Korteriomandiõigus

Oli artikkel koos vastusega:
"Kuidas toimub kanalisatsioonipüstaku avariiga seotud kulude jagamine?"
Vastuses on juttu, et püstakule juurdepääsuks lõhutud seina peab taastama ühistu.
Minu teada see reeglina nii ei ole. Vähemalt nn. "veneaegsetes" majades on püstakule juurdepääsu võimaldav sein lihtsalt mahavõetav-tagasipandav. Kui korteriomanik on selle kinni ehitanud, peab ta ka oma kulu-kirjadega projektijärgse olukorra taastama - juurdepääsu võimaldama.
Kas ma eksin?

PS. Pottide probleem ei ole mitte selles, et nad "ei sobi", vaid selles, et mõnikord on nad liiga kapitaalselt solgitoru külge kinni pandud. Toru ei saa (vahetamiseks) poti küljest lihtsalt potti katki tegemata kätte.

Tere!
Mure on järgmine. Väiksem korterelamu, 11 korterit ja on olemas ka KÜ. Minu korter on 3-toaline ja läbi kahe korruse st katusekorter.
Ja mure on selles, et igas toas vihmaga lagi tilgub, selle tulemusel on kannatanud terve korteri siseviimistlus, st seinad, parkett ja kindlasti on läbivettinud ka terve korteri soojustus. Koosolekul olen sellest palju rääkinud aga tulemusi ei ole. Vastus on alati ühene - ei ole raha selle katuse remondiks. Pooled elanikest on ka pangalaenu vastu kuna neil ju katus ei tilgu. Endal ei ole ka sellist raha, et saaks oma kuludega katuse korda teha.
Mida võtta sellises olukorras ette ja mis kulud peaks tegelikult keegi katma? Kas on mul õigus nõuda uut soojustust ja ka uut siseviimistlust?
Kui 4 aastat tagasi esimesed korrad alles ilmnesid sellised märgid, et jama majas, siis sai juba koheselt teavitatud ühistut ja loomulikult oleks saanud kohese tegutsemisega hoida ära suuremad kulutused ja poleks ehk ka terve siseviimistlus vastu taevast lennanud.

Tere,
Elan Kalamajas vanas puumajas kus on 8 korterit. Ühistu puudub ja kõik peale minu on eakad inimesed. Maja on vana ja laguneb ning vajab hädasti kapitaalremonti. Olen aru saanud, et kui oleks ühistu, saaks asju otsustada üldkoosolekul (näiteks laenu võtmine) ja siis piisaks otsuste vastuvõtmisest häälteenamusest. Kuidas toimida aga nüüd? Kolm omanikku on kindlasti igasuguste laenude ja kulutuste vastu. Samas kaasomanikuna on ju neil ka kohustused? Ning teine küsimus: Majas on suured veekaod. Kõik esitavad küll oma näidud, kuid maja üldveemõõtjaga need kokku ei lähe (suured erinevused). On tekkinud kahtlus, et keegi kulutab rohkem kui deklareerib. Kuidas saab korterisiseseid näite kontrollida? Mul puudub ju õigus tungida teise eluruumi.

Tere! Kas KÜ saab nõuda korteri sundmüüki, kui korteriomanikel on võlg korteri eest, aga nende korter on juba kaks aastat müügil, kuna nad ise said aru, et ei saa hakkama kommunaalmaksete maksmisega ja ise panid korteri müüki. Korteri hind on natuke rohkem kui keskmine, aga nad ei saa odavamalt müüa, sest on eluasemelaen. Võlgnikud on öelnud, et maksavad kogu võlgnevust siis, kui korter on maha müüdud, seniks saavad maksta vaid mingi osamakset võlgnevuse katteks. KÜ ütles, et teeb koosoleku, kus hakatakse arutama võlgnike korterite võõrandamist. Kas see on võimalik? Võlgnikud ise on adekvaatsed inimesed, neil on tekkinud aga makseraskused. Nad ise juba panid korteri müüki. Ja samuti korteri peal on pangalaen, mis on peaaegu sama, mis korteri hind. Kui pannakse sundmüüki, siis esimene, kes saab raha, on pank ja KÜ-le võlgnevust ei saaks tasuda. Nimelt inimesed lastega õues aga võlg pole tasutud. Kas see on tõesti nii? Või kui korteril on pangalaen, ei saa KÜ nõuda sundmüüki (korter muidu praegu müügis ja ei ole arusaadav, milleks nõuda sundmüüki kui omanikud ise vabatahtlikult tahavad korteri müüa).
Ette tänades vastuse eest!

Tere!
Mure selline, elame ühes vanas kivimajas 1. korrusel. Maja renoveeritud ei ole. Küttesüsteem on vana ja tehtud nii, et vesi läheb radiaatorites üles 5. korrusele ja viimasena jõuab alla. Meie radiaatorid soojaks ei lähe ja toas on +14 kraadi sooja. Murega korteriühistu poole pöördudes nad ütlesid, et peame oma vanad, kuid korralikud puitaknad vahetama uute vastu ja kui see ei aita, siis peame oma radiaatorid ise välja vahetama. Kui me aknaid ei vaheta, siis panevad nemad 1/3 küttearvele meie korterile juurde. Kas neil on õigust nii käituda? Nõuda meilt akende vahetust ja kui see ei aita, siis radiaatorite vahetust, seda meie kulu ja kirjadega. Ning kui me seda ei tee, siis nagu nad ähvardasid, kas neil on õigustatud panna juurde 1/3 küttearvest? Ette tänades!

Tere
Teatavasti võib korteriühisuse puhul korteriomanike üldkoosolek otsustada häälteenamusega tavapärase valitsemise piiridesse jäävaid küsimusi. Kas see, kuidas määratakse näiteks prügiveo või koristajale tasumine (m2 vs elanike arvu järgi) kuulub tavapärase valitsemise alla või on siin vajalik juba konsensuslik kokkulepe ja kas see sõltub sellest kas ühisusel on valitseja või mitte?

Elan esimesel korrusel ja toimus ühise veetoru avarii tualettruumis, mille tõttu uputati üle minu tualett, tapeet tuli ära. Pöördusin kindlustusfirmasse ning peaksin maksma omavastutuse. Kas ma võin esitada omavastutuse summa ulatuses arve meie maja korteriühistule maksmiseks? Avarii toimus ju meie korterist väljaspool ning põhimõtteliselt ei ole ma süüdi. Miks peaksin kandma materiaalsed kulud ise. Akt oli koostatud, et torus oli mõra ning toru kuulub ühistule, kas see ei tähenda, et nemad ka vastutavad selle eest? Lisakt selline asi, minule väideti, et kuna toru on mul kaetud kipsplaadiga, nemad ei vastuta selle eest, kui projekti järgi seda ei peagi olema ja juhul kui see on olemas, siis ma vastutan selle demonteerimise eest ise. Aga kahju on tekkinud ikkagi minust sõltumata. Palun kas Te saaksite minule selgitada olukorda?

Tere!
Ostsin endale suurde 92-korteriga elamusse korteri. Minu suureks üllatuseks ei ela ma seal üksi, vaid jagan pinda koos prussakatega. Olen ise tõrjet teinud igasuguste poestostetavate vahenditega, kuid abi ei ole olnud. Korteriühistu ei ole tõrjet teinud ja hetkel neil ei ole seda ka plaanis. Teadaolevalt on ka minu kohal 2 korrust kõrgemal oleval korteril prussakaprobleem.
Millised õigused on minul, kui uuel omanikul, kui on probleeme kahjuritega?
Abi oodates,

Mure selline, et 4 korteriga maja laguneb ning vajab renoveerimist. 75% omanikke on valmis renoveerimistöödega alustama kuid 25% ei soovi midagi teha. Maja on jagatud korteriomanditeks, keldrid on jagamata (1/4 ei ole nõus ka notariaalset kasutuskorda kehtestama ning igal kevadel on vesi keldris).
Katuse vahetuseks on materjalid ostetud ning tööd plaanime teha ise (selle eest 1/4 käest raha küsimata). Samas 1/2 pööningust kuulub sellele osapoolele, kes töödega nõus ei ole ning ta ei ole nõus sinna kedagi lubama. Katus aga laseb läbi ning puuduvad vihmaveetorud - selle tõttu jookseb vesi mööda seinu ning alumised palgid on mädanenud.
Kas ainus variant on 75% omanike nõusolekul tööd ära teha ning hiljem kohtu kaudu 25% rahast sisse nõuda ühelt osapoolelt?

Tere! Majas, kus ma elan, on alustatud rõdude remondiga. Iga majaelanik maksab tasu reomondifondi. Majas esineb ka võlgnikke. Maja haldab kommunaalettevõte. Küsimus seisneb selles, et kommunaalettevõtte juhataja otsustas omavoliliselt milliseid rõdusid parandada ja milliseid mitte. Parandamata rõdusid jääb 24-st umbes 3-5, mis vajavad samuti remonti. Üldkoosolekut enne remondi alustamis läbi ei viidud. Küsimus seisneb selles, et kuna minu rõdu on üks nendest, mida parandada ei taheta. Kuidas on võimalik probleemi lahendada ja millised on minu õigused antud konfliktis?