuur just selline nagu õues. Katuse ehitajad enam majas ei ela, ei ela ka alumine naaber, seega elangi üksi sellises paraadnas ja võitlen suurte kütte arvetega, kuna paraadna on praktiliselt ilmale avatud. Vihmavee torud on samuti katusele paigutamata, mis tõttu voolab kogu vesi alumise seina vastu, mis ongi juba ka üleni sammaldunud ja krohv pudeneb. Seinad on enamasti märjad, keldri seinad on suuremate vihmadega märjad. Küsimus selles, et kelle poole ma siis selle murega nüüd pöördun, ühistu ei vasta või siis keerutab midagi, ülemise korteri omanik kui elas veel oma korteris ja kes selle katuse siis ka ehitas, lubas kogu aeg, et teeb kõik korda aga siiani ei midagi. Kas pole tegu minu vara ja elukvaliteedi rikkumisega? Kes sellise sigaduse eest vastutab, KÜ või katuse ehitaja? Kust saada abi, on ka pildi materjal. Olen oma murega täitsa üksi jäetud, palun abi, talv on ka jälle tulemas!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Viilkatuse rajamine, samuti korteri laiendamine, eeldab kõikide korteriomanike nõusoleku olemasolu. Juhul, kui sellist kokkulepet ei ole, kuid ehitustööd siiski toimuvad/toimusid, siis peab korteriühistu astuma vajalikke samme ebaseadusliku ehituse peatamiseks ning esialgse olukorra taastamiseks. Kulud, mis ebaseadusliku ehitustegevusega korteriühistule ja/või korteriomanikele tekivad, kannab korteriomanik, kes ehitustöö tellis ning ehitaja. Kui korteriühistu ei astu samme ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks ega taasta esialgset olukorda, siis võib seda teha ka korteriomanik, nõudes vastavad kulud korteriühistu käest välja. Kuna ehitustegevuse üle kohustub järelvalvet tegema kohalik omavalitsus, siis tuleks ebaseaduslikust ehitustegevusest informeerida ka kohalikku omavalitsust.
Kokkuvõttes vastutab esimeses järjekorras Teile tekitatud kahju eest korteriomanik, kes tööd tellis, seejärel ehitaja, kes ebaseadusliku ehitustöö teostas. Korteriühistu vastutab Teie ees juhul, kui ta ei astunud vajalikke samme ebaseadusliku ehitustegevuse takistamiseks ning kui ta keeldub esialgset olukorda taastamast.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Milliste kuludega peaks arvestama, et kohtu kaudu korteriühistult andmeid ja selgitusi nõuda?17.08.2012
Tere,
Kuna riigilõivu seadus on suhteliselt mahukas ja keeruline, kas oskate öelda kui suur on riigilõiv kui on soov korteriühitult infot saada ent muul viisil on see võimatu (tean, et riigilõivule lisandub vajadusel juristiteenuste eest tasu)? Probleem selles, et ühistu väitel olen korteriomanikuna võõras isik, kellele nemad ühtegi aruannet ega ühistule esitatud kommunaalteenuste ja remontide eest esitatud arvet, hinnapakkumist, kalkulatsioon ja/või ühistuliikmete vahel kulude jagamise põhimõtet näitama ei pea. Vaatamata suulistele ja kirjalikele järelpäringutele, seaduse punktide viitamisele, ei tutvustata aastaaruannet enne kinnitamist, ei esitata tegevusaruannet, pole revisionikomisjoni, ei vastata küsimustele jne. Väga üldsõnaline aastaaruanne on võimalik äriregistrist tellida vaid. Saadetakse ainult järjest suurenevate summadega arveid (esitatakse vist nägude järgi, oletus). Tahaksin siiski teada mille eest mult raha küsitakse ja kui põhjendatult.
