Korteriomandiõigus
Küsimus: Elukaaslase arvelt on läinud laenumaksed, kas ta saab mind korterist välja tõsta?13.11.2011
Tere!
Elame 2-toalises avatud köögiga uues korteris, vabaabielus 4 aastat. Korter on vormistatud notaris 1/2 osa kummalegi, hüpoteek korterile on 67,75 eurot, lisahüpoteek on mehe vanemate korterile 24925,54 eurot ja laenujääk on hetkel 63,91 eurot.
Laenumaksed on enamuses tasutud mehe pangaarvelt, ise olen kogu aeg tööl käinud ja ostnud toidu lauale ning korteri korras hoidnud.
Mees pole korteri hüvanguks ühtegi tööd teinud, vend on teinud parendused meie korteri jaoks. Tunnistajateks on vend, naaber ja sõbranna. Käesolevaga ähvardab mees mind korterist välja tõsta põhjendusega, et raha on Tema arvelt läinud pangale, ütleb, et see on Tema kodu rohkem.
Kas mind on võimalik korterist kohtuga reaalselt välja tõsta, kui olen teinud laenumakseid vähem?
Abivajaja
Elame 2-toalises avatud köögiga uues korteris, vabaabielus 4 aastat. Korter on vormistatud notaris 1/2 osa kummalegi, hüpoteek korterile on 67,75 eurot, lisahüpoteek on mehe vanemate korterile 24925,54 eurot ja laenujääk on hetkel 63,91 eurot.
Laenumaksed on enamuses tasutud mehe pangaarvelt, ise olen kogu aeg tööl käinud ja ostnud toidu lauale ning korteri korras hoidnud.
Mees pole korteri hüvanguks ühtegi tööd teinud, vend on teinud parendused meie korteri jaoks. Tunnistajateks on vend, naaber ja sõbranna. Käesolevaga ähvardab mees mind korterist välja tõsta põhjendusega, et raha on Tema arvelt läinud pangale, ütleb, et see on Tema kodu rohkem.
Kas mind on võimalik korterist kohtuga reaalselt välja tõsta, kui olen teinud laenumakseid vähem?
Abivajaja
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Asjaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab kaasomaniku õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist, ilma, et ta peaks seda mingil viisil põhjendama. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi jagamise suhtes, siis otsustab selle hagiavalduse alusel kohus, valides antud olukorras eeldatavalt korteri ühele kaasomanikule määramise, millega kaasneb teisele kaasomanikule tema osa hüvitamise kohustus või korteri enampakkumisel müümise vahel. Saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Seega on mõlemal kaasomanikul õigus nõuda korterit endale, kuid üksnes juhul, kui ta maksab teisele poolele välja tema osa rahas. Kaasomandi lõpetamisel ja saadud raha jagamisel ei oma tähendust asjaolu kumma kaasomaniku arvelt tasuti laenumakseid.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kas korteriühistul on sõnaõigust maja ees linna maal parkimise osas?10.11.2011
Tere,
Meie 9-korruselise maja ees on linna maa. Kuna inimesi majas palju, siis autode parkimine on väga keeruline. Kas korteriühistul on mingit võimalust maja ees parkimist reguleerida, kas on mingit sõnaõigust? Mida peaks tegema?
Meie 9-korruselise maja ees on linna maa. Kuna inimesi majas palju, siis autode parkimine on väga keeruline. Kas korteriühistul on mingit võimalust maja ees parkimist reguleerida, kas on mingit sõnaõigust? Mida peaks tegema?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ilma lepinguta piirdub korteriühistu sõnaõigus õigusega nõuda linnalt, et parkimisala oleks heakorrastatud ja seda kasutatakse sihtotstarbe kohaselt.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kuidas peaks jagama kulusid korteriühistu korterite vahel?02.11.2011
Tere
Mul on Tallinna külje all väike korter, 30m2 on köetav pind. Meie korteriühistus on enamus kortereid suured, vähemalt kahe ja kolmetoalised. Ühetoalisi on vaid 15 tk 35-st. Häälteenamusega on otsustatud, et kõik kommunaalkulud, peale kütte ja prügiveo, jagatakse võrdselt kõikide korteriomandite vahel suurust arvestamata. Nii maksan kolmetoalistega võrdselt reservfondi, maja kindlustust, hooldus- ja halduskulusid. Kulud on suured, kuid vaatamata sellele ei saa rahul olla haldusfirma tööga. Korteriühistu juhatus on kõik ülesanded delegeerinud haldusfirmale, kontroll on nõrk. Näiteks on koridorid mustad, kuigi väidetavalt koristatakse neid 3 korda nädalas.
