Korteriomandiõigus

Tere! Kui kortermajja on ette nähtud gaasipliidid, kas tohib vahetada gaasipliidi elektripliidi vastu ilma teiste korteriomanike ja ühistu nõusolekuta? Milline seadusesäte seda reguleerib?
Suured tänud!

Tere! On olemas kehtiv üürileping. Kas üürnikul on õigus end sissekirjutada üüritud korterisse kehtiva üürilepingu alusel? Lepingus on kirjas, et korter on antud kasutamiseks s.t. elamiseks 12 kuuks. Kas pean tegema eraldi lepingu lisa kuhu kirjutan, et ei luba korterisse sissekirjutamist?
Tänan!

Olen majas uus korteriomanik. Mingil ajal on korteriühistu otsustanud, kuidas hoovis pargitakse – selle kohta ei ole notariaalset kasutuskorda ja hoolimata minu korduvast küsimisest ei ole korteriühistu juhatus osanud viidata ka konkreetsele otsusele, millega selline kord on kehtestatud. Teised majaelanikud on rääkinud, et parkimiskohtade määramine toimub mingi nimekirja alusel, samas müüakse majas korterit, millega kaasneb reklaami järgi parkimiskoht – notariaalset kasutuskorda pole. Tean, et kasutuskorra seadmine pole korteriühistu pädevuses ja olen korteriühistu juhatuse tähelepanu sellele juhtinud. Hoovis parkimiseks kasutatakse pulte, mis avavad värava, ka pulti ei ole korteriühistu juhatus mulle seni lubanud. Kuna praegune olukord võimaldab suuremal osal korteriühistu aktiivsematest liikmetest kasutada isiklikku parkimiskohta, siis pole nad huvitatud selle muutmisest. Kas kohtusse pöördumisele on sellises olukorras alternatiive – ei tahaks esimesel võimalusel naabreid kohtusse anda? Aga kui muud alternatiivi pole, teeks see ehk õhu puhtamaks.

Tere! Kui kortermajja on ette nähtud elektripliidid, kas tohib vahetada gaasipliidi vastu ilma teiste korteriomanike teadmata? Kas neil pole erinevad ohutusnõuded? Eriti kui seda on teinud juhatuse esimees ise?
Aitäh!

Tere!

Soetasin hiljuti remonti vajava korteri. Soovin korteris välja vahetada (kaasajastada) elektri- ja veesüsteemid. Loomulikult paigaldada mõned lisapistikud ja valgustid või muuta mõne pistiku asukohta. Selle peale teatas ühistu poolt määratud haldur aga et selliste tööde teostamiseks on vajalik esitada vastavad projektid, vastasel juhul ei anna ühistu nõusolekut. Kas see on nii, et vanu elektrijuhtmeid ja torustikku projektita vahetada ei või?

Ent küsimusel on ka teine osa. Nimelt on korteris gaasipliit, mille sooviks vahetada elektripliidi vastu. Ka selle jaoks, et korteris gaasitorud sulgeda, on halduri sõnutsi vaja projekti? Loogiline tundub, et töö saab teostada ainult Eesti Gaas, aga kas ka selleks on tõesti projekt vajalik, et torule punn ette keerata ja see kinni plommida?

Kolmanda osana on läbi käinud idee muuta köögi asukohta, sisuliselt teha ühest toast köök ja köögist tuba. Ehituslikult eeldaks see ainult ühe augu tegemist seinakonstruktsiooni. Saime teada, et linnaarhitektuuri osakonnast tuleb selleks luba saada, on loogiline. Enne jutuga halduri poole pöördumist tekib juba ennetavalt jällegi küsimus, et kas köögi ümberpaigutamiseks on vaja koostada ehk ehitusprojekt või mida selliseks tegevuseks reaalselt vaja oleks?

Kas halduri vastavasisulisi nõudmisi on võimalik ka kuidagi seaduslikult põhistada? Või on mul võimalik esitada haldurile mõni seadusest tulenev põhistus, millele tuginedes oleks võimalik vähemalt amortiseerumise märke näitav elektri ja veesüsteem välja vahetada ja teha seda projektita, et juhtme asemele tuleb juhe? Vastavad tööd teostab loomulikult elektritöödega tegelev ettevõte.

Tere.
Meie korteriühistus on vastu võetud otsus maja renoveerida, tööd pidid algama kevadel. Täna käis minu korteri ukse taga ühistu esimees, kes informeeris mind kui korteriomanikku, et hakatakse vahetama/parandama (ei saanud täpselt aru) ka veetorusid ja sellega seoses tuleb töömees ja teeb KÕIGILE korteri vannituppa töödele ligipääsuks suure (ca 50cmx50cm) augu. Hiljem need samad töömehed seda auku korda ei tee, see on korteriomaniku mure, nii öeldi. Minu küsimus on see, et kas ma olen sunnitud lubama neil oma korteri vannituppa (mis on korralikult plaaditud) relakaga auk teha? See isegi ei ole minu huvides, kuna mul on soojaveeboiler ja hetkel saavad sellest tööst kasu vaid need, kellel soe vesi otse tuleb (et siis ei pea seda sooja vett kraanist pool tundi ootama). On mul seaduslik õigus äkki korteriühistule öelda, et ma ei ole sellega nõus?

Tere. Kas ja mis tingimustel võib korteris oleva vannitoa ringi ehitada puuküttega saunaks? Majas olevad korterid on ahiküttega.
Kuna majas on korteriühistu, siis kas kõigi ühistu liikmete nõusolek on vajalik?

Kuidas tuleb toimida, kui 55 korteriga korteriühistus on 1 korteriomanik, kes takistab kõiki ettevõtmisi. Hetkel on käsil küttesüsteemi renoveerimine (kõik üldkoosolekul osalenud olid kõigi otsustega nõus). Trepikodadesse pandi 3 nädalat enne tööde algust graafikud, et millisel kuupäeval peab võimaldama juurdepääsu korterisse ja keldriboksi, et vahetada küttetorud ja radiaatorid. Eelnevalt on üldkoosolekul renoveerimistööde teostamisest käinud rääkimas nii omanikujärelvalve kui ehitaja esindaja, on vastatud elanike küsimustele, et neil ei oleks renoveerimise ees hirmu ega teadmatust; trepikojas on üleval info jne. Vaatamata kõigile pingutustele teavitab 1 korteriomanik, et tema ei mõtlegi kedagi oma korterisse lasta ja ta sõidab hoopis minema. Samuti ei ole ta nõus olemasolevatele radiaatoritele, mis on ehitatud mööbli sisse, riiulite vahele, uue seina taha jne juurdepääsu tagama, et neid saaks maha lõigata ja uutega asendada. Keeldub keldriboksis tegemast koristustöid, vabastamaks küttetorusid jne. Meil on renoveerimistöödeks võetud laen, taotletud KredExi toetus, mis tähendab ranget graafikutest kinnipidamist. Meil ei ole aega sellise korteriomanikuga vägikaigast vedada ja kohut käia. Meile tulevad kaela viivised, kahjunõuded ja pangalaenu ning KredExi toetuse tühistamine. Isegi selgitamine, et ühistu nõuab kõik kahjud sisse tööde teostamist takistanud isikult, ei mõjunud. Kuidas sellises situatsioonis toimida?

Tere,

Maja, kus elan, ostsustas võtta Kredex renoveerimislaenu, mis tegelikult on ju tore. Mure aga selles, et lõpetasin just oma korteris remondi ja otsustasin radikaid mitte vahetada, nüüd aga ütleb korteriühistu, et meeldib see mulle või mitte, aga radikad pean laskma oma korteris ära vahetada või muidu kaebavad nad mind kohtusse. Kas minul kui korteriomanikul ei ole selles osas mingit sõnaõigust? Põhimõtteliselt ei oleks mul ju radikate vahetuse vastu midagi, aga see tähendaks mulle järjekordset remonti ja sellega ma nõus ei ole, et nad mu korteri maha lammutavad.

Tere,
Korteri ostmisel selgus, et osa korteriomandi pinnast on naabri kasutuses, kuid ostulepingus sai märge tehtud, et olen teadlik sellest (sest ei näinud probleemi, et ei peaks seda pinda tagasi saama).
Puuduolev ruum on 10m2, kuid maksin selle eest eelmisele omanikule siiski.

Nüüd on seis selline, et naaber ei taha vastavast teemast kuulda midagi, sest majal oli 1970 paiku suur remont tehtud ja siis lihtsalt plaanid jäid korda tegemata. Samas erastamise ajal keegi kortereid üle ei mõõtnud ja korteri omanikud panid allkirjad alla, et vastavalt joonistele on kõik mõõdud õiged. Nii oli nõus ka naaber.

Nüüd aga soovib maja teine korrus hakata majale kolmandat korrust ehitama ja asi on ainult minu ja naabri korteri asja korda saamise taga.
Kuid kuna maksin vastavalt ruutmeetritele ja naaber saab 10 m2 rohkem kasutada, siis kas peaksin pöörduma kohtusse (kas oleks võiduvõimalus) või mis lahendusvariante oleks võimalik veel kaaluda, kui naaber pole nõus rendi maksmisega, ruutmeetrite eest maksmisega (müüks naabrile need ruutmeetrid maha) ega mingi muu lahendusega.
Lugupidamisega