Korteriomandiõigus

Tere,
Paluksin nõu, kuidas maha võtta KÜ juhatuse esimeest, kes ise on ka ainus juhatuse liige? Korteriühistu inimesed on mures ühistu rahade liikumises ja kuna KÜ koosolekut ei ole tehtud 7 aastat ja majarahvale ei näidata mingeid pabereid rahade liikumise osas, siis on ühine otsus esimees oma ametist tagandada. Kuna aga vajalikud teadmised selles puuduvad, on tarvis samm-sammult teada, kuidas juriidiliselt sellist asja läbi viia? Senise juhatuse esimehega kindlasti me arvestada ei saa, kuna ta ei ole huvitatud üldkoosoleku kokkukutsumisest jms. arutamisest. Ehk siis, peaksime majarahvaga seda tegema omakeskis. Kuidas täpselt ja mille alusel saab teha muudatused registris ja kas saab praeguse esimehe seljataga sellist otsust teha? Kuidas toimida, kui inimesega ei võimalik normaalselt suhelda ja maja paberite jms. kättesaamine on ilmselt tema käest võimatu.

Tere!
KÜ tellis majas olevate gaasiseadmete kontrolli sh kontrolliti korterites olevaid seameid ja ühendusi. Meister koostas aktid ja elanikud ja juhatus said olukorrast ülevaate. Mõnedes korterites soovitati vanad ohtlikud seadmed välja vahetada. Ühe korteri omanik, kes on kõrges vanuses pensionär, soovibki paigaldada uue gaasiboileri. Selleks tegi ta KÜ-le avalduse ja soovib laenu tähtajaga 6 kuud, et seade muretseda ja paigaldada. Tagasimakse toimuks igakuise üüriarvega, kus on laenusumma jagatud 6 kuu peale.
Minu küsimused on:
1.kas selline laenuandmine on mõeldav
2.kui jah, kas selle küsimuse otsustab juhatus või üldkoosolek
3.kes allkirjastab lepingu
4.kas see peaks olema notariaalne leping
5.kui jah, kes maksab notarikulud
6.milliste asjaoludega peab KÜ üldse arvestama, kui ta laenu annab, tegemist on ikkagi eaka inimesega?

Olen väga tänulik vastuse eest

Meie 24 korteriga korteriühistus oli üldkoosolek. Arutati 200000 eurost laenuvõtmist pangast, et teostada renoveerimistöid. Eesmärgiks seati elektriküttelt üleminek kaugküttele, soojustada väljast maja 150 mm soojustusmaterjaliga, soojustada keldri lagi ning teostada koridoride remont. Laenuvõtmise pooldajaid oli 18, vastu 5. Kas laenuga mittenõustajad, enamus majanduslikel põhjustel, sest väike sissetulek ei võimalda korteriomanikul laenu tagasi maksta, on nüüd valiku ees - kui pole raha laenu tagasimaksmiseks, tuleb korter müüa ja loobuda elukohast või on veel mingi võimalus oma kodu säilitada?

Tere,
Sooviks selgust olukorrale, kus korteriühistus on 15 korteriomandit ja 6 neist kuulub ühele isikule (juriidilisele isikule, kes on hoone mitteeluruumide omanik, mis on korteriomandid). Kas korteriühistu liikmeid on seega 15 (korterite arvu järgi) või 10 ehk 9+1 (omanike arvu järgi). Nimelt on probleem ühistu üldkoosoleku otsustusvõimelisuse küsimuses, kus peaks osaleme üle poolte ühistu liikmetest. Huvitab, kas kuue korteri omanik ning veel 2 korteri omanikku ehk 3 isikut moodustavad üldkoosoleku otsustusvõimelisuse.

Suured tänud ette!

Tere,
Majas, kus tegutseb korteriühistu, on välja ehitatud 7 korterit ja pööningul asuvad 4 välja ehitamata korteriomandit, mis ei ole eluruumid ega mingil moel ka piiritletud (tavaline pööning, kuhu vaid välja veetud vee- ja küttetrassid). Need neli korteriomandit kuuluvad ühele juriidilisele isikule.
Sooviksin teada kolme asja -
1. Mitu häält omab nende korteriomandite omanik ühistu üldkoosolekul? Kas 4 häält nagu näeb ette KÜS § 11 lg 1 (ka ühistu põhikirjas selline punkt sees) või 1 hääl nagu on kirjas KOS § 19 lg 1?
2. Pööningul asuvate korteriomandite omanik pole tasunud kordagi ühistu remondifondi kokkulepitud summat ega ka muid tasusid (nt üldvesi ja -elekter). Olemasolevad korterid ehitati 7 aastat tagasi ja sellest ajast pole pööningul olevates korteriomandites mingeid töid teostatud ja ehitust jätkatud. Kas on võimalik nõuda ühistul nende maksete tasumist tagantjärele ja kas on võimalik üldse lõpetada korteriomandit?
2. Kas praegusel hetkel ehituse jätkamise sooviga peab pööningu omanik saama nõusoleku ka ülejäänud seitsmelt korteriomanikult ning kui peab nõusoleku saama, siis missuguses seaduses see kehtestatud on?

