Korteriomandiõigus

45 korteriga elamu üldkoosolek otsustas 11 poolthäälega (koosolekul osales 21 liiget) renoveerida maja fassaad, paigaldada sundventilatsioon ja lodžad kinni ehitada. Lodžad on kaasomandi mõtteline osa, viis korterit on ilma lodžata. Kuidas peaks käituma majas oleva viie korteri omanikud, kes ei pea õiglaseks maksta mahukate renoveerimistööde eest võrdselt nendega, kel on lodža? Peale selle väheneb lodžade kinniehitamisega nende viie korteriomaniku kaasomandis oleva mõttelise osa suurus, kas viiel korteriomanikul on õigus küsida selle eest kompensatsiooni korteriühistu ülejäänud liikmetelt?

Tere, kinnistuameti nimekirjas on korteril kaks omaniku. Kuidas ja kellel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekul?

1.Kas üks kaasomanikest teeb volituse teisele, kui üks omanikest ei saa osaleda või volitust ei ole vaja?

2.Kui üks kaasomanikest on surnud ja pärimisasjad on korda tegemata, kuidas toimub siis osalemine üldkoosolekul? (kinnistu väljavõttel on ikka surnu nimi)

Ette tänades!

Lugupeetud vastaja,

Minul on mure majavalitsusega. Õigemini mitu muret, loodan, et olete võimeline minu poolt esitatavatele küsimustele vastama. Olen pöördunud oma küsimustega ka majavalituse poole, selle peale reageeriti väga ebameeldivalt ja saadeti mind vastusteta minema. Vastused oleks aga väga teretulnud...

1. Mis seadus reguleerib majavalitsuste tööd?
2. Majavalitus on OÜ, aga töötab linna alluvuses, kas linnal on siinkohal õigus neile ettekirjutusi teha?
3. Kas antud OÜ asjaajamine peab olema läbipaistev? St, kas minul, kui tavakodanikul, on õigus näha näiteks põhikirja?
4. Minu korteri temperatuur ei tõuse talvel üle 16 kraadi, kes peaks toasooja tagama?
5. Terve maja paneelide vahelt jookseb sisse vesi. Kas see peaks olema minu parandada või käib see nende hoolduse alla?
6. Kui kirjutan end rahvastikuregistris teisele elukohale, kas mina peaksin majavalitsust teavitama või peavad nad ise rahvastikuregistrist aeg ajalt kontrollima, et palju korterisse sissekirjutatud elanikke on. Probleem tulenes sellest, et antud korteris elas isik A ja B. A kolis 2008.a välja, korterisse jäi elama ainult isik B, kes maksis tasusid kahe inimese eest. Hiljuti kolis rahvastiku registri andmetel välja ja isik B, kuid kolis tagasi ja nüüd on korteri tarbijaid juba 3 määratud. Kas mul on õigus majavalitsuselt nn tasa - arvestust küsida antud olukorra eest, kui sissekirjutatud oli ainult isik B aga maksti kolme eest?

Oleksin vastuste eest väga tänulik!

Lugupidamisega,

KÜ esimees teeb ja üritab teha head tööd, aga üks ühistu liige, kes on ka juhatuse liige, laimab ja nimetab esimeest vargaks, mis ei pea absoluutselt paika ning ei ole reaalselt võimalik, sest maja juures tehtud kulutused on peaaegu olematud, seoses olemasoleva laenulepinguga. Laenuleping ja antud tööd sai tellitud vahetult enne seda kui ta esimeheks sai. Esimehele pööratud laim aga on põhjendatud sellega, et liige ei soovi teatud tööde tegemist, mis üldkoosolekul saab vastuhääli ning töösse ei võeta. Kuid talle sellest ei piisa, sest esimees on toiminud vastu tema tahtmist (kuigi elanike heaolu nimel), mistõttu agiteerib majarahvast esimeest juhatuse kohalt tagasi kutsuma. Lisaks sellele käitub antud liige ebaadekvaatselt nii juhatuse- kui üldkoosolekul ehk karjub ja ärgitab sellega ka teisi üles, mistõttu ei ole võimalik koosolekuid normaalselt läbi viia. Küsimus seisnebki nüüd selles, et kuidas saaks esimees ennast kaitsta ning jätkata oma tööd? Ja kas juhatusel on üldkoosolekul õigust teha ettepanekut, et koosolekul ei saa osaleda sellised isikud, kes ennast adekvaatselt üleval ei pea ning segavad selle läbi viimist?

Tere!
Meie KÜ renoveeris 2011.a. Kredexi abil majad, soojustatud said välisseinad, 2-torusüsteem ehitatud, uued radiaatorid, regulaatorid mõõtmine MESA anduritega.
Otsaseinad olid 1999.a. soojustatud ja topeltradiaatorid otsaseintel, vannitoas võeti renoveerimise käigus maha.
Otsaseinte elanikel tekkis kohe protest, kuna nemad olid 12 aastat topelthüvesid kasutanud, hakati allkirju koguma, et nemad nõuavad vannituppa radiaatoreid tagasi.
Juhatus otsustas I ja V korrusel küttekulud 0.9, otsaseintel 0.8 ja nurkadel 0.7 läbi korrutada.
Kas see on õiglane?
Kas juhatus toimis õigesti või kas neil on õigus ilma üldkoosolekuta niisugust otsust vastu võtta?
Teid ette tänades vastuse eest

Kas arendajal on õigus müüa maja juurde kuuluval maal parkimiskohti ja kas ta tohib seda teha, kui parkimiskohtade arv on väiksem kui korterite arv?

