Korteriomandiõigus

Olen pärandi vastuvõtnud pärija. Seaduse järgi peaks pärandajale kuuluma korteriühistu liikme õigused ja kohustused, aga nüüd küsib korteriühistu minu kui uue omaniku (liikme) käest ühekordset liikmemaksu, mille eelmine omanik (minu isa) on selle juba kunagi tasunud. Kas neil on selline õigus mingi seaduse paragrahvi järgi? Nad küll väidavad, et pärimise korral on see summa väiksem, kui päris uuel liikmel. Võlad ühistule puuduvad. Tänan!

Võlgnik on KÜ-le võlgu ümmarguselt 4000 € (hooldus, küte, vesi, prügi). KÜ on võlad jooksvalt saatnud kohtusse kiirmenetluse korras ja need on ka kohtu poolt aktsepteeritud. Kohus tegi võlgnikule makseettepanekud, mis on kätte toimetatud võlglasele.
Võlglane on kinnitanud oma võlad aga tasunud ei ole. KÜ ei ole võlgasid kohtutäiturile edastanud. Võlglane on ka teistele võlgu ja teised on andnud tema võlad edasi kohtutäiturile.
Kohtutäitur müüs võlglase korteri enampakkumise korras ja korteri ostis ära isik, kellele võlglane oli võlgu (selle tehinguga sai ta ainult pool oma võlast tagasi). Võlga ei ole me sellepärast edasi saatnud kohtutäiturile, et arusaam oli selline, uus omanik saab võlad omale.
Aga kui ma uuele omanikule võlad edastasin, siis vastas ta, et kuna võlad on edasi antud kohtusse, siis tema maksma ei pea!
Nii palju veel, et uus omanik oli võlgadest KÜ ees teadlik. Kuidas edasi toimetada ja kas üldse on lootust seda võlga kätte saada?

Tere!
Kas ja millistel tingimustel saab korteriomanik paigaldada oma tarbeks Sat-TV seadmeid (antenn, kaabeldus) KÜ valitsetavas elamus?
Kas antenni paigaldus hoone katusele, korteri juurde kuuluva rõdu piiretele ja hoone välisseintele jms eeldab teiste KÜ liikmete - korteriomanike nõusolekut?

Tere. Kortermaja üldkasutatavate ruumide radiaatorid on talviti külmad. Nende ruumide kütmine toimub kaudselt - läbi külgnevate korterite seinte ja uste, mille tõttu langeb eluruumide temperatuur alla normi, mis nõuab lisakütmist elektriga. Kui korteriühistu juhatus teeb üldkoosolekul ettepaneku vähendada küttekulu mitteeluruumide arvel, hääletab enamus lihtsameelselt selle eest. Samas nõuab korteriühistu regulaarset tasumist üldkütte eest, mis tegelikult ei toimi mõistlikul viisil. Üldkütte kulude päritolu kohta keeldub juhatus selgitusi andmast. Tundub, et üldkütte kulud on seotud suure alkoholikauplusega, mis rendib kortermajas ruumi elanike loata. Kas korteriomanikel on sel juhul õigus mitte tasuda puuduliku ja ebaselge kütteteenuse eest või tasuda osaliselt - mis määral? Tänud.

Tere. Küsimus järgmine, et on paneelmajas on 1. korruse põrandad väga külmad ja toa temperatuur vaevalt 19 kraadi. Vene ajal ehitatud küttesüsteemidel polnud keldrites osaliselt soojustust ja sellega tagati keldris temperatuur 15-20 kraadi. Hetkel vahetatud keldrites aknad ja torustik isoleeritud, kuid temperatuur seal vaevalt 5 kraadi, välisseinad on jäätunud. Sellest on tingitud ka jääkülmad põrandad. Seaduses vist ette nähtud, et korteris peab olema temperatuur 16 kraadi, kuidas on lood keldrites oleva temperatuuriga, sest 1. korruse inimene ei saa võrdseid tingimusi ülejäänud korrustega?

Tere,

Rääkisin oma KÜ esimehele teie vastusest, et kui on toas madal temperatuur 15-17, siis peab küttearvet vähendama. Selle peale esimees ütles: näita mulle, kus on see seadus. Ja siin on minu küsimus, kas seadus näeb ette küttearvete vähendamist, kui on korter viimasel korrusel, maja otsas (selle tõttu toa temperatuur pidevalt madal).
Mis seaduse ja mis paragrahviga peaks tutvuma?

Ette tänades

Tere
Korteriühistule müüb sooja kohalikule omavalitsusele kuuluv monopoolne soojatootja/äriühing. Hinnad on ühed Eesti kallimad ja korduvalt on korteriühistu palunud soojatootja kalkulatsioone soojahinna kujunemisele aga senini on vastuses viidatud ärisaladusele ja kõikide soojatootmiseks kulunud sisendite avalikustamisest keeldutud. Milline oleks siiski korteriühistul või korteriomanikel õigus soojahinna kujunemise kalkulatsioone näha?