Ette tänades!

Tere
Korter asub sokli- ehk keldrikorrusel. Ühistu otsustas maja renoveerida, mis on nüüdseks lõpetatud. Nüüd aga on korteri seinad märjad ja niiskuskahjustus on rikkunud nii mööblit kui laminaati. Ühistult aru pärides selgus, renoveerimise juurde ei kuulunud täielik drenaaži paigaldus, mis oleks vältinud niiskuse korterisse pääsu, ehitaja ei anna garantiid sellise lahenduse puhul. Küsimine siis, kes on vastutav tehtud-tellitud tööde suhtes, mis kahjustavad minu korterit? Kas ühistu oleks pidanud selliste murede tekkimise suhtes arvestama töid tellides? On minul õigust nõuda probleemi lahendust ja tekkinud kahjude korvamist?

Tere
Kas korteriühistul on õigus panna korteriomanike nimed infotahvlile või seda ei tohiks teha seoses andmekaitseseadusega?

Tere! Ostsime ca aasta tagasi korteri ühe pankrotistunud arendaja kortermajja, kus olid varasematel aastatel mõned korterid välja müüdud ja moodustatud korteriühistu. Olgu veel öeldud, et korteriühistu on moodustatud kahe kortermaja kohta, mis asuvad eraldi kinnistutel ning teise maja alla on rajatud kahe maja jaoks ühine kütte- ja veesüsteem. Lisaks peavad meie maja elanikud enda õue saamiseks läbima teise maja kinnistut.
Varasemalt oli korteriühistu poolt paika pandud parkimiskord, mis võimaldas 4-l korteril meie majas kasutada 80% parkimiskohtadest maja ees ja ülejäänud sama kinnistu parkimiskohad olid lubatud kõrvalmaja elanikele. Meie parkimiskoht oli määratud vastaskrundi kõige kaugemasse nurka ning oli ette nähtud ainult ühele autole, samas kui mõni elanik võis kasutada kuni kolme parkimiskohta. Vanad elanikud keelduvad teemat arutamast ning kasutuskorra kokkuleppeid muutmast, meie huvi oleks kasutuskorra kokkulepe teha notariaalselt. Nüüd küsimused:
1. Mis võimalused meil oleks vastava kokkuleppe saavutamiseks? Saan aru, et kui kokkulepet kaasomanike vahel ei saavutata, siis on võimalus pöörduda kohtusse. Kas sel juhul teeks kohus otsuse nende kaasomanike eest, kes oma kokkulepet muidu ei anna? Kas kohtus omab kokkuleppega mittenõustuvate kaasomanike osakaal ka kaalu või pole sellel vahet, ehk et kelle huvides tehakse otsus kui kokkulepet soovib väiksem protsent kaasomanikke kui on mittenõustuvaid? Kes kannab kohtukulud? Kas naabermaja elanikel on õigus kasutuskorra kokkuleppe poolt või vastu olla väitega, et nad kuuluvad samasse korteriühistusse?
2. Kõrvalmaja elanikud on häiritud mõttest, et nende senised parkimiskohad võivad ära kaduda, mistõttu nad ähvardavad:
a) sissepääsu keelamisega meie kinnistule - siin oleks ilmselt vajalik servituudi seadmine, kus iga korteriomanik peab saavutama kokkuleppe naabermaja iga korteriomanikuga. Kui mõni naabermaja korteriomanik servituudi seadmisest keeldub, kas see siis tähendab automaatselt, et meil oma krundile ligipääsu ei teki?
b) korteriühistust välja astumisega, kuna siis oleks neil võimalus määrata ise hind, millega meie maja elanikele kütet ja vett edasi müüa - kas kommunaalkulude hinna kehtestamine teise korteriühistu poolt on õiguspärane tegevus, kui küttesüsteem on omal ajal koos soetatud ja selle hoolduskulude eest jooksvalt tasutud?
c) meie korteri sundmüüki panekuga, kuna meie käitumine häirib neid. Mida seaduse mõistes "häirimine" reaalselt tähendab, ