Korteriomandiõigus

2005. aastal ostsime korteri, millel on väljaehitatud katusekorrus. Katusekorrus oli ehitatud ebaseaduslikult. Mõni aasta hiljem otsustasime, et taotleme kasutusõigust (sealjuures maksime ka trahvi teise omaniku ebaseadusliku tegevuse pärast), kuna ühistu oli selle vastu, et meil see on, kuigi seaduslikku alust seda kasutada ei ole. Kasutusluba alates 2008 a. olemas, aga katusekorrust elamispinnana kasutada ei saa, kuna katust hakati eelmisel aastal alles renoveerima, mille tööd veel lõpuni viimata. Kuna korteri pind suurenes katusekorruse kasutusõiguse saamisega, siis on ka meie kommunaalkulud sellevõrra suuremad. Rohkem maksame üldelektrit, kindlustust, remondikapitali, haldus-hooldust, laenumakset. Uurisin ühistu raamatupidajalt, kas ikka peame maksma rohkem neid kõiki makse sh ka laenu, mis kunagi majafassaadi renoveerimiseks sai võetud (laen võetud teise omaniku ajal juba), kuigi me katusekorrust kasutada ju ei saa. Tema vastas, et peame.
Kas tõesti on see siis nii, et elamispinda tuli juurde, kasutada reaalselt ei saa, kuid kommunaalkulusid peab ikkagi selle pealt maksma?

13. Maksud, koormatised, kulutused ja vili
Tere, korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 kohaselt tasuvad korteriomanikud kaasomandil lasuvad maksud, kannavad avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saavad kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel.
§16. Erilised kulutused ja hoone taastamine
(1) Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lõike 5 järgi.
Küsimus:
1) mida tähendab mõiste "korteriomanike kokkulepe" vs "korteriomanike häälteenamus"?
2) kas "korteriomanike kokkulepe" tähendab seda, et mingi otsusega peavad olema nõus kõik (100%) korteriomanikud?

Tervist,
Meie korteriühistus tehti eelmine aasta kapitaalremont, nüüd on igal radiaatoril individuaal mõõturid ja vastavalt mõõturite näitudest jagatakse keskkütte kulud. Oleme siis uurinud ja puurinud mõnda aega seadusi ja jõudnud järeldusele, et seaduse järgi peab keskkütte kulud jaotama vastavalt ruutmeetrile, kui just pole KÜ üldkoosoleku ühehäälset otsust kasutada individuaalmõõtureid. Meil on aga KÜ juhatus iseseisvalt otsustanud kasutada keskkütte kulude jaotamiseks mõõturite näite. Korduvalt oleme nende tähele panu sellele juhtinud ja ka vastavasisuline pöördumine on tehtud ühistu esimehele e-kirja vahendusel. Tulemus on üks suur ja ümmargune null. Enamus KÜ juhatuse liikmetest elab maja keskel nii, et nende kulutused on märkimisväärselt väiksemad kui teistel, sellest ka nende huvi samas vaimus jätkata (kuni eelmise kuuni said kõik huvilised maja keskkütte tarbimise näidud e-kirja vahendusel).
Kulud on jaotatud järgnevalt: 70% tarbimiskulu, 30% püsikulu. Oleme kirjutanud tarbijakaitsesse, seni pole vastust saanud ja võimalik, et ei saagi ja kui saame, siis arvatavasti nemad meid kahjuks aidata ei saa.
Hetkel plaanime ühishagiga kohtusse pöörduda.
Kuidas teie soovitaksite sellises olukorras toimida?
Kas kohtu kaudu saab tagasiulatuvalt nõuda ruutmeetri põhist arvestust alates ajast mil kulutused jaotati individuaal mõõturite alusel?

Tere!
Kuue korteriga kahekordses puumajas toimus veeavarii, kus sai kannatada minu korter, mis asub esimesel korrusel. Majas korteriühistu puudub ja maja ega korterid ei ole kindlustatud. Vee lekke kohta visuaalsel vaatlemisel ei ole võimalik tuvastada, sest ilmselt asub see konstruktsiooni sees, kuid ilmne on, et tegemist on laest tulnud veega.
Kuidas edasi käituda ja kas saab loota kahjude hüvitamisele?

Nõmmel 6 korteriomandiga majas toimus juulis 2012 korteriühistu üldkoosolek, millel oli kohal 5 osavõtjat. Puudusin mina (isik A). Koosolekul otsustati likvideerida trepikojas asuv WC alates 31. august 2012. Vajadusel osutada kü-l isik A-le abi korterisisese WC välja ehitamiseks vajalike kommunikatsioonide rajamisel.

Antud WC on tegelikult minu ainukasutuses. Nüüd on olukord jõudnud sinnani, et kõrvalkorteri elanik kruvib vahetevahel selle WC ust kinni, takistades nii mind kui minu lapsi seda kasutamast. KÜ esimees viitab KÜ otsusele ja ei sekku.

