Korteriomandiõigus

Majas on korterid ning 3 äripinda. Kasutusluba äripindadele on antud tööstuskaupade kaupluse ning bürooruumide jaoks. Nüüd soovib äripindade omanik teha ruumidesse lasteaia. Kas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi kaasomanike (korteriomanike) nõusolek või piisab 51% omanike nõusolekust (seda viimast väidab linnavalitsuse spetsialist).
Ette tänades

Tere!

Kas vannitoa kuivatustoru kuulub ühistule või korteriomanikule? Probleem selles, et korteriomanik lasi selle toru vahetada ja eeldab ühistult vahetustööde ja toru maksumuse tasumist.
Ühistu leiab, et see on omaniku kohustus. Kuidas toimida ja kuidas siis ikkagi defineerida korteriomandi reaalosa vannitoa kuivatustoru osas?

Kas nii nagu eesti.ee seda pakub:
"Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa."?

Loogiline on, et kui korteriomanik ei tohi ilma kõigi ühistu liikmete nõusolekuta ümber ehitada kütte-, veevarustuse-, elektrisüsteemi- kanalisatsioonisüsteemi, siis ei tohiks ka vannitoa kuivatustorusid ilma loata vahetada?

Seega peaks kuivatustoru vahetamine ja sellega seotud kulud olema korteriomaniku kanda. Ühistu põhikirjas (vastu võetud 2011) ei ole erisusi ette nähtud.

Kas on mingeid muudatusi seadustes, mis annavad korteriomanikule (ühistu liikmele) õiguse neid kulusid ühistult sisse nõuda?

Aitäh!

Kas korteriühistu võib sõlmida lepingu seinareklaamide paigaldamiseks üldkoosoleku otsusega ilma kõigi omanike volitusteta ja võtta saadav tulu KÜ arvele nagu sissemaksed omanikelt. Kes on tulu saaja, kes maksab maksud?
tänan

Elan kortermajas ja olen hädas suitsetavate naabritega. Suvel on pea võimatu akent lahti hoida, pidevalt tuleb tossu tuppa.
Millised võimalused mul on selle vastu midagi ette võtta?
Kas korteriühistul on õigus keelata rõdul/aknal suitsetamine, kui üldkoosolekul hääletatakse selle poolt?

Tere. Mul selline mure, et ostsin 2011. aasta lõpus kohtutäiturilt korteri. Võlgnik oli naisterahvas, kes on tänaseks surnud (veebruaris). Kuid seal korteris elab sees selle naise poeg, kes keeldub antud korterist välja kolimast. Väidetavalt on ta otsuse edasi kaevanud. Kohtutäituri büroost uuriti asja, ja öeldi, et jah, veebruari kuus on otsus edasi kaevatud korteri ebaseadusliku müügi tõttu. Kuid antud kaebust kohtus ei rahuldatud ja kaebus tühistati aprilli kuu alguses. Nüüd tekkis küsimus kuna tahaks kõike seaduslikult teha, siis kas mul on õigus minna ja vahetada uks antud korteris ära? Kinnisturegistris on antud korter minu nimel. Ja kuna korter on minu nimel, siis see on minu vara ja loogiliselt tohiksin sellega teha mida tahan? Meest on koheselt pärast müügi toimumist teavitatud sellest, et ta peab sealt välja kolima. Ja seda korduvalt. Ühtlasi kasvatab mees, kes seal sees elab, kommunaalteenuste võlgasid (küte, vesi, prügi jne), mis ei ole enam sugugi väiksed. Kas mul on reaalselt ka õigus seda raha sisse nõuda?

Ostsime hiljuti korteri majja mille igas trepikojas on 6 korterit. Nähtavasti ei ole meie trepikojas koristamise peale mõeldud eriti. Kuidas peaks toimima üldkasutatava pinna koristamine?
Probleem ka lapsevankri hoidmisega alumisel korrusel. Sinna on pandud palju jalgrattaid. Pugesin vankriga tagumisse nurka, kuna mujal lihtsalt ruumi ei olnud. Nüüd aga jäetakse need rattad sinna risti-rästi ette, et kui ma lapsega hakkan välja minema, pean eelnevalt 10-15 minutit kulutama nende jalgrataste eest ära tõstmisega ja tagasi panemisega. Samas aga vedeleb välisukse lähedal kaks katkist jalgratast, mida ilmselgelt pole ammu kasutatud ja tundub, et pole ka plaanis. Ilus oleks ju kui omanikud need oma keldrisse siis hoiule viiksid (siin on vist kõigil oma keldriboks olemas). Need võtavad enda alla üsna palju ruumi ja samas ka takistavad ülejäänud ruumiosa kasutamist, sest need on väljapääsu lähedal. Vankrit mul mujal hetkel hoida pole võimalik. Kuidas tuleks üldkasutatavat pinda jagada vankrite ja jalgrataste hoidmisel, kas on iga korteri jaoks ka osa, mida nood kasutada võivad?

Tere!

Ostsime korteri ning tegime ka lepingu Eesti Gaasiga. Mingi aeg süsteem muutus ning gaasi eest makstav summa hakkas lisanduma üüriarvele. Üüriarvele aga ilmus see vaid korra ning sedagi miinus X summa. Pöördusin EG poole, nemad väitsid, et sellega tegeleb nüüd korteriühistu, pöörduge nende poole.
Esitasin siis sama küsimuse KÜ esimehele, mis saab ning miks mu arvel gaasi eest mingit summat pole. Lubati asja uurida. Mingi aja möödudes esitasin sama küsimuse, kas siis "lubati asja uurida". Tänaseks on "asja uurimisest" möödas 5 aastat.
Korteris oleval gaasiseadmel meil mõõdikut ei ole ning siiani on siis nende väitel see läinud KÜ arvelt nö (nemad siis maksid vahe kinni). Siit siis ongi nüüd küsimus. Kas neil on õigus nõuda meilt tagasiulatuvalt seda raha, kuigi olen probleemi olemasolust neid teavitanud? Kui jah, siis mis aja ulatuses?

Ette tänades

Kui ma tahan oma korterile teha laiendust, ehk siis pööningu osa välja ehitada umbes 2 ruutmeetit, siis kas mul on selleks vaja mingit kooskõlastust? Ühistu on oma nõusoleku andnud, kuid alumine naaber ei ole ainukesena nõus.

Tere!
Küsimus nimelt selles, et sai kunagi ostetud mehega kaasomandisse korter. Mingi aeg jäi mees töötuks ja tekkisid kommunaalvõlad. Ühistu andis asja kohtusse ja nüüdseks on see ka kohtutäituri käes, hiljem andis ühistu veelkord sama võla uuesti kohtusse ja juba teise kohtutäituri kätte. Nüüdseks on kaelas hiigel kommunaalvõlg, kuna esimene täitur võtab oma osa ja nõuab sisse minu mehelt kohtutäituri tasu pluss võla ja viivised kokku 2000 eurot, ka teine täitur teeb täpselt sama aga mõlemalt nõutakse sisse nii tasu 2x600 eurot kui ka eelmine võlg pluss juurde lisandunud võlg, mis oli eelmisega kokku 3000 eurot. Aga võlg on juba topelt ja viivised ning eelmised kohtukulud samuti, mille ühistu kommunaalarvetele otsa lisas ja kohus samuti. Neid on juba topelt, kui kohus juba need välja mõistis. Kas ühistu saab siis need veel omakorda kommunaalarvele otsa liita ja siis viivist võtta suurenenud summa pealt.
Ühesõnaga kas saab anda ühe võla mitu korda kohtusse. Algul võlg viivistega 1500 eurot, lisaks täituri tasu 600 eurot ja siis uuesti sama juba antud võlg ja sinna lisandunud uus võlg ja sellelt kogusummalt ka viivised ühistu poolt ning täituri tasu mõlemale võlgnikule 600 eurot. Üks ja sama võlg kolm täituri tasu 1800 eurot pluss 1500+3000+topelt kohtukulud.
Ette tänades,

Tere
Esimesest üldkoosolekust võttis osa vähe korteriomanikke ning kutsuti teistkordselt kokku üldkoosolek, kus osales ka alla poole korteriomanikke. Teisel üldkoosolekul otsustati, et seoses võlgadega sulgeda meie trepikojas veevarustust, kuigi meie korter pole võlgnike seas. Samuti pole nad teavitanud sellest otsusest ning koosoleku päevakorras polnud esile tõstetud nii tähtis punkt. Kas on võimalik midagi teha selleks, et teenindusfirma taastaks meie korteris veevarustus? Meie majas pole korteriühistut ning maja haldab firma.
Teine küsimus on see, et kui esimese üldkoosoleku protokolli pole olemas ning osalejad pole seda allkirjastanud, kas siis saab lugeda, et teine koosolek on teistkordne?

Ette tänades