Korteriomandiõigus

Tere! Kui korteriomanik keeldub 100 protsendiliselt tasumast haldajale haldustasu ja kommunaalmakseid ning keeldub ka halduslepingu sõlmimisest, mis õigused on maja haldajal edasi tegutsemiseks. Korteriomanik väidab, et puudub leping ja tema ei maksa.
Majas on 60 korterit ja puudub majaühistu. Enamuses korteriomanikel on sõlmitud maja haldajaga haldusleping maja haldamiseks ja teenuste vahendamiseks. Maja haldaja vahendab korteriomanikele vee-, kanalisatsiooni, prügi-, üldelektri, kütteteenuseid. Samuti hooldab maja ümbrust ja teeb avariilisi remonditöid. Eraldi remondiraha ei koguta. Elanikud maksavad haldustasu ja kommunaalteenuste eest.

Olen korteriühistu liige, ühe korteri omanik. Soovisin saada ühistu esimehelt:
1. Ühistu pangakonto väljavõtet täismahus, viimase 4 aasta kohta.
2. Viimase 4 aasta jooksul ostetud kütte koguste arveid.
3. Korteriühistu liikmete varaliste õiguste ja kohustuste tõendit. Ehk hetkel olevate võlgnikke nimekirja.
Tema sõnul pole mul õigus neid dokumente kirjalikul kujul enda valdusesse saada.
Soovin teada, kas mul on õigus neid dokumente kirjalikul kujul nõuda ja mis tingimustel? Kuhu pean pöörduma kui mulle seda ei võimaldata?

Tere!
Korter on ostetud pangalaenuga kaasomandisse jagatuna pooleks, laenu tagatiseks on minu vanemate korter (on seatud hüpoteek). Laenu makseid pangale tasun ainult mina, kõik kommunaalkulud tasub kaasomanik. Korteri korrashoiu eest kanname hoolt mõlemad, v.a. rahalised kulutused kannan mina, igapäeva ostude eest (toit, riided jm.) maksame kumbki eraldi. Soovin nüüd kaasomandis oleva korteri laenu ümber vormistada ainuomaniku laenuks, sest nüüd on mu sissetulek panga jaoks piisav, kuid kaasomanik ei ole nõus kaasomandist loobuma, kuid pole ka nõus laenusumma makset poolitama koos kommunaalkulude poolitamisega (tema sissetulek ei võimaldagi seda). Mida teha, kas see, et mu vanemate korterile on seatud hüpoteek, mõjutab kaasomandi lõpetamist. Kas kommunaalkulud, mis ta minu osas siiani tasus, pean hüvitama, sellega oleksin nõus, aga... Praegu tundub mulle, et kunagi rumalalt tehtud otsust osta korter kaasomandisse, polegi võimalik muuta, kui kaasomanik seda ei soovi.
Palun Teie nõu antud olukorras.

Tere,
Esiteks, millised on korteriühisuse ja korteriühistu peamised õiguslikud erinevused ja pädevus kaasomandit puudutavate otsuste vastuvõtmisel?

Teiseks, meie kortermajas on loodud korteriühisus ning viimase üldkoosoleku otsusega (ei tea, kas enamuse otsuse alusel) võeti vastu ühistu territooriumil parkimist korraldavaid otsuseid - nt: autod, mis niisama seisavad, peavad olema paigutatud parkla lõppu või korteriühistu laseb nad teisaldada). Igasugused parkimiskorraldusmärgid puuduvad. Kas antud tegevus on õiguspärane ja millise otsuse parkimiskorralduse suhtes saaks üldse korteriühisus vastu võtta?

Ette tänades!

Tere.
Elan kaasomandiga majas, kus üks kaasomanik on oma ainuomandisse võtnud kõigi kaasomanike ühisomandisse kuuluva ühiskoridori arvelt ruumi, ehk siis liitnud selle ruumi oma korteri ainuomandisse sulgedes selle uksega. Teistel kaasomanikel sellele juurdepääsu ei võimalda. Väidab, et see kuulub temale. Ühtegi tema väidet tõendavat dokumenti ei ole. Mida saan oma õiguste kaitseks teha, et saaksin ka seda ruumi kasutad? Kas võin selle ukse ise avada nt lahtimurdmise teel, teataks loomulikult omanikku sellest ette. Kohtutee on ilmselgelt kulukas ja kas ma saan üldse üksi kaasomandiga majas kohtu poole pöörduda?

Lugupidamisega,

R.S

Juba aasta seisab tühjana võlaga korter, millele omanik jättis lahkudes 3 aastaga kogutud võla. Varemalt ta ikka lubas maksta, aga hiljem ei saanud temaga enam ühendust. Nüüdseks kuulub korter pangale ja seda müüb maakler. Kuna majas puudub ametlik korteriühitu, siis mis võimalused on saada temalt see võlg kätte? Nüüd soovitakse seda korterit osta. Kuidas majahaldajana käituda? Mis õigused-võimalused on majahaldajal? Kes maksab võla?

Korteriühistus valiti 5 uut juhatuse liiget, uus juhatus tegi otsuse - kes hakkab esimeheks ja sõlmida temaga käsundusleping. Uue esimehe käsunduslepingu allkirjastasid teised 4 juhatuse liiget. Vahepeal on 3 juhatuse liiget lahkunud juhatusest. Järele on jäänud esimees ja üks juhatuse liige. Põhikirja järgi peab olema vähemalt 3 juhatuse liiget. MTÜ-te seaduse järgi peab olema vähemalt üks juhatuse liige ega ole täpsustatud, et põhikirjaga seda täpsustatakse. Seega võiks ka üks liige otsuse vastu võtta kui otsus puudutab teist juhatuse liiget ja teine ei saa enda kohta otsust vastu võtta. Küsimus, kas kahe juhatuse liikme puhul, kellest üks on esimees ja käsunduslepinguga, saab tavaline juhatuse liige esimeest tema kohalt tagasi kutsuda ja temaga lepingut lõpetada? Kas selleks on vaja juhatuse otsust?

Korteriühistu üldkoosolekul otsustati vana juhatus tagasi kutsuda ja määrati uus. Üldkoosoleku pädevus vaidlustati kohtus. Kui nüüd teha uus üldkoosolek ja panna päevakorrapunktiks ainult: ...toimunud üldkoosoleku otsuste kinnitamine (mitte ei kirjuta kõiki punkte eraldi välja, st vana juhatuse tagasi kutsumine, uue juhatuse valimine jt punktid). Ja uuel üldkoosolekul võetakse vastu otsus: kinnitada ... kuupäeval toimunud üldkoosoleku otsused. Kas sedasi on mõeldav? Kui eelmine (kohtus vaidlustatud) koosolek toimus 3 kuud tagasi, siis kas uus koosolek saab võtta vastu otsuse, et nüüd kinnitatud otsused kehtivad tagasiulatuvalt alates eelmisest üldkoosolekust?
Kas üldkoosolek saab otsustada juhatuse esimehega käsunduslepingu lõpetamist tagasiulatuvalt paar kuud?

Peeti korteriühistu üldkoosolek, vana juhatus kutsuti tagasi, valiti uus. Üks majaelanik arvas, et üldkoosolek kutsuti valesti kokku ja andis ühistu kohtusse üldkoosoleku ja selle otsuste tühiseks tunnistamiseks.
Küsimus: KÜ seadus ütleb, et korteriühistute puhul hakkab üldkoosoleku otsus kehtima otsuse vastuvõtmise hetkest, MTÜ-de seadus ütleb, et kui üldkoosolek on valesti kokku kutsutud, on otsused tühised. Kuidas on kohtupraktika, kas kuni kohtuotsuseni on kehtiv üldkoosoleku otsus või me ei tohiks nende otsustega veel arvestada kuniks kohus on oma seisukoha teinud? Hetkel meil vanas juhatuses kaks liiget (peaks olema vähemalt kolm), kes on eri arvamusel ja seega ei saa ühtegi juhatuse otsust vastu võtta ja seega ühistu majandamine on halvatud. Kas üldkoosolekul valitud uus juhatus saab ohjad enda kätte võtta, teha oma juhatuse koosolekuid ja võtta vastu otsuseid, mis sest et nad registris veel pole (register ootab kohtu seisukohta) ja hagi on sisse antud? Ühistu tegevus ei saa ju kuni kohtu seisukohani, mis võib võtta kuni aasta, seisma jääda. Ja kas hetkel ühe registris oleva juhatuse liikmega, kes küll üldkoosolekul tagasi kutsuti ja uuesti ei valitud, peab ühistu siseselt arvestama? Kellega lepingupartnerid peavad arvestama, kas uue registris mitte oleva juhatusega või registris oleva kahe juhatuse liikmega, kes töötavad üksteisele vastu ja kellest ühte ei valitud ka tagasi? Teadmiseks, et lepingupartneritele on teatatud uuest juhatusest. Tänan!

Tere,
Meie majas hakkas lekkima üks kanalisatsioonipüstak. Kahe korteri seinad tuli toru vahetamiseks lahti lõhkuda. Tööde tulemusena tuli korteritesse panna uued wc-potid, sest vanadel pottidel oli vale ühendus. Kes peab katma kulud? Püstaku toru vahetus, korterite seinte lammutamine ja taastamine, uute wc pottide ost ja ühendamine? Kust jookseb ühistu ja kust korteriomaniku vastutus? Majal on ka kindlustus. Kas tegemist on kindlustusjuhtumiga? Kas kindlustusega oleks pidanud ühendust võtma korteriomanik või majahaldusfirma, kelle ühistu on palganud oma asju ajama? Kui kindlustusega ühendust ei võetud ja hakati töid teostama, siis kellele jäävad kanda kulud?
Ette tänades!