Korteriomandiõigus

Tere, korteriühistul puudub õigus korteriomanikku korterist välja tõsta. Võlgnevuse korral tuleb pöörduda kohtu poole, paludes võlgnevus kohtul välja mõista, mille järel tegeleb võla kättesaamisega juba kohtutäitur. Protsess on küll aeganõudev, kuid viib siiski kindlalt võla kättesaamiseni.
Kui korteriühistu pöördub kohtusse korteriomaniku vastu, siis on korteriomanikul õigus esitada oma vastuargumendid (kui need on olemas), mille ärakuulamise järel teeb kohus oma otsuse. Kõnealuse juhtumi puhul, kus korteriomanik tasub igakuiselt üksnes osa esitatud arvest, tundubki olevat sellise juhtumiga, kus korteriomanik ei nõustu osaliselt korteriühistu nõudega. Seega tasub enne kohtusse pöördumist konsulteerida juristiga veendumaks, et korteriühistu nõue korteriomaniku vastu oleks õiguslikult korrektne.
Akende lahtihoidmine telveperioodil aeg-ajalt ei ole otseselt keelatud.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, kui korter ei vasta kokkulepitud suurusele, siis on Teil õigus nõuda korteri müügihinna alandamist proportsionaalselt niipalju, kuipalju on Teie korter kokkulepitust väiksem.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, käidukorraldaja olemasolu on kohustuslik kortermajades, mille peakaitsme suurus on vähemalt 100 amprit. Käidukorraldaja ei pea olema vormistatud töölepingu alusel. Korteriühistutel on reeglina majanduslikult otstarbekam osta käidukorraldaja teenust vastava valdkonna firmade käest, kes tagavad ühtlasi ka jooksva hoolduse ja avariide likvideerimise.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, alustaks sellest, et juhul kui pööningu kasutuskord on kokkulepitud notariaalselt ja see on kantud kinnistusraamatusse, siis kehtib see ka uute korteriomanike suhtes. Seega on kasutuskorra kokkulepe korteri müügil oluline informatsioon, millest tuleb korteri müügil potentsiaalseid ostjaid informeerida. See, kuidas korteriomanik oma korterit müüb ning kas müügikuulutusel korteri ja pööningu ruutmeetrite koosnäitamine on kõige parem lahendus, on korteriomaniku enda otsustada. Juhul kui ta isegi esitab eksitavat informatsiooni, siis tekib sellest tulenev nõudeõigus üksnes kahju kannatajal.
Korteri müügiplaanist ei pea korteriomanik teisi korteriomanikke teavitama, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, korteriühistu ülesandeks ei ole lahendada korterivaldajate omavahelisi suhteid. Kui tegu on üürisuhtega, siis tuleks pöörduda probleemi lahendamiseks üürileandja poole.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, võib küll, kuid vältimaks hilisemaid vaidlusi, on soovitav sellest kirjalikult ette teatada. Etteteatamisel soovitan lähtuda elektrituruseaduse paragrahvis 90 sätestatud korrast, mis näeb ette, et elektrienergia edastamise lõpetamisest tuleb vähemalt 15 päeva ette teatada.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, peaksite alustama korteriühistu põhikirjaga tutvumisest, mis sätestab korteriühistu õigused ja kohustused korteriomandi kaasomandi eseme (sh. kõnealuse maalapi) majandmisel. Korteriühistu põhikirja saate küsida nii juhatuse käest, kui ka mittetulundusühingute registrist.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, korteriühistu liikmete nimekiri peab sisaldama igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, korteri numbrit, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta. Kõik eelnimetatud andmed on kinnistus- või mittetulundusühingute registrist avalikult kättesaadavad. Juhul kui korteriühistu soovib eelnimetatule täiendavaid andmeid, siis saab seda teha üksnes korteriomaniku nõusolekul. Seega ei saa välistada olukorda, kus korteriomanik annab enda kohta täiendavaid kontaktandmeid tingimuslikult, paludes neid kolmandate isikutega mitte jagada.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, korteriühistu puudumisel valitsevad korteriomanikud kortermaja ühiselt korteriomanike ühisusena. Valitseja (haldaja) üksnes esindab ja abistab korteriomanikke maja korrashoidmisel. Seega ei sõltu maja kordategemine mitte niivõrd valitseja, kuivõrd korteriomanike tahtest ja võimalustest. Kui enamus korteriomanikke ei ole valmis selleks panustama, siis näen võimalust teha vajalikud tööd ise (nagu te ka ise märkisite) ja nõuda nende kulu siis teistelt välja või siis nõuda korteriomandiseaduse § 14 alusel korteri võõrandamist uuele omanikule, kes loodetavasti on valmis maja korrashoidu rohkem panustama.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.

Tere, soovitan alustada notariaalse lepingu sõlmimisest, milles on võimalik kokku leppida nii omandi kui järelmaksuga seonduv - aasta pärast võib olla olukord sedavõrd muutunud, et kokkulepet ei pruugi siis sündida. Järelmaksu tagamise osas oskab notar kindlasti head nõu anda.
Kuna notariaalse lepingu sõlmiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis tuleb arvestada iga korteriomaniku sooviga.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.