Küsimused:
Mida ma nüüd peaksin tegema, kuna seda ruumi on mul ja mu lastel siiski vaja, WC on tehniliselt korras, korterisse WC ehitamiseks mul vahendid puuduvad? Mingit lepingut teiste pindade omanikega antud WC likvideerimiseks pole ma sõlminud. Kas antud KÜ otsus on üldse seaduslik?
Kas KÜ peab taotlema selleks ehitusloa või kirjaliku nõusoleku ja tegema projekti nii lammutamiseks kui ka mulle uue WC ehitamiseks?
Kas selle isiku tegevuses, kes WC ust kinni kruvib, ilmneb karistusseadustiku kohase omavoli tunnust?
Kas politsei peaks takistama arvatavat omavoli nii ukse kinni kruvimisel kui ka võimalikel muudel tegevustel antud ruumi kahjustamiseks?
Kui KÜ siiski otsustab vastu minu tahtmist siiski selle pinna lammutada, mida ma siis pean tegema?
Kes peaks kandma uue WC või tema torustiku ehitamise kulud?

Ette tänades,

Tervist,
kortermajal on üks trepikoda ja kortermaja ees ja kõrval on parkla. Parklani viib korralikult puhastatud tee. Parklas autode vahel on lumi küll koristatud, aga on libe ja kiviklibu pole visatud autode vahele. Kas KÜ on kohustatud hoidma ka parkla mittelibedana? Meil lihtsalt situatsioon, kus majaelanik murdis jalaluu parklas ja nõuab KÜ-lt kompensatsiooni, kuna parkla oli libe.
Tänud vastamast,

Tere!

Palun teie abi järgmises küsimuses.
Minu emale kuulus paneelmajas kaks kõrvutiasuvat korterit. Kuna mõlemal korteril oli üks omanik, siis sai omal ajal kortereid soetades ka kaks kõrvutiasuvat keldrit kokku ehitatud.
12 a. tagasi müüs ema ühe korteri ära ja uus omanik (nimetan edaspidi ka teda nii) keldrit ei soovinud. Müügilepingus pole keldrit mainitud (ega ka seda, et uus omanik boksist loobus).
Nüüd on aga lugu selline, et see uus omanik soovib oma korterit ära müüa ja nõuab ka keldrit, kuna see pidavat vaatamata kõigele ikkagi automaatselt korteri juurde kuuluma.

Kas uuel omanikul on juriidiliselt õigus keldrile? Kui jah, kas siis peame oma finantsidega kunagi kokkuehitatud boksid taastama?

Suur tänu vastamast!

Olen korteriomanik kortermajas, kus on 7 korterit üldisest küttesüsteemist lahkunud. Nendele korteritele arvestatakse küttekulu ainult üldkasutatavatele ruumidele osaks langevast soojakulust. Teatavasti peab olema küttesüsteemist eraldumiseks kõigi kaasomanike nõusolek. Kuigi olen nõudnud KÜ juhatuselt teavet sellise kokkuleppe olemasolu kohta, pole mulle seda esitatud, öeldakse vaid, et kõik on toimunud enne kui mina sinna elama asusin (elan selles majas juba 5 aastat). Kuidas mul on võimalik teada saada, kas nende 7 korteri eraldumine üldisest küttesüsteemist on olnud õiguspärane ja kui ma sellist teavet ei saa, kas ja kuidas mul on õigus nõuda küttekulude ümberjaotamist majas vastavalt korteriomandi suurusele? Kas seda ümberarvestust saab nõuda tagasiulatuvalt 3 aastat?

Kas on võimalik moodustada kaks eraldi korteriühistut, kui kinnistul asub kaks eraldiseisvat korterelamut? Kui on võimalik, kas peab ka notariaalselt kokku leppima uued reaalosad ja mõttelised osad. Hetkel on probleem, et majade omanikel on erinevad soovid (esimese maja omanikud soovivad oma maja renoveerimist, teise maja omanikud ei soovi). Milline oleks mõistlik lahendus lihtsustamaks esimese maja elanike renoveerimist ja haldamist omas majas (N: pangalaenu võtmine ainult ühe maja renoveerimiseks).

Tere
Kortermaja keldrisse on omavoliliselt juurde ehitatud keldribokse, osad nendest on ehitatud ruumidesse, kus asuvad juurdepääsud torustikele ega ole selleks ette nähtud. Maja on aastast 1980 ning ka sellest ajast on hakatud paljusid trepialuseid ja majandusruume omaks pidama, uksed ees ja sisse ei saa. Tarbitakse ka ühistu elektrit. Kuidas need ruumid delikaatselt tagasi üldkasutusse saada? Või mida teha, et elanikud oleksid rahul, sest üks kodanik peab lausa töökoda seal?
Ette tänades,
KÜ elanik