Kas peale kuluka kohtutee on mul muid võimalusi sellise ebaõiglase olukorraga muutmiseks? Praeguste arvestuste järgi kuluks mul kohtus vaidlemisele vähemalt 2000 eurot.
Mul on Tallinna külje all väike korter, 30m2 on köetav pind. Meie korteriühistus on enamus kortereid suured, vähemalt kahe ja kolmetoalised. Ühetoalisi on vaid 15 tk 35-st. Häälteenamusega on otsustatud, et kõik kommunaalkulud, peale kütte ja prügiveo, jagatakse võrdselt kõikide korteriomandite vahel suurust arvestamata. Nii maksan kolmetoalistega võrdselt reservfondi, maja kindlustust, hooldus- ja halduskulusid. Kulud on suured, kuid vaatamata sellele ei saa rahul olla haldusfirma tööga. Korteriühistu juhatus on kõik ülesanded delegeerinud haldusfirmale, kontroll on nõrk. Näiteks on koridorid mustad, kuigi väidetavalt koristatakse neid 3 korda nädalas.
Kas peale kuluka kohtutee on mul muid võimalusi sellise ebaõiglase olukorraga muutmiseks? Praeguste arvestuste järgi kuluks mul kohtus vaidlemisele vähemalt 2000 eurot.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu otsuse, koguda reservfondi, kindlustus, hooldus- ja halduskulusid lähtudes korterite arvust, õiguspärasus on kindlasti küsitav. Samas oleks kindla vastuse andmiseks vajalik tutvuda korteriühistu otsuse dokumentidega: korteriühistu põhikirjaga, üldkoosoleku kutse, -päevakorra, -protokolli ja -osalejate nimekirjaga.
Antud juhtumi puhul on põhjust arvata, et korteriühistu on rikkunud Teie suhtes tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvis 32 sätestatut, mis näeb pooltele ette kohustuse järgida omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Eelnimetatud seadusesätet rikkudes vastuvõetud korteriühistu otsused on tühised, mis lahtiseletatult tähendab, et korteriomanikele ei ole need kohustuslikud ehk siis Teil puudub otsene vajadus kohtusse pöörduda. Piisab, kui te arvestate välja oma proportsionaalse, kaasomandi eseme suurusele vastava osa eelnimetaud kuludest ning tasute korteriühistule selle arvestuse järgi. Soovitan siiski enne korteriühistu juhtkonnaga veelkord läbi rääkida. Lisaks eeltoodule võiks Teil läbirääkimistel abi olla Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt 25.mai 2011 vastu võetud lahendist 3-2-1-28-11 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-28-11), milles analüüsitakse Teie olukorraga samalaadset situatsiooni.
Loodan, et Teie probleem saab lahenduse ja soovin edu.
Lugupidamisega,
Andry Krass, MAL
Küsimus: Milline korteriühistu juhatus vastutab, kas vana või valitud uus?28.10.2011
Tere!
Korteriühistu üldkoosoleku otsusega toimus juhatuse ümbervalimine. Registrisse on esitatud kandeavaldus ja toimub endiste ja uute juhatuse liikmete digitaalne allkirjastamine. Vana juhatuse liikmed on allkirjad andnud, uue juhatuse osa liikmetest on otsustanud nüüd, et ei tahagi asuda juhatusse ja ei allkirjasta registris dokumenti juba mitu kuud ja asi seisab.
Milline juhatus on antud hetkel vastutav ja kes vastutab KÜ-s toimuva eest sellises olukorras?
Kuidas üldse olukord lahendada?
Korteriühistu üldkoosoleku otsusega toimus juhatuse ümbervalimine. Registrisse on esitatud kandeavaldus ja toimub endiste ja uute juhatuse liikmete digitaalne allkirjastamine. Vana juhatuse liikmed on allkirjad andnud, uue juhatuse osa liikmetest on otsustanud nüüd, et ei tahagi asuda juhatusse ja ei allkirjasta registris dokumenti juba mitu kuud ja asi seisab.
Milline juhatus on antud hetkel vastutav ja kes vastutab KÜ-s toimuva eest sellises olukorras?
Kuidas üldse olukord lahendada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriühistu juhatuse liikme volitused lõpevad ja algavad üldkoosoleku otsusega, seega mittetulundusühingute registri muutmiskande puudumine/viibimine ei oma ühistusisestes suhetes tähendust. Pingutusi Teie kirjeldatud olukorra lahendamiseks peab tegema uus juhatus. Lahenduseks on kutsuda kokku uus korteriühistu üldkoosolek, kus valitakse uued juhatuse liikmed, juhatuse liikmete mitteleidmisel näeb mittetulundusühingute seadus ette korteriühistu sundlõpetamise.
Lugupidamisega,
Andry Krass, MAL