Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peab jagama kortermaja välisseinte remondi kulu?15.05.2012

Meil on ees üldkoosolek, kus otsustatakse, kuidas jagatakse maja seinte renoveerimistööd. Ühistus on kokku 7 korterit. Põhikirjas on punkt, et üldkoosolek otsustab sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramise korra. Kas KÜ-l on õigus häälteenamusega otsustada, et seinte renoveerimistööde kulu jagatakse korterite seinaruutmeetrite järgi ja iga korter maksab oma korterit ümbritseva seina tööde eest? Osad korterid on seinakõrgusega 3,6m ja osad korterid on 2m kõrged. Maja kahte külge on kavas ka erinevalt soojustada - ühe puhul ei paigaldata soojustusvilla ja tuuletõkkeplaat pannakse vaid osaliselt, teine sein läheb täielikult katmisele soojustusvilla ja tuuletõkkeplaadiga. Katuse renoveerimise käigus maksis katusekorrus oma korteri soojustamise eest ise.
Küsimus tekkis, kuna üks korter ei oleks sellise lahendusega nõus ja pöörduks kohtu poole, kui üldkoosolek sellise otsuse peaks vastu võtma. Tema jaoks on ainus õige kuludejagamine ruutmeetrite järgi.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kaasomandi korrashoiukulude jagamise üldregulatsioon on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvis 13 ning selle kohaselt kuuluvad korrashoiukulud korteriomanike vahel jagamisele lähtudes kaasomandi suurusest ehk korterite ruutmeetrite alusel.

Maja fassaad on korteriomanike kaasomandis, mistõttu kuuluvad selle remondiga seotud kulud jagamisele vastavalt ruutmeetritele sõltumata sellest, kas korteriühistu põhikiri lubab sellest sättest kõrvale kalduda. Ilmselgelt ei vastaks teistsugune korteriühistu liikmete enamuse otsus tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvis 32 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas võin oma korteris radiaatorid eemaldada ja üle minna elektriküttele?11.05.2012

Tere,
Elan kolmekorruselises kortermajas kolmandal korrusel. Soovin eemaldada radiaatorid, aga ühistu esimees väidab, et radiaatorid kuuluvad korteriühistu omandisse.
Kuna küttearved on suured, soovin paigaldada elektrikütte.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanikul ei ole õigust eemaldada korteris radiaatoreid. Radiaatorid on korteriomandi kaasomandi eseme osaks, mille korrashoiu, säilimise ja sihipärase kasutamise eest vastutab korteriühistu. Siit tulenevalt on korteriühistul ka õigus keelata radiaatorite eemaldamist.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
 

Küsimus: Kas ühistul on õigus keelata korteri välisukse vahetust põhjendusega, et see erineb teistest ustest?11.05.2012

Tere!
Kas korteriühistul on õigus keelata korteri välisukse vahetust põhjendusega, et see erineb teistest ustest?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, on küll õigus keelata. Korteri välisukse näol on tegu korteriomandi kaasomandi esemega, mille säilimise ja korrashoiu eest kannab vastutust korteriühistu.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
 

Küsimus: Mis alusel on õige jagada veekulu, mis tekib korterite näitude ja maja üldnäidu vahest?08.05.2012

Tere!

Korteriühistus on sagedasti suur veevahe, st. kõigi korterite poolt näitudega esitatud kogutarbimine on tunduvalt väiksem kui maja üldmõõturi alusel saadav tarbimine. KÜ põhikiri ütleb, et kommunaalteenuste eest tuleb tasuda makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Senimaani on jagatud veevahet vastavalt üldkoosolekute otsustele, kas elanike arvu alusel või proportsionaalselt kasutatud vee tarbimisele.

Kuna aga veevahe kogused kipuvad aina suurenema, siis on osade korteriomanike poolt pakutud variante, et jagada veevahe nende korterite vahel, kes ei ole tähtajaks vahetanud või taadelnud oma korteri mõõtureid või nende vahel, kes ei luba KÜ juhatuse esindajaid oma korterisse veemõõturite näite kontrollima.

Kas kaks viimast veevahede jagamise printsiipi oleksid seaduslikud? Milline oleks EV seadustega kooskõlas veevahe kulu jagamise põhimõte?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kulude jagamise üldregulatsiooni sätestab korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõige 1, mille kohaselt kuuluvad kulud jagamisele lähtudes korterite üldpinnast. Samas on korteriühistul võimalik eeltoodud regulatsioonist kõrvale kalduda, sätestades alternatiivse kulude jagamise korra põhikirjas.
Kokkuvõttes oleks mõlemad Teie poolt pakutud lahendused seadusega kooskõlas, kui need on sätestatud korteriühistu põhikirjas.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
 

Küsimus: Kas kommunaalarvel peab olema viiviste arvestamise alus välja toodud?03.05.2012

Kas korteriomanikul on õigus nõuda kommunaalarvel viivise kustutamist, kui ei ole märgitud viivise arvestamise põhimõtet ehk alust, mille põhjal viivist on arvestatud (näiteks 0,5% päevas), on ainult viivise summa (näiteks 10 eurot)? Kui on õigus nõuda selliselt esitatud arvel viivise kustutamist, siis millisele seadusele või kohtulahendi alusel on selleks õigus?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, vastavalt korteriühistuseaduse paragrahv 7 lõikele 4 on viivise suuruseks korteriühistu puhul kuni 0,07% päevas. Juhul kui korteriomanikud valitsevad kortermaja ühiselt valitseja kaudu, siis lepitakse viivise suurus kokku üldjuhul valitsejalepinguga.
Kommunaalarvelt ei pea otseselt nähtuma viivise suuruse alus, küll aga on korteriühistu või valitseja kohustatud korteriomaniku nõudmise peale vastava info esitama, seda eriti, kui selle alusel on viivist juba ka arvestatud.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Mida teha, kui naaber ehitas ühiskoridori ukse, vahetult minu ukse taha?03.05.2012

Meie naaber ehitas ilma loata ukse minu ukse taha, koridorid on kõigi ühisomandis. Mida teha, koosolek otustas, et tuleb eemaldada. Ehitaja ainult naerab selle peale ja ütleb, et ka teised, kes on midagi ehitanud, peavad siis need eemaldama. Samas need teised ei ole kedagi otseselt seganud ja ka vastavat nõuet ei ole KÜ kellegile esitanud.
Hea kui saate aidata kuidas oma õiguste eest saaksin seista.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kõige kindlamaks enda õiguste maksmapaneku viisiks on teha seda iseseisvalt ilma kolmandatele isikutele (KÜ-le) lootmata. Antud juhul on naaberkorteri omanik rikkunud korteriomandiseaduse paragrahv 16 lõikes 1 sätestatud kohustust kooskõlastada ukse paigaldamine kõikide korteriomanikega. Teil on õigus nõuda esialgse olukorra taastamist ning juhul kui naaberkorteriomanik sellele nõudele ei allu, siis ka tema korteri võõrandamist. Korteri võõrandamise kohustus on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvis 14.
Lootes probleemi lahendamisel korteriühistu peale, tuleb Teil arvestada sellega, et korteriühistu võtab otsuseid vastu häälteenamusega ning need korteriomanikud, kes on samuti seaduse vastu eksinud, ei pruugi olla Teiega võrdselt otsustavad.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Mida ette võtta kui korteriühistu juhatus ei jaga selgitusi raamatupidamise kohta?28.04.2012

Tere!
Kui mul on tõsine kahtlus, et meie ühistu raamatupidamine ei ole korrektne ja kui ühistu juhatus keeldub selgitusi andmast, mida saan mina, kui ühistu liige, ette võtta?
Kas korteriühistute raamatupidamise üle ka keegi mingit järelevalvet peab või ülevaadet teeb?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
järelvalvet korteriühistu raamatupidamise üle teostab revisjonikomisjon, kes esitab korteriühistu üldkoosolekule ülevaate korteriühistu majandusolukorrast üks kord aastas.
Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas korteriomanikuna võin keelduda maksetest, kui ei saa tagasisidet ühistu aruandluse kohta?24.04.2012

Tere!
Korteriühistu moodustati eelmise aasta kevadel. Majandusaastaks jäi jaan-dets. Sama aasta kohta võeti vastu ka majandamiskava. Nüüd on juba ammu uus aasta, mingit aruandluskoosolekut pole toimunud. Arvetel on endiselt remondifondi raha ja halduskulud. Kas minul, kui korteriomanikul, on õigust keelduda nende maksmisest, kuna ma ei tea, kas eelmise aasta rahasidki kasutati vastavalt kavale? Selle aasta kohta pole mingit majandamiskava vastu võetud. Asjaajamised on olnud äärmiselt läbipaistmatud ja juhatuse-kesksed. Kui kaua võib venitada aasta-aruandega ja mis põhjustel?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu üldkoosolek tuleb kutsuda kokku põhikirjas sätestatud tähtajaks peale majandusaasta lõppemist. Põhikirjast leiab ka tegevusjuhise korteriomanikele olukorras, kus juhatus ise tähtaegselt üldkoosolekut kokku ei kutsu.
Mis puutub majandukulude tasumise alusesse olukorras, kus jooksvaks aastaks majandukava kinnitatud ei ole, siis on mõistlik eeldada viimati kinnitatud majanduskava kehtivust.
Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Millised on kokkuleppelised lahendused kaasomandis oleva maja teise korruse väljaehitamiseks?24.04.2012

Tere,
Maja on algselt projekteeritud 2-korruselisena, aga teine korrus on väljaehitamata. Kas teise korruse väljaehitamisel on ehitusluba vajalik?

Maja on kaasomandis. Teise poole omanikud seal ei ela, ega ole üle kümne aasta majas ega maja ümbruses midagi korrastanud ega renoveerinud. Samuti on teine korter kogu aeg olnud kütmata.
Plaanis on vahetada ära maja katus. Mõistlik oleks vahetada korraga kogu katus. Kindlasti informeerin sellest ka naabrit. Kas mul on õigus nõuda naabrilt poole katuse hinna hüvitamist?
Ja juhul, kui tal ei ole võimalik poolt hinda mulle hüvitada, kas võiksin teha ettepaneku katuse hinna kompensatsiooniks saada tema osa pööningust? On selline tehing ka notariaalselt kinnitatav?

Tänud ette!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, juhul kui maja algne ehitusluba 2 korruse ehitamise luba ei sisaldanud, siis tõenäoliselt on ehitusloa olemasolu 2. korruse väljaehitamiseks siiski vajalik. Sellele vaatamata tasub selle vajalikkus enne konkreetsete sammude astumist kohalikust omavalitsusest üle kontrollida.
Kaasomandis oleva kinistu puhul kannavad kaasomandikud kinnistu korrashoiuga seotud kulud vastavalt kaasomandi suurusele. Kaasomanike õigused ja kohustused on sätestatud asjaõigusseaduse paragrahvides 71-79.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kui korteriühistuga on lepingu sõlminud abikaasa, kas siis võlgnevuse korral saab ka minult võlga nõuda?18.04.2012

Tere! Oleme abikaasaga koos korteri omanikud. KÜ-ga aga lepingut sõlmis ainult üks inimene, minu abikaasa. Meil on tekkinud võlgnevus ja ühistu on andnud asja kohtusse, kuid tegid seda nii minu kui ka minu abikaasa nimele. Kas neil on õigus ka minu kohta esitada nõudeid, sest mina pole nendega lepingut allkirjastanud. Seda tegi ainult minu abikaasa. Loodan, et saite aru, mida ma silmas pean. Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, Riigikohus on oma 15.detsembri 2010 lahendis nr 3-2-1-124-10 selgitanud, et majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Tulenevalt eeltoodust ei oma asja lahendamisel tähendust Teie abikaasa poolt sõlmitud leping.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.