Kuna riigilõivu seadus on suhteliselt mahukas ja keeruline, kas oskate öelda kui suur on riigilõiv kui on soov korteriühitult infot saada ent muul viisil on see võimatu (tean, et riigilõivule lisandub vajadusel juristiteenuste eest tasu)? Probleem selles, et ühistu väitel olen korteriomanikuna võõras isik, kellele nemad ühtegi aruannet ega ühistule esitatud kommunaalteenuste ja remontide eest esitatud arvet, hinnapakkumist, kalkulatsioon ja/või ühistuliikmete vahel kulude jagamise põhimõtet näitama ei pea. Vaatamata suulistele ja kirjalikele järelpäringutele, seaduse punktide viitamisele, ei tutvustata aastaaruannet enne kinnitamist, ei esitata tegevusaruannet, pole revisionikomisjoni, ei vastata küsimustele jne. Väga üldsõnaline aastaaruanne on võimalik äriregistrist tellida vaid. Saadetakse ainult järjest suurenevate summadega arveid (esitatakse vist nägude järgi, oletus). Tahaksin siiski teada mille eest mult raha küsitakse ja kui põhjendatult.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Parimate soovidega,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Kuidas saan ennast kaitsta, kui alumise korteri omanik väidab, et minu korteri remondi tagajärjel on tal 5 kuud hiljem tekkinud põrandasse pragu?16.08.2012
Tere,
Mureks siis see, et korteri remont hakkab lõppema ja alumine naaber on rääkinud ehitusmeestega, et tema põrandasse on tekkinud pragu ehitustöö tulemusel.
Kõik korteri lammutustööd on tehtud ca 5 kuud tagasi.
Ise pole veel naabriga kohtunud ja sel teemal suhelnud. Kas olen kohustatud talle maksma hüvitist kui ta seda küsib? Milline oleks asja lahendus?
Mureks siis see, et korteri remont hakkab lõppema ja alumine naaber on rääkinud ehitusmeestega, et tema põrandasse on tekkinud pragu ehitustöö tulemusel.
Kõik korteri lammutustööd on tehtud ca 5 kuud tagasi.
Ise pole veel naabriga kohtunud ja sel teemal suhelnud. Kas olen kohustatud talle maksma hüvitist kui ta seda küsib? Milline oleks asja lahendus?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Lugupidamisega,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Mida teha kui korteriühistu juhatus ei täida oma kohustusi ja nendega pole võimalik kontakti saada?12.08.2012
KÜ juhatuse liikemeid ei ole võimalik juba mitmendat kuud tabada ei telefoni ega e-maili teel. Majandusaasta aruanded on esitamata. Juhatuse koosolekute ja ühistu üldkoosolekute protokolle pole korteriomanikele näidatud. Osadele korteritele ei esitata enam kommunaalkulude arveid jne.
Ehk mida saab teha korteri omanik või kuhu ta peab pöörduma, kui KÜ juhatus ei täida oma kohustusi ja KÜ juhatust pole võimalik seduslike vahenditega kuidagi kätte saada?
Kes maksab KÜ juhatuse tegevusetuse poolt põhjustatud trahve ja viiviseid?
Ehk mida saab teha korteri omanik või kuhu ta peab pöörduma, kui KÜ juhatus ei täida oma kohustusi ja KÜ juhatust pole võimalik seduslike vahenditega kuidagi kätte saada?
Kes maksab KÜ juhatuse tegevusetuse poolt põhjustatud trahve ja viiviseid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

olukorras, kus juhatus ei täida oma kohustusi, saab korteriomanik algatada korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise uute juhatuse liikmete valimiseks.
KÜ juhatuse tegevusetuse tulemusena tekkivad trahvid ja viivised maksab korteriühistu, kes saab need hiljem juhatuse liikmete käest välja nõuda.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Küsimus: Kes vastutab kortermaja rõdupiirde seisukorra ja ohutuse eest?12.08.2012
Tere!
Tahtsin küsida, kes vastutab paneelmaja rõdupiirde seisukorra ja ohtuse eest? Kas korteri omanik või korteriühistu?
Juhul kui rõdupiire vajab väljavahetamist, kes kannab kulud?
Kelle ja millised nõusolekud on vajalikud rõdupiirde vahetamiseks?
Tänud!
