Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteri ostmisel on õigus nõuda vana kommunaalvõla maksmiseks graafikut?13.02.2012

Plaanis on osta korter, millel on kommunaalvõlga üle 6000 euro. Kuna korraga ei ole võimalik seda summat maksta, siis kas korteriomanikul on mingeid seaduslikke võimalusi ja õigusi nõuda maksegraafiku koostamist ja peatada viiviste kogunemine või mingeid muid õigusi, mis kaitseks korteriomaniku huve selles küsimuses? Kas vastav kokkulepe on võimalik ja tuleks sõlmida korteriühistuga notariaalselt?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, õigust nõuda võlgnevuse ajatamist korteri omandamisel ei ole, vastava kokkuleppe sõlmimine sõltub üksnes korteriühistu vastutulekust.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kuidas on korteriomanikul võimalik mõjutada korteriühistu juhatajat aktiivsemaks tegevuseks?11.02.2012

Tere,
Elan 5-kordses majas esimesel korrusel ja meil on 3 tuba, köök, 2 koridori - üks wc ja teine vannitoa ees. Radiaatorid on ainult tubades ja köögis. Oleme ka välisseina vastas. Seega on meil väga külm. Ühistu juhatajaga oleme me algusest peale sõda pidanud, et ta soojustaks välisseinad ära. Tema aga ütleb, et laenu ei ole ja ei taha seda ka võtta. Lastetoas on aga praeguse seisuga väga külm, kell 13.30 on 18 kraadi ja õues -12,6, elutuba on ka sama, köök on 16,2 ja magamis tuba on 15,2 kraadi. Kuna õues läks natuke soojemaks, siis ka radiaatorid küttavad vähem. Tegelikult on probleeme väga palju, aga sooviks siiski teada, kas on mingitki võimalust ühistu esinaist mõjutada, et ta võttaks midagi ette?
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanikul on korteriühistu mõjutamiseks võimalik kasutada konstruktiivset ja destruktiivset taktikat. Konstruktiivne lähenemine seisneb üldkoosolekute kaudu korteriühistu tegevuse suunamises (ettepanekute tegemine, hääletamine, sõnavõtud, läbirääkimised, kokkulepped jne.), destruktiivne lähenemine seisneb korteriühistu tegevusega mittenõustumises või sellele vastutöötamises (näit. korteriühistu kohtusse andmine, arvete mittemaksmine, kokkulepetest keeldumine jne.). Destruktiivne lähenemine võib olla õigustatud olukordades, kus korterit ei ole võimalik sihipäraselt kasutada, korteriomanikke ei kohelda ühtsetel alustel või keeldutakse tegemast korteriühistu vastutusalas olevate hoone tehnosüsteemide ja konstruktsioonide remonttöid. Teie näite puhul võiks esimese sammuna kõne alla tulla küttearvete osaline mittetasumine, kuna korteriühistu ei suuda teile tagada nõutud toatemperatuuri, mis peaks olema vahemikus 20 +/- 1 kraadi. Loodetavasti õnnestub olukord lahendada kompromissiga, kus korteriühistu vähendab kuni olukorra normaliseerumiseni Teie küttearveid määral, mida te peate korteris soovitud temperatuuri saavutamiseks juurde ise kütma.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kui 1. korruse omanik (haldaja) ei küta, kas siis saab nõuda teistelt torustiku vahetamist?11.02.2012

Tere!
Meie mure järgmine, maja on 2-kordne, teisel korrusel asuvad korterid, alumisel korrusel on laoruumid (ei köeta) ja mida haldab ___ OÜ. Veetorustik jookseb vahelagedes (mis on hetkel külmunud). ___ OÜ väidab, et kui tahame oma korteritesse vett enne kevadet, peame oma vahenditega tegema torustiku vahetuse. Kas ___ OÜ-l on õigus meilt seda nõuda ja kas nad ei peaks oma ruume kütma, et torusik ei külmuks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küttetorustik on kortermajades korteriomanike kaasomandis, millest lähtudes peavad kõik korteriomanikud (sh.1.korruse omanik) ka selle remondikulusid kandma. Üldreeglina jaotuvad remondikulud korteriomandite suurusest lähtudes.
1.korruse (korteri)omanik on kohustatud hoidma endale kuuluvates ruumides sellist temperatuuri, mis on ette nähtud hoone projektdokumentatsioonis. Juhul, kui ta seda ei tee ning selle tagajärjel tekib kahju, siis on ta kohustatud tekkinud kahju teistele korteriomanikele hüvitama.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib otsustada teenuste tariifi ruutmeetrite või korterite alusel arvestamist?08.02.2012

Tere,
Eelmisel aastal KÜ poolt esitatud üüriarve sisaldas muuhulgas ridu raamatupidamine ja avariiteenistus. Raamatupidamise maksumus oli kõigil korteritel võrdne (ca 6 eurot nt), avariiteenistuse maksumuse arvestamine käis ruutmeetrite järgi (minul oli see ca 3 eurot). Juhatus otsustas raamatupidamisteenust enam mitte võtta ja teeb arved ise. Siit esimene küsimus, kas juhatuse liikmed ise võivad arveid koostada?
Teiseks küsimuseks on aga jaanuari arve, kus need kaks rida on muutunud üheks Haldusteenuse reaks sulgudes järgi (finants, avarii). Sellega seonduvalt on minul, kui teistest poole suurema korteri omanikul kulu suurenenud (kui enne oli raamatupidamine ja finants kokku ca 9 eurot, siis nüüd on 15 eurot). Maksaksin justkui kahte raamatupidamist pluss lisaks siis avariiteenistus.
Juhatus sellisest asjast eelnevalt teavitanud ei ole, kas selline asi on õige ja ma pean maksma selliselt nagu arvel kirjas. Mulle tundub see veidi ülekohtune. Ja kas saab lihtsalt ilma üldkoosolekuta nii juhatus otsustada, et senised read kaotatakse ja asemele tuleb uus rida, sisaldades avariiraha ja ka raamatupidamist.
Kas juhatus saab ilma üldkoosolekuta otsustada, et kui juhatuse liige teeb raamatupidamist, siis peaks tal õigus olema ka selle eest tasu saada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kulude jagamise põhimõtted on korteriühistutes reguleeritud üldjuhul põhikirja kaudu. Juhul, kui põhikiri kulude jagamist ei reguleeri, siis tuleb lähtuda korteriomandiseaduse regulatsioonist, mille kohaselt jagatakse kõik korterelamu majandamiskulud lähtudes korterite suurusest. Kuna juhatus on kohustatud oma tegevuses järgima korteriühistu põhikirja, siis tuleks ka Teie küsimustele vastuseid otsida korteriühistu põhikirjast. Mis puutub korteriühistu raamatupidamisse, siis juhatusel on õigus otsustada, kas nad teevad seda ise või palgatakse selleks raamatupidaja.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kuidas nõuda välja teise korteri omanikult veeuputusega minu korterile tekitatud kahju?08.02.2012

Tere!
Probleem on naabri poolt kahjustatud korteriga. Elan suures 5-korruselises majas 1-korrusel. Minu peal elav naaber on mind kolmel korral uputanud. Seekord on kahjustused suuremad, kui eelnevatel kordadel. Korter vajab remonti. Korter ei ole kindlustatud. Torumehed likvideerisid vea ja sain neilt paber, kus selgelt kirjas, et viga oli selles korteris. Teise korruse korteri omanik on probleemist teadlik. Olen talle e-mailile saatnud kahjunõude avalduse koos töömehe kalkulatsiooniga (maksumus 380 eurot), mis kuluks korteri remondiks. Rikutud on WC, köök, koridor, vannituba. Vannitoas ja WC põrandaplaadid osaliselt lahti.
Sain naabrilt e-mailile vastuse, et sellega tegeleb tema jurist, kes peaks minuga ühendust võtma. Minuga pole keegi ühendust võtnud, tundub, et seegi kord ei lahenda ta seda probleemi. Korter haiseb reovee järele ja vajab kiiresti remonti. Palun aidake, mida teha edasi?
Lugupidamisega
IB

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui kahju tekitaja vabatahtlikult kahju ei hüvita, siis on kahjuks ainsaks alternatiiviks nõuda temalt kahju väljamaksmist kohtu kaudu. Kohtusse pöördumise kohta on võimalik saada infot Justiitministeriumi kodulehelt www.just.ee .
Loodan siiski, et küsimus laheneb Teile positiivselt ilma kohtu abita.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Mida saab korteriühistu teha omanikuta korteriga, millel on suur võlgnevus?01.02.2012

1,5 aastat tagasi suri korteriomanik, tal oli kaks last, poeg on vanglas ja tütar töötu. Korteri võlg on 820 euro. Meil tegutseb KÜ. Mida saab teha ühistu ja kas meil on õigus anda korter rendile, mitte kasvatada võlga? Pärandit nad ei ole vastu võtnud ja vaevalt võtavad.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistul ei ole õigust korteriomaniku korterit oma äranägemise järgi kasutada ka kõige üllama eesmärgi nimel. Kuna korteriühistul ei ole kahjuks otseselt võimalik pärimisega seotud probleemidessa sekkuda või seda kiirendada, siis tuleb Teil oodata ära aeg, kus korterile tekib uus omanik, mille järel saate tekkinud võla temalt välja nõuda. Soovitan küsida nõu ka kohalikust omavalitsusest.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kui ostan kohtutäituri müüdava korteri, kas eelmise omaniku elektrivõlg tuleb mulle üle?01.02.2012

