Korteriomandiõigus

Kui mul on sissekirjutus korterisse ja maksan üüri, kas on siis õigus naisel mind lihtsalt välja tõsta (ees on lahutus, munitsipaalkorter, mille naine sai linnalt)?

Tere! Kortermajas on neli kaasomandis korterit (üks registriosa), kaks neist on ühisomandis (kummagis korteris 2 ühisomanikku). Kohtuotsusega on määratud kinnistule juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu võrdsetes osades kinnistu igakordse omaniku kasuks. Otsuse tegemisel on kohus lähtunud registiosadest. Kuidas peaks jaotuma makstav tasu kõigi omanike vahel? Kas nelja korteri vahel võrdselt või võrdselt kõigi kaasomanike vahel s.o kuue vahel?

Tere! Meie, 60 korteriga korterelamu ühistu liikmed, oleme juhatuse esimehele kurtnud oma muredest ja teinud ettepanekuid nii suuliselt kui ka vormistanud neid kirjalikult, jättes need KÜ postkasti. Et esimehe hallata on veel mitu sellist maja, siis ei jätku tal aega (või tahtmist) neile vastata või midagi konkreetselt lahendada. Kas kehtib mingi avaldustele vastamise kord ka KÜ esimeeste suhtes?
Vastuse eest ette tänades

Korteriühistu on moodustatud nii, et enne erastati korterid ja paar aastat peale seda moodustati korteriühistu, mis hõlmab 3 maja.
Remondi rahad, kindlustused, laenud jagatakse m2 peale, kuid lifti maksavada vaid 3-5 korrus ja inimese kohta. Mingit inimeste loendamise kokkulepet, tingimusi ei ole minule teadaolevalt mitte kunagi kokku lepitud, sh ka mitte häälteenamusega. Kui küsisin vastavat otsust näha, keeldutakse. Inimese kohta on veel prügi tasu arvestus.
Korteriomandist eraldi on 10 garaažiboksi, pööningud, keldrid, väljarenditavad bürood. Teatud ajani lähtuti sissekirjutusest, siis mõnele, kel üürnikud, määratakse kulu inimese järgi, kui see vahetub, tuleb vaielda, kui kedagi ei ela, siis ikkagi määratakse 2-3 isikule inimese peale. Kas võimalik on ainult kohtutee, kui üldkoosolek keeldub konkreetseid tingimusi sätestama. Kas korteriühistu otsuse vaidlustamine on halduskohtu asi? (Otsus-haldusakt).
Garaažide korrashoiu, lumetööde eest maksavad ilmselt kõik korterid (kontollivõimalust ju pole). Samas garaaži kasutamist jagab ühistu suvaliselt, kusjuures remonditegemine on ka keelatud, kui nt ukski ees ei seisa, keeldub ikkagi ühistu parandamast, ega anna ka nõusolekut endal remontida, seega sisuliselt võimatu ja mõtetu üürida. Korrasolevaid garaaže saavad üürida vaid juhatuse liikmed, sõbrad. Kas lammutamise korral vaja 100% omanike nõusolek ja notariaalselt?
Kas KÜ-s saab ka kaasomandi osa määramist-eraldamist nõuda - varaint
a) korterile hoovist kindel m2 osa
b) igale majale (nt maja kohta 2 garaazi ja siis iga maja elanikud ise korraldavad remondi, üürileandmise).
On üpris selge, et inimeste loendamine 3 majas ja seega ca 200 omandit, pole mõeldav. On see õiglane, et inimese arvestus on inimese kohta?

Tere!
Oman korterit 4 korteriga majas. Ülejäänud 3 on ühe inimese käes. Ta kutsus kokku koosoleku kuupäeval, mil mina ei saanud minna. Teatasin talle meilitsi, et ei saa tulla ja lisasin tööandja tõendi selle kohta. Kas tal oli siiski õigus koosolekut pidada ilma minuta ja võtta seal otsused vastu ühehäälselt, sest teist osapoolt polnud? Koosoleku otsused olid väga olulised ja puudutasid suurt rahahulka. Koosoleku ametlikus kutses oli toodud kokkukutsumise põhjus üldsõnaliselt korteriomandiseadus paragrahv 16, ühtegi hääletatavat punkti polnud välja toodud.