Tegemist on suure majaga, 60 korterit, kus pole moodustatud korteriühistut. Majavanema pealekäimisel nõutakse korterist liigsete malmradiaatori ribide eemaldamist, väitega, et minu korteri üleliigsed ribid takistavad soojuse ühtlast jaotumist. Minu poolt soetatud eluasemes olid radiaatorid juba eelneva omaniku poolt paigaldatud. Algselt aga pole maja projekteeritud ribiradiaatoritega, vaid olid plekist plaatradiaatorid, mis enamusel elanikel hakkasid lekkima. Aastate jooksul on kõik elanikud paigaldanud radiaatorid vastavalt soovile ja võimalusele, ilma igasuguse keeluta. Kas ma olen kohustatud eelneva omaniku poolt paigaltatud liigseid nn radiaatoriribisid eemaldama ja kes kannaks kulud, kui pole kindel, et just minu radiaatorid on põhjuseks ebaühtlase kütte jaotumisel nii suures majas.
Tänades

Korterelamus on 16 korterit. Parkimiskohad ja panipaigad asuvad 0-korrusel. Seal asub ka soojussõlm ja elektrikilp, mis moodustavad 0-korruse pinnast ca 5%. Ruum on kinnine, sisse pääseb hoone trepikojast ja väljast kaugjuhitava puldiga. Parkimiskohti on 12 ja panipaiku 6. Parkimiskohad ja panipaigad ei kuulu automaatselt korteriomandi juurde. Need omandatakse eraldi notariaalse tehinguga. Sisuliselt on tegemist eraldi omanditega (asjaga).
Minul ei ole omandatud ei parkimiskohta ega panipaika. Mul ei ole ka ülestõstetava ukse pulti. Teoreetiline võimalus on mul siseneda garaaži ja sealt ka väljuda. Aga sihipärast ja õiguslikku alust parkimiskoha ja panipaiga kasutamiseks pole.
Eraldi elektriarvestit kaldteeküttele ja garaaži valgustusele paigaldatud ei ole, samuti ei eristata garaaži ja panipaikade sihipärasest kasutamisest tulenevaid kulusid nt põrandate pesu, tõstandukse ja automaatika remont, pultidega seonduvad kulud, heitgaasidest johtuv seinte määrdumine, seinte vigastamine jms, valgustus ja selle hooldamine jms kulud.
Igakuiselt esitatavate kommunaalteenuste arvel aga on kõik need kulud jaotatud kõikide korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi pinnale väitega, et 0-korrus on kaasomand.
Kuna mina ei oma ei garaažikohta ega panipaika, siis ma eeldan, et ei peaks osalema nende omandite sihipärasest kasutamisest tekkivate ja -kaudsete kulude kandmisel.
Siinjuures möönan, et olen nõus osaliselt mõningate kulude (nt üldvalgus/elekter) eest proportsionaalselt tasuma, kuna 0-korrusel asuvad ka tehnilised ruumid (soojussõlm, kilbiruum), mis on vajalikud hoone funktsioneerimiseks.
Küsimused:
1. Millisest loogikast/seadusest lähtuvalt saab samas hoones asuvaid eraldi notariaalse tehinguga omandatud panipaiku ja parkimiskohti käsitleda samaväärselt üldise (trepikoda, hoone konstruktsioonid/taristu, lift, hooviala jms) kaasomandina?
2. Kui parkimiskohad ja panipaigad on eraldi omandid/asjad, kas on mõistlik eeldada, et nende kasutamisest tekkivad otsesed ja kaudsed kulud peab kandma omandi valdaja/kasutaja?
3. Millised on minu õigused nõuda parkimise ja panipaiga kasutamisest tekkivate kulude eristamist ja vastavalt jagamist tegelike valdajate/kasutajate vahel?
4. Millistele seadustele tuginedes saan ma õigust nõuda?

Olen saanud aru nii, et korteriomanikul on 1 hääl sõltumata omatavate korteriomandite arvust. Ja kui korter on abikaasade ühisomand, siis teostavad nad hääletamist ühiselt ehk neil on samuti 1 hääl. Kuidas on siis, kui korteriühisuses on kujunenud niisugune olukord, et üks korteriomand kuulub juriidilisele isikule ehk firmale? Samas on selle firma omanikul ka eraisikuna kõnesolevas korteriühisuses korteriomandeid. Kas nüüd on sellel samal korteriomanikul, kes on kahes erinevas staatuses, kaks häält? Minu hinnangul võimaldab see ühele isikule korteriühisuses liigse mõjuvõimu, mida saab teiste korteriomanike suhtes kuritarvitada.