Minul selline küsimus, et kui ostan kohtutäituri kaudu korteri, kas siis eelmise omaniku elektrivõlg tuleb minule üle?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, võla üleminek sõltub sellest, milline on korterelamu majandamise vorm. Kui kortermajas on asutatud korteriühistu, siis läheb elektrivõlg üle.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kas korteriomanik võib nõuda ühistu juhatuselt andmeid teiste korterite kommunaalteenuste summade kohta?23.01.2012

Kas tavalisel korteriomanikul on õigus küsida ühistu juhatajalt sama maja teiste korteriomanike kommunaalarve andmeid (kütte maksumus, vee kulu, hooldustasu jne)?
Kas need andmed kuuluvad isikuandmete kaitse alla või ei?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ma ei näe takistust, miks korteriühistu juhatus peaks varjama korteriühistu liikmete eest korteriomanikele esitatavaid arveid. Otseselt konkreetset olukorda reguleerivat seadusesätet, millele viidata, samas ei ole. Korteriühistu arvetega kogutakse kokku korteriühistu poolt vahendatud kaasomandi eseme korrashoiukulud, arveid maksvatel korteriomanikel peab olema võimalus kontrollida, et kulude jagamine toimub võrdsetel alustel. Isikuandmete kaitse seaduse sätted ei kulu antud juhul kindlasti kohaldamisele.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kuidas ühistu saab mõjutada korteriomanikku, kes ainsana ei ole veel aknaid vahetanud?20.01.2012

Tere,
24 korteriga majas on kõik korteriomanikud vahetanud vanad aknad uute vastu, kuid üks korter venitab ja otsib erinevaid põhjuseid, miks seda mitte teha. Rahas ei pidavat asi olema. Kuna korteriühistu plaanib maja renoveerimist ja soojustamist, siis takistab plaani täideviimist just see üks vanade akendega korter. Korduvalt (peaaegu aasta) on korteriomanikuga sel teemal räägitud, kuid tulemusteta. Kas korteriühistul (toeks ju kõik teised elanikud) on mingit võimalust ja/või seaduslikku alust nõuda/mõjutada kõnealuse koretri omanikul aknad vahetada? Kas oleks seaduslikku alust näiteks küttearvele lisasumma rakendamiseks? Ette tänades vastus eest,
lugupidamisega
L

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, akende näol on tegu korteriomandi kaasomandi esemega, mis antud juhul tähendab seda, et korteriühistu ei saagi nõuda, et korteriomanik ise oma aknad vahetaks. Kui aknad tuleb vahetada seoses nende amortiseerumisega, siis peab seda tegema korteriühistu ise. Juhul, kui korteriomanik ka siis ei lase akent vahetada, ning toetuse saamine satub ohtu, siis soovitan küsida nõu toetust väljastavalt asutuselt. Minu andmetel on siin võimalik teatud tingimustel soovitud toetus siiski kätte saada.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatus või üldkoosolek peab võtma vastu otsuse maja korteriomanike otsearveldamiseks Eesti Energiaga?20.01.2012

Meie maja 60 korterist 53 soovivad asuda otsearvlemisele, s.o üksikostu/üksikmüügi vahekorda Eesti Energiaga (EE). See on meile kasulik, sest EE vahetab omal kulul välja vanad elektriarvestid ja kannab edaspidi nende ekspluateerimis-, hooldamis-, remondi- ja taatlemiskulud, mida seni oleme ühistu liikmetena ise kollektiivselt maksnud. Kahjuks on mõni isik, kes ei soovi EE-ga otsearvlema hakata. Siit küsimus: kas meie korteriühistu juhatus või kõrgeim võim - üldkoosolek - võib vastu võtta otsuse maja korterite otsearveldamiseks Eesti Energiaga? Kas see otsus on õiguslikult pädev ja kohustuslik täitmiseks kõigile korteriomanikele?
Ette tänuga A S

PS Tänan Teid, hr Andry Krass, pädevate vastuste eest 2011.aastal.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, lepingute sõlmimine ja lõpetamine kuulub korteriühistus juhatuse pädevusse, seega teoorias piisaks lepingu lõpetamisest ka juhatuse otsusest. Samas peab juhatus arvestama, et lepingu lõpetamise järel peab säilima korterite sihipärase kasutamise võimalus. Selle tagamiseks soovitan enne lepingu lõpetamist ühendust võtta Eesti Energiaga ja leppida kokku lepingu lõpetamise üksikasjad.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.