Korteriomandiõigus

Tere, olukord, kus veenäidu edastamisega 1 päeva võrra hilinemise eest määrab korteriühistu trahvi, on vastuolus tsiviilseadustiku §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega.
Veenäidu pikaajalisel mitteteatamisel tuleb korteriühistul jagada veekulu lähtudes korteri m2-st.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.

Eeldusel, et ehitustehniliselt on korteri suurendamine naaberkorteri ühe toa arvelt võimalik ning ka korteriomanikud ise on sellega nõus, ei ole korteri suuruse muutmisel takistusi. Soovitan esimeses järjekorras konsulteerida mõne korterelamute inventariseerimisega tegeleva bürooga, kes oskab kindlasti anda hinnangu sellele, milliseid dokumente vajate ning kellega tuleb need kooskõlastada.

Kindlasti on korteri suuruse muutmiseks vajalik saada kohaliku omavalitsuse nõusolek ning juhul, kui korteri muutmisega kaasnev puudutab kõiki korteriomanikke (näiteks korterelamu kandvasse vaheseina rajatakse ava, muudetakse ruumi sihtotstarvet, tõstetakse ümber tehnosüsteeme vms), siis tuleks muudatus kooskõlastada ka nende kortermaja korteriomanikega, kelle korteri suurus ei muutu.

Peale kõikide vajalike kooskõlastuste saamist tuleb Teil viimase sammuna sõlmida notari poolt tõestatud korterite suurendamise/vähendamise võla- ja asjaõiguslik tehing ning esitada kinnistusregistrile avaldus korterite andmete muutmiseks.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.

Tere,
korteriomandiseaduse paragrahv 1 lõige 1 punkt 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteri kütmata jätmine kahjustab nii kaasomandi eset (maja) kui tekitab teistele korteriomanikele ülemääraseid probleeme enda reaalosa kasutamisel.
Kuni korter müüdud saab, soovitan selgitada olukorda kohtutäiturile ja veenda teda korraldada korteri kütmine. Korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 2 võimaldab Teil kuni probleemi lahenemiseni teha vajalikud toimingud ka iseseisvalt, nõudes kohtutäiturilt tehtud kulude väljamaksmist. Kütmine on käsitletav korteriomandi kaasomandi eseme säilitamiseks tehtava kuluna, mille kulud makstakse pankrotiprotsessis välja eelisjärjekorras (massivõlg).
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.

Tere, korteriühistuseaduses sellist paragrahvi ei ole, küll aga on Teil võimalik enda huve kaitsta korteriomandiseaduse sätete alusel. Korteriomandiseaduse paragrahv 1 lõige 1 punkt 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteri kütmata jätmine kahjustab nii kaasomandi eset (maja) kui tekitab teistele korteriomanikele ülemääraseid probleeme enda reaalosa kasutamisel.
Mida teha, kui korteriomanik oma kohustust rikub? Korteriomandiseaduse paragrahv 14 võimaldab teistel korteriomanikel nõuda, et korteriomanik oma korteri võõrandab, samuti võivad korteriomanikud korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 2 kohaselt teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud ise. Kütmise puhul eeldab see samas, et kohustust rikkuv korteriomanik võimaldab ligipääsu küttekoldele.
Edu soovides,
Andry Krass, M.A.L.

Tere,
kõige kindlam on pöörduda hagiga kohtu poole ning paluda võlgnevus välja mõista, mille järel tegeleb võla kättesaamisega juba kohtutäitur.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.

Tere, sissekirjutuse ehk elukoha teate näol on tegemist rahvastikuregistri poolt peetava andmekoguga, mis ei anna seal registreeritud isikutele õiguseid.
Juhul, kui isiku elukoha teade ei ole Teie andmetel õige, siis on Teil õigus taotleda rahvastikuregistris andmete muutmist, kui on täidetud kõik kolm tingimust:
1) isiku elukohaks on märgitud Teile kuuluv korter ja
2) isikul ei ole õigust kasutada korterit oma elukohana ja
3) isik ei kasuta korterit elukohana.
Avaldus elukoha teate muutmiseks on võimalik esitada kohaliku omavalitsuse elanike registri või riigiportaali www.eesti.ee kaudu.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.

Tere, juhul kui kortermajas on asutatud korteriühistu, siis kehtib korteriühistuseadus kõigi korteriomanike suhtes sõltumata sellest, kuidas on korteriühistu kortermaja valitsemise korraldanud ja/või kelle kaudu toimub arveldamine. Samuti ei piira korteriühistuseaduse paragrahv 7 lõige 3, mille alusel on korteriühistu õigustatud nõudma uuelt korteriomanikult vana korteriomaniku võlgnevuse väljamaksmist, korteriühistu vastava nõude esitamise õigust.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.

Tere, kortermaja ehitamise ja/või ümberehitamise aluseks on:
1. korteriomanike kokkulepe;
2. kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba.
Kuna antud olukorras puudub nii korteriomanike kokkulepe kui ehitusluba, siis tuleb pesuköögi ümberehitust käsitleda õigusvastase tegevusena ning Teil ja ka kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda esialgse olukorra taastamist.
Korterelamu üldkasutuses olevaid ruume on õigus (tasuta) kasutada kõikidel kortermaja korteriomanikel sõltumata sellest, millisel määral nad nende ruumide parendamises, ümberehitamises vm. väärtust suurendavas tegevuses osalesid.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.

Austatud küsija, vastuse Teie küsimustele annab asjaõigusseaduse § 77 lg 3, mille kohaselt võib kohus olukorras, kus reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. Seega võib Teine pool kompensatsiooni nõuda, kui kaasomandis oleva kinnisasja korteriomanditeks jagamise järel on temale kuuluva korteriomandi kaasomandi eseme suurus väiksem kui 2/3. Rahalise tasarvestuse (kompenseerimise) puhul ei oma tähtsust, milline on ruumide kasutusotstarve.
Parimate soovidega,
Andry Krass, M.A.L.

Tere, aknaava muutmise näol on tegu ehitamisega ehitusseaduse paragrahv 2 lõige 9 mõistes, ning eeldab seega kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa olemasolu.
Et akna näol on tegu korteriomandi kaasomandi esemega, siis tuleks Teil soovitud muudatuse teostamiseks sõlmida ka kokkulepe kõikide korteriomanikega, mida ei asenda korteriühistu juhatuse- või üldkoosoleku otsus. Nõue sõlmida kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks korteriomanike kokkulepe on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahv 16 lõikes 1.
Kokkuvõttes on soovitud muudatus võimalik läbi viia, kui sellega on nõus nii kohalik omavalitsus kui teised korteriomanikud.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.