Tahtsin küsida, kes vastutab paneelmaja rõdupiirde seisukorra ja ohtuse eest? Kas korteri omanik või korteriühistu?
Juhul kui rõdupiire vajab väljavahetamist, kes kannab kulud?
Kelle ja millised nõusolekud on vajalikud rõdupiirde vahetamiseks?
Tänud!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Rõdupiirete remondi või väljavahetamise kulud kannavad korteriomanikud korteriühistu kaudu lähtudes korteriomandi suurusest.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kelle pädevus on otsustada kortermajale reklaamtahvli paigaldamine?10.08.2012
Kortermajas on on olemas KÜ. Üks kortermaja korteriomanikest (esimesel korrusel asuv söögikoht) soovib paigaldada maja fassaadile oma ettevõtte kaubamärgiga seonduvat reklaami. KÜ juhatus keelab fassaadile reklaamsiltide paigaldamise. Kuidas toimida ja kas see üldse on KÜ juhatuse otsus? Kas antud küsimuses on vajalik korteriomanike kokkulepe, üldkoosoleku otsus või juhatuse otsus?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Olukorras, kus korteriomanike kokkulepet reklaami paigaldamiseks ei ole, on korteriühistul kaasomandi eseme valitsejana õigus keelata reklaami paigaldamine hoone fassaadile.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Kuidas toimida kui korteriomaniku võlg on antud üle inkassosse?10.08.2012
Tere.
Kui korteriomaniku võlg on antud üle maksekäsu kiirmenetlusse, kas korteriühisus peab sõlmima võlglasega otse maksegraafiku (kui võlgnik seda soovib) või peab ta seda tegema siis kui see teade tuleb inkasso poolt?
Kui korteriomaniku võlg on antud üle maksekäsu kiirmenetlusse, kas korteriühisus peab sõlmima võlglasega otse maksegraafiku (kui võlgnik seda soovib) või peab ta seda tegema siis kui see teade tuleb inkasso poolt?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Olukorras, kui Teil tekib arusaamatus selles, kas tasuda võlg korteriomanike ühisusele või Inkassofirmale, tuleb võla tasumise adressaadina eelistada korteriomanike ühisust, kui esialgset võlausaldajat.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Kas peame tagasi minema keskküttele, kui elektriküte oli paigaldatud enne korteriühistu moodustamist?01.08.2012
Tere,
Kas korteriühistul on õigus nõuda keskkütte radiaatorite paigaldamist, kui enne KÜ loomist loobusime oma perega keskkütte radiaatoritest ning läksime üle elektriküttele. Vastav dokumentatsioon ja ümberarvestused on kõik koostatud. Nüüd aga nõuab KÜ, et isegi kui me ei lähe üle keskküttele, võtavad nad siiski selle eest täismõõdus tasu. Kas oleme kohustatud üle minema keskküttele ja kui olemegi, siis kes maksab radiaatorite ning nende paigalduse eest?
Ette tänades
Kas korteriühistul on õigus nõuda keskkütte radiaatorite paigaldamist, kui enne KÜ loomist loobusime oma perega keskkütte radiaatoritest ning läksime üle elektriküttele. Vastav dokumentatsioon ja ümberarvestused on kõik koostatud. Nüüd aga nõuab KÜ, et isegi kui me ei lähe üle keskküttele, võtavad nad siiski selle eest täismõõdus tasu. Kas oleme kohustatud üle minema keskküttele ja kui olemegi, siis kes maksab radiaatorite ning nende paigalduse eest?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Alustaksin vastusega natuke kaugemalt sellest, et küttesüsteem kuulub korteriomandite kaasomandi eseme koosseisu. Korteriomandiseaduse paragrahv 16 lõige 1 kohaselt on kaasomandi korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja sõlmida korteriomanike kokkulepe. Eelnimetatud kokkulepe on vajalik sõlmida ka kütteradiaatorite eemaldamise korral ning seda ei asenda korteriühistu otsused. Kokkuvõttes ei saa korteriühistu keskkütteradiaatorite tagasipaigaldamist korteriomanikult nõuda juhul, kui need on eemaldatud õiguspäraselt, vastasel korral aga on see aga lausa tema kohustuseks. Keskkütteradiaatorite tagasipaigaldamise kulud peab kandma isik, kes on nende ebaõiguspärase eemaldamise eest vastutav.
Teine küsimus, mis vajab pikemat vastamist on küttekulude kandmine. Eestis on laialt levinud eksiarvamus, et keskküttekulud on seotud iga korteriga eraldi ning juhul kui korteris keskkütteradiaatoreid ei ole, siis ei tule kütte eest ka (teiste korteriomanikega samaväärselt) maksta. Tegelikult on keskküttesüsteemi eesmärgiks mitte korteri, vaid kaasomandi eseme hoidmine sellises korras, et oleks tagatud korteriomandite ohutu ning sihipärane kasutamine. Vastavalt korteriomandiseaduse paragrahvile 13 jagunevad kaasomandi esemega seotud kulud korteriomanike vahel lähtudes kaasomandi osade suurusest ning see millises korteris keskkütteradiaatorid asuvad, ei oma kulude kandmisel tähtsust.
Viimaseks on oluline märkida, et juhul, kui Teie korteris on keskkütteradiaatorid eemaldatud õiguslikult korrektselt, siis on Teil õigus nõuda ka enda tehtud küttekulude hüvitamist teiste korteriomanike (korteriühistu) poolt.
Tänan Teid esitatud küsimuste eest!
Parimat soovides,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Kas korteriühistu võib vastusega viivitada kuu aega, meil aga jookseb seni iga vihmaga vesi korterisse?30.07.2012
Tere,
2 nädalat tagasi tungis vesi läbi välisseina meile korterisse. Kahjustada sai elutoa sein, lagi ja aknapaled. Kust vesi täpselt sisse tungis, teada ei ole. Kohapeal käinud ehitaja (ise tellisime) arvas, et vesi võib koguneda ülemiste naabrite aknapleki alla ja sealt läbi ehituskonstruktsioonide meile tungida. Tegime ühistule avalduse ja palusime ehitusekspertiis tellida ja esimesel vōimalusel leke likvideerida, kuna iga uue vihmaga nii maja välissein kui ka meie sisekujundus saab kahjustada. Ühistu keeldus suuliselt. Põhjendades, et pole teada, kas see kuulub ikka ühistu kohustuste alla. Palusin vastata kirjalikult ja välja tuua need seaduse punktid, mis alusel meile keelduti. Sellepeale vastati, et vastuse saan kuu aja jooksul. Kas ühistu on käitunud vastavalt seadustele ja mida edasi teha? Eile sadas uuesti ja meil jälle upub. Korter on ka kindlustatud, kuid kindlustus ütleb, et selline juhtum kuulub ühistu alla. Palun abi.
2 nädalat tagasi tungis vesi läbi välisseina meile korterisse. Kahjustada sai elutoa sein, lagi ja aknapaled. Kust vesi täpselt sisse tungis, teada ei ole. Kohapeal käinud ehitaja (ise tellisime) arvas, et vesi võib koguneda ülemiste naabrite aknapleki alla ja sealt läbi ehituskonstruktsioonide meile tungida. Tegime ühistule avalduse ja palusime ehitusekspertiis tellida ja esimesel vōimalusel leke likvideerida, kuna iga uue vihmaga nii maja välissein kui ka meie sisekujundus saab kahjustada. Ühistu keeldus suuliselt. Põhjendades, et pole teada, kas see kuulub ikka ühistu kohustuste alla. Palusin vastata kirjalikult ja välja tuua need seaduse punktid, mis alusel meile keelduti. Sellepeale vastati, et vastuse saan kuu aja jooksul. Kas ühistu on käitunud vastavalt seadustele ja mida edasi teha? Eile sadas uuesti ja meil jälle upub. Korter on ka kindlustatud, kuid kindlustus ütleb, et selline juhtum kuulub ühistu alla. Palun abi.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Lugupidamisega,
Andry Krass
Õigusteaduse magister