Tere.
Palun vastake millised otsused elamu ja selle juurde kuuluva kinnistu hooldamise ja renoveerimise kohta võib otsustada nö. enamuse otsusega ehk ühistu ja milliste puhul on vajalik iga korteriomaniku/ühistuliikme nõusolek?
Täpsemalt on mul küsimus, kas ühistul oli õigus panna maja ette uus asfalt ja rajada juurde parklakohti, eelnevalt osta selleks juurde maad, sundides mind, kui korteriomanikku maksma igasuvise paarituhande krooni suuruse kogumisraha asemel umbes kolm korda suuremat summat võimalikult kiiresti. Üldkoosolekul esimehe poolt "teatatud" otsuse järgselt tasumise kohta nõusolekut küsimas käinud inimesele keeldusin nõusolekut/allkirja andmast ja väljendasin selgelt, et ei pea asfalteerimist õigeks kui maja ise laguneb (järeldus otsaseina korterite põhjal) ja üldine majandusseis on kõigil inimestel raske, ning et tulen vaevu kommunaalmaksetega toime (täpsuse mõttes: valida anti kas anda allkiri kohe tasumisele või kiita heaks ühistu laenu võtmine, laenu siiski ühistu ei võtnud). Järgmise kuu arvel kirjutati mulle lihtsalt võlareale võlg ääremärkusega "kokku lepitud ja veel tasumata summa". Kuna selliselt nõutav summa on mul siiani tasumata, soovib ühistu seda kätte saada kohtu kaudu. Ühistu juhatus keeldub absoluutselt ühegi ühistu dokumendi näitamisest/koopia võimaldamisest - ühistu/juhatuse otsust, milles on fikseeritud minu korterile määratud sihtmakse kohustus ja suurus, kui suure kulutuse ühistu tegi ja kuidas see jagati korterite vahel, samuti andmast infot kuhu on kulutatud aastaid korteriomanikelt kogutud suhteliselt suured sihtkapitalid ja igakuised remondimaksed, millest on tingitud arvetele lisatavad suured sooja- ja veekaod, üldkulud, milliste summade eest mis töid majale tellitud on, samuti erapooletust revisjonist.
Tegemist on 85 korteriga endise kooperatiivelamuga suvepealinnas, vanemaealise juhatusega ja milles hetkel on palju üüritud kortereid. Üldkoosolekud kord aastas küll toimuvad aga jah... Küsiksin veel kas ühistu võib koguda nn. sihtkapitali ilma konkreetse eesmärgita ehk "igaks juhuks reservi" ja kas ühistu võib nõuda korteriomanikult viimasele ülejõu käivate nn. sihtkapitalide tasumist (kui otsustatakse teha suurem väljaminek aga laenu ei võeta)?
Ette tänades

Olen küsinud veel alla aasta toimiva ühistu esimehelt kirjalikult, kes meil konkreetselt tegeleb raamatupidamisega. Senini pole vastust saanud. Öeldud on vaid, et raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus on 3 liikmeline ja fakt on see, et raamatupidamisega tegeleb vaid üks inimene. Kahtlus ongi, et tegeleb varem rahasid ebaseaduslikult kasutanud inimene.

Tere,
Meil oli plaanis korteris üks mittekandev sein ära lõhkuda. Selleks võtsime inseneribüroo ekspertarvamuse. Olime kindlad, et saame kooskõlastuse ka korteriühistuga, kuna eelnevalt oli sellest räägitud esinaisega ja eemaldasime seina. Hiljem aga polnud esinaine nõus seda kooskõlastama ning proovisime saada majaelanike nõusolekut, et saada linnavalitsusest luba. Jõudsime läbi käia majas kaks trepikoda ning saime umbes 30 allkirja. Järgmine päev allkirju korjama minnes leidsime trepikodade ustelt alljärgneva kirja: "Hoiatus korteriomanikele, Korteri nr. XX remondimees XXXX XXXXX korjab allkirju, et saada luba linnavalitsusest korteris seinte lõhkumiseks. Seinad on juba lõhutud vaatamata KÜ juhatuse vastuseisule. Kaitseme oma kodu sellise valetaja eest ning ärme anname allkirju". Antud kirjas oli avalikult välja toodud ka meie nimi. Maja elanikud on hirmunud ning rääkisid, et esinaine sõimas neid, kes allkirja juba andnud olid. Kuidas antud olukorras edasi minna? Kas esinaise kiri läheb avaliku laimu alla? Kuidas olukord lahendada?

Elan korteris täisealise pojaga (29.a.), tegu on alkohoolikuga, vägivaldne, ei käi tööl (8 a.), aga ta on sisse kirjutatud. Ta pole kunagi üüri maksnud, kuid pole nõus ka korterist lahkuma (kuigi korter on minu nimel). Soovin korterit ära müüa, mida selleks tegema peab? Kas enne peab kohus ta välja tõstma korterist või saab ka ilma tema nõusolekuta müüa?