Tere!
Kolisin korterisse ca 13 aastat tagasi ja korteriühistu liikmeks ei hakanud, makseid tasusin. Ei ole koosolekutele kutsutud, ka omanike omale mitte. Polevat liige, pole ka asja. Nii väidab ühistu esimee. Aastaid on probleem ühiskanalisatsiooniga, mis asub meie keldris - olevat vana. Kolm korda oleme ise puhastanud, nüüd oleme keeldunud. Juhataja kutsus torumehe ja nüüd nõuab selle eest 50 eurot, puhastamise ja soojustamise eest. Ka sellest polnud kasu, nüüd on toru lõpuks vahetatud. Kas KÜ saab nõuda puhastamise eest tasumist ühe püstaku inimeste käest? Me ju teame, et oli vana ja deformeerunud. Oli ka omanike koosolek, millest teada ei antud ja seal olid allkirjad inimestelt, kes elasid ühes korteris, kes ei olnud omanikud. Seega saadi ühest korterist kaks allkirja, kes kõik olid sellega nõus, et üks püstak maksab puhastmise. Tegelikult on probleeme majas palju. Eesotsas juhataja ja juhatuses kõik sõbrannad. Korralikke arveid ei ole, mingi paberilipik, kus ei ole korralikke andmeid jne. Enam ei ole ka maksnud, kuna pole teenust saanud. Katus katki, ise parandame, sest KÜ seda ei tee. Kui olen soovinud näha KÜ põhikirja, siis seda ei näidata, polevat liige, kuigi omanikud oleme peale uut seadust ju kõik. Kuidas käituda? Tean, et oleks vaja valida uus juhatus, aga väike maja ja keegi ei julge midagi teha. Kui olen saatnud KÜ esimehele vstavasisulise kirja, üldkoosolek kokku kutsuda, seda tehtud ei ole.

9-korterilises majas, kus tollal puudus veel ühistu, tellis 1 korteriomanik maja välisseina välisilme muutuse maja katusekorrusel oma korteri välisseina soojustamise ja plekiga katmise. Tehti teiste korteriomanike vastuseisust hoolimata ja ka raha kasutati maja kontolt sellal teiste teadmata. Umbes aasta hiljem 2009 tehti kõik paberimajandus tagantjärgi - korterelamu rekonstrueerimise ehitusprojekt ja tuletõrje luba ja 6 korteriomaniku nõusolek 9-st. Linnavalitsus kinnitas selle loa. Olen mitmelt poolt lugenud, et peab olema 100 % korteriomanike nõusolek. Kas seda saab vaidlustada kohtus ja kui kaua saab vaidlustada? Lisaks peaks renoveerimisel olema soojajuhtivuse nõue, mille peab saavutama, ka seda võltsiti, kuna lasksime firmal seda tegelikku arvutada. Lugupidamisega S

1) Ühistul on registrisse jäänud alles 2 (A ja B) juhatuse liiget (põhikirja järgi peab olema vähemalt 3). A andis ühistu kohtusse, kuna tema arvates kutsuti üldkoosolek (uute juhatuse liikmete valimine, kus teda enam ei valitud) valesti kokku.
Nüüd on vaja korraldada uus üldkoosolek, et tagasi kutsuda vanad juhatuse liikmed ja määrata uued juhatuse liikmed (kuna kohtuskäik on aeganõudev), samuti määrata ühistu esindaja kohtus jne. Kuidas on võimalik B-l üksinda juhatuse liikmena kokku kutsuda üldkoosolek, kuna juhatuse liige A on nn vastasleeris ja B-ga koostööd ei tee? Kas B peab ikkagi A-le saatma juhatuse koosoleku kutse? Ja kui ta ei tule, siis ei ole võimalik otsuse vastuvõtmiseks poolthäälte enamust saada (hääled on viigis). Juhatuse otsust üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei ole võimalik ju ühel juhatuse liikmel üksi teha või kas ongi vaja üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatuse otsust? Kui teisiti ei saa, siis kas initsiatiivgrupp saab juhatuse liikmele B või siis juhatusele (A+B) teha avalduse üldkoosoleku korraldamiseks ja B määrab üksinda juhatuse liikmena kuupäeva ja päevakorra ilma juhatuse (A+B) otsuseta ning paneb kuulutuse välja või saab juhatuse liige B anda initsiatiivgrupile eitava vastuse ilma A-ga kokku leppimata ning initsiatiivgrupp ise määrab kuupäeva ja päevakorra? MTÜ seaduse järgi on juhatus ka üks liige ja üldkoosoleku peab kokku kutsuma juhatus. Samas põhikirja järgi peab meil 3 liiget olema.
Ühesõnaga, kuidas kutsuda üldkoosolek kokku meie olukorras seaduslikult nii, et A-l ei oleks võimalust jälle kohtusse kaevata koosoleku valesti kokkukutsumise tõttu?
2) Kas uus üldkoosolek saab kinnitada eelmisel üldkoosolekul (vaidlustati kokkukutsumise seaduslikkus kohtus, kuid ei pruugi olla ebaseaduslik) tehtud otsuseid selliselt, et eelmisel koosolekul tehtud otsuste jõustumise kuupäev otsustatakse jätta eelmise üldkoosoleku toimumise kuupäev? Seaduse järgi jõustub üldkoosoleku otsus otsuse tegemise hetkest, kui ei otsustata teisiti. Pole täpsustatud, kas teisiti otsustamisel võib olla ainult tulevikus olev kuupäev või võib ka minevikus olev kuupäev olla.
3) Mida teha kui juhatuse esimees ei aktsepteeri ülejäänud (3 juhatuse liiget) juhatuse otsust teda tagasi kutsuda juhatuse esimehe kohalt, lõpetada temaga käsundusleping ja anda üle kõik ühistu dokumendid ja vara, sh võtmed? Endine juhatuse esimees ei aktsepteeri juhatuse otsust ja eirab kõike, sh kirju, telefoni, kokkupuudet. Kuidas oleks võimalik temalt asjad kätte saada? Kas peab politseisse pöörduma ja nende kaasabil nn jõuga võtma? Ta takistab ühistu igapäevast tööd. Või peab kohtusse pöörduma? See võtab nii kaua aega. Ei saa lubada ühistu majandustegevuse halvamist. Kui uued lukud-võtmed ühistu kulul ostma peab, siis temalt seda raha ka ilma kohtuta tagasi ei saa ühistule.

Korteriühistu liige soovib oma korteriomandit müüa:
1.kas selleks peab olema teiste korterite omanike nõusolek ja õigus teada ostja tagamaid? Kuidas peaks juhatus toimima?
2.kuidas peab toimima KÜ juhatus, kui müüja on võlglane ja pole veel kohtusse antud?
3.kui müüja on võlglane ja on alustatud kohtumenetlust.

Tere! Korteriomand kuulub 2 omanikule, kummalgi 0,5 osa. Elati vabaabielus, nüüd lahus (mees välismaal). Korterikinnistu mõttelisele osale on seatud hüpoteek suuruses, mis praktiliselt välistab ostja leidmise. Kaaskoormatud on mehe vanematele kuuluv kinnistu ühes maakonnas. Kas seoses reaalse ohuga, et KÜ ei pruugi kohtutäituri tegevusele vaatamata aastate jooksul kuhjunud kommunaalvõlga (5000 £) tagasi saada, oleks KÜ-l mõttekam minna võlgniku pankroti teed (et võlgnevus enam ei kasvaks ning vahetuks omanik) ning kas oleks sellises olukorras mõistlik esitada pankrotiavaldus mõlema omaniku vastu?
Vastuse eest ette tänades