Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas küttesüsteemi ja elamu renoveerimiseks vajamineva laenu võtmiseks peavad andma nõusoleku kõik korteriomanikud?23.02.2012

Tere. Kas ma saan õigesti aru, et korteriühistul on õigus võtta küttesüsteemi ja elamu renoveerimiseks laenu, kuid selleks peavad andma nõusoleku kõik korteriomanikud?
Hetkel on üldkoosoleku enamuse otsus tellida küttesüsteemi ja elamu renoveerimise projektid, võtta pangast 20-ks aastaks laen (ainult laenu ja intresside katteks hakkab iga korteriomanik maksma 1.15 eurot/m2), renoveerida küttesüsteem (torude, radiaatorite vahetamine, teisele kütteliigile üleminek) ja renoveerida elamu (soojustada pööning ja fassaad). Renoveerimise projektid on juba tellitud.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, laenu võtmine ei eelda kõikide korteriomanike nõusolekut. Kõikide korteriomanike nõusolek on vajalik üksnes juhul, kui muudetakse oluliselt korteriomandi kaasomandi eset ehk hoonet. Küttesüsteemi renoveerimise näol on tegu hoone olemasoleva tehnosüsteemi asendamisega mitte aga muutmisega, KUID kui selle käigus lisatakse küttesüsteemile ka täiendavaid seadmeid nagu näiteks korteripõhiseid küttemõõdikuid vms, siis vajab antud osa "renoveerimistöödest" siiski kõikide korteriomanike nõusolekut.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
 

Küsimus: Millised riskid kaasnevad korteriomanikule teise inimese sissekirjutusega?23.02.2012

Millised on korteriomaniku riskid, kui omanik annab isikule, kellega pole sõlmitud üürilepingut, kirjaliku loa sissekirjutuseks? Kas omanik saab isikut, kes ei ole lepingulises suhtes ega ei ole ka sugulane, välja kirjutada igal ajal nö. ilma selle isiku nõusolekuta? Kas sissekirjutust saab vormistada tähtajalisena?
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, rahvastikuregistri seadus võimaldab eluruumi omanikul nõuda isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist (ehk nn. tagaselja väljakirjutamist), kui korraga on täidetud kolm tingimust:
- isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja
- isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja
- isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
Tähtajalist elukoha registreerimist rahvastikuregistri seadus teha ei võimalda.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kas kõik korteriomanikud on kohustatud paigaldama tuletõkkeuksed, kuigi ei hoiusta küttepuid?20.02.2012

Korteriühistule on tehtud ettekirjutus tuletõkkeuste paigaldamiseks. Majas on sisseehitatud ahjusid neli ja nende omanikud hoiavad puid keldrites. Keldritele peab paigaldama tuletõkkeuksed. Kas seda on õige teha ühistu rahadega või peaks iga korter, kellel ahi, ise selle paigaldama.
Majas on kokku 12 korterit. Ühistu koosolek otsustas paigaldada 4 ust ühistu rahadega ja teha graafik neile, kellel ahi sees, et raha tagasi saada.
Siis aga tegi üks korteriomanik allkirjade kogumise 6 ukse paigaldamiseks ja oli ka eelnevalt juba hinnapakkumise saanud.
Kuidas toimida korteri juhatusel?
Kiitus Teile

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, raske vastata, kaldun arvama, et tulekindlate uste paigalduse näol ei ole tegu korteriühistu- vaid konkreetsete korteriomanike kohustusega, kuna just nende tegevuse tõttu tehti selline ettekirjutus. Samas jälle ettekirjutus ise on tehtud õigele isikule ehk korteriühistule, kuna korteriühistu vastutab tuleohutusnõuete täitmise eest kortermajas. Tundub, et korteriühistul on võimalik valida tulekindlate uste paigaldamise või majas sees küttepuude hoiustamise vahel.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui ülemine naaber mind järjepidevalt uputab?20.02.2012

Hei.
Mul nimelt probleem, et ülemine naabrinaine mind kogu aeg (juba aastaid) "uputab". Korter mul pole kindlustatud, nii et ei saa ka kuhugi pöörduda. Olen korduvalt temaga rääkinud sel teemal - tema aga irvitab - a´la "oh juhtus jah". Minu korter on juba täiesti laastatud, remonti ei julgegi enam teha... Ei taha kutsuda ka "Pealtnägijat", VõsaPetsi" ega "Kaua Võib" saatetegijaid.
Mis küll tegema peaks - esitada kahjunõue? Olen niigi töötu, ega jõua neid kohtukulusid kinni maksta.
Palun andke nõu.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kõigepealt tuleks kahju dokumenteerida (võtta KÜ-lt või valitsejalt akt veekahju toimumise kohta ning tellida hinnapakkumus veekahju likvideerimiseks). Selle alusel saab naabrile esitada konkreetse nõude, mida ta siis ehk senisest tõsisemalt võtab. Kui naaber seda aga siiski ignoreerib, siis ei jää üle muud kui kohtusse pöörduda, kus on Teil võimalik end ka ise esindada või siis taotleda riigilt tasuta õigusabiteenuse osutamist. Infot kohtusse pöördumise ja riigi poolt pakutava õigusabiteenuse kohta leiate aadressilt www.just.ee .
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Naaber süüdistab meid liigse müra tekitamises, kes peab tellima ja kinni maksma mõõtmise?20.02.2012

Tere,
Kas meil on õigus alumistelt naabritelt nõuda päevase mürataseme mõõtmist, sest meie ei ole süüdistustega nõus ja kes selle eest peab maksma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kohtus kehtib põhimõte, mille kohaselt peab iga osapool tõendama enda poolt esitatud väiteid. Kandes selle põhimõtte üle Teie juhtumile, julgeksin väita, et mürataseme mõõtmise peaks tellima ja kinni maksma alumine naaber.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kas pean alumise naabri remondikulud tasuma, kui tekkinud veeavarii ärahoidmine minu võimuses ei olnud?20.02.2012

Tere!
Minu emast sai 29.09.2011 korteriomanik. Korter kuulus varem tema emale. Korteris pole 20 aastat elatud, seal puudub veemõõtja ning vesi oli korteris kinni keeratud. Hiljaaegu lõhkes korteris toru ning tekkis suur veeuputus. Kuna veekraan, mis kinni oli keeratud, asus üleval pool (ehk siis meie keerasime veekraani kinni, kuid vesi lekkis kraanist madalamal, kuid siiski meie korteris sees), oli
lõhkenud toru meie korteris (kuigi meil puudus isegi veemõõtja, vesi oli 20 aastat kinni keeratud, ei tea, kuidas vesi sinna korterisse üldse
pääses). Keldris asuvaid üldveekraane vms meie puutunud ei ole. Alumine naaber, kes meie korterisse ka ilma loata tungis ning fotosid tegemas käis, nõuab meilt erinevaid summasid remondi jaoks, kuid meie tunneme, et pole asjas süüdi, kuna korteriühistu pole 20 aasta jooksul mitte ühtegi ettekirjutust vms teinud isegi mitte veemõõtja puudumise kohta ning meie olime endast kõikoleneva teinud, et vesi korterisse ei pääseks. Kuidas see alt üles sai, meie ei tea. Kas meil lasub kohustus alumise korteri remondikulude korvamiseks?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, veetorustiku näol on tegu korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu kuuluva asjaga sõltumata sellest, kas ta asub korteri piires. Korteriomanike kaasomandis olevast asjast tuleneva kahju eest vastutavad korteriomanikud solidaarselt ehk siis samavõrd Teiega on kahju tekkimise eest vastutav näiteks alumine naaber. Kokkuvõttes ei puuduta probleem üksnes Teid ja Teie naabrit vaid ka kõiki teisi korteriomanikke, kes kõik peaksid võtma enda kanda tekkinud kahju hüvitamise. Kahjuhüvitis jaguneb korteriomanike vahel lähtudes korteri suurusest.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kas radiaatorite vahetus on tavapärase korrashoiukuluga või sellest suuremate kuludega?16.02.2012

Elamus on 8 korterit. Kahe korteri omanikud (korterid asuvad üksteise peal, kasutavad ühte püstakut) võtsid remondilaenu ja vahetasid oma korteris ära radiaatorid (kokku 8 tk), kuna vanad (paigaldatud elamu ehitusaastal 1957) olid juba amortiseerunud ja ei pidanud soojust. Kas tegemist on tavapäraste korrashoiukuludega, mis olid tehtud korteriomandi reaalosa korrashoiuks või korrashoiukuludest suuremate kuludega?
Nüüd planib korteriühistu võtta laenu ja renoveerida küttesüsteemi, sh vahetada kõik radiaatorid. Kas on õigus mingisugusele tasaarvestusele?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, üldjuhul on küttesüsteemi rekonstrueerimistööde näol tegu tavapärase korrashoiukuluga, mille tegemiseks ei ole vajalik kõikide korteriomanike nõusolekut. Samas ei kehti eeltoodud jutt võimalike rekonstrueerimistööde käigus paigaldatavate lisaseadmete, näiteks radiaatoripõhiste küttearvestite kohta.
Varasemalt tehtud tööde tasaarvelduse põhjendatus sõltub väga paljudest asjaoludest nagu näiteks varasemalt tehtud tööde põhjendatus, kasulikkus, maksumus, vastavus projektile jne.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
 

Küsimus: Kas on seadust, mis määrab, kui palju peab olema korteris temperatuur?16.02.2012

Tere!

Küsimus siis selline, et kas on seadust, mis reguleerib kui palju korteriühistu kaugküttega kortermajas peab tagama korteris toasooja?
Elan 3-kordses, 18 korteriga majas viimasel korrusel. Korteris on pidevalt temperatuur vahemikus 15-17 kraadi. Kui palun korteriühistu juhtkonnal sooja juurde keerata, lubavad nad seda teha ja väidavad, et on keeranud juurde. Temperatuur aga ei ole muutunud. Praegu on välistemperatuur -7 ja toas on ainult 16 kraadi sooja ning keskütte arved on suuremad kui samasugustes naabermajades, kus on keskmiselt 21-22 kraadi toasooja. Soov oleks siis ise selle seadusega tutvuda ja hiljem ühistu juhtkonnale tutvustada, mille vastu nad eksivad koonerdades.

Ette tänades!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kahjuks mitte, isiklikult lähtuksin sellises olukorras Vabariigi Valitsuse poolt 26.01.1999 vastu võetud määrusest nr 38 - "Eluruumidele esitatavad nõuded", mille punkt 7 kohaselt pidi (määrus kehtis kuni 03.02.2005) õhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohtinud siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
 

Küsimus: Kas korteri laiendusele peab olema kõikide korteriomanike nõusolek? 16.02.2012

Tere! Elan 9 korteriga kolmekordses majas ja 3 elanikku on omavoliliselt laiendanud endale elamisruume võttes ära majas ainsa pesemisvõimaluse (keldris oleva pesutoa) ning osa pööningust. Ehitusluba on antud märkusega, et ehitusluba ei anna õigust ehitada omaniku loata. Kas peab olema 100% kõikide elanike nõusolek? Kuidas peab sellises olukorras toimima, kui tegemist ju kõikide omanike kaasomandiga?
Tänades,
MT

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kaasomandi muutmiseks (sh.ehitamiseks) on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek. Teil on õigus nõuda nii esialgse olukorra taastamist, ehitamisega tekitatud kahju hüvitamist aga samuti ka kaasomandit omavoliliselt kahjustanud korteriomaniku poolt tema enda korteri võõrandamist.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
 

Küsimus: Kas ühistu arvelt võib ehitada autoparkla, see ei ole õiglane nende suhtes, kellel autot ei ole?13.02.2012

Tere.
Meil on kortermaja ees autoparkla, aga see on osadele inimestele liiga väike. Ühistu esimees ütles, et see tehakse ühistu arvelt ehk siis remondi kuludest. Kuna meil autot ei ole, kas see on õiglane, et seda tehakse ühistu arvelt? Või siis kui tehakse, kas siis ei peaks olema nii, et iga korter saaks ka omale autoparkimiseks koha? Või siis maksavad need inimesed omast taskust, kellel on autod?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, autoparkla rajamine korteriühistu rahade eest saab toimuda üksnes kõikide korteriomanike nõusolekul. Seega saate te ise kehtestada tingimused, mille täitmisel saab korteriühistu autoparkla rajada.
Korteriühistu ja korteriomanike vahelistest õigussuhetest räägib pikemalt minu poolt ajalehes Postimees avaldatud artikkel, mis on kättesaadav aadressil http://www.tarbija24.ee/599754/kes-kaitseb-korteriomanikku-korteriuhistu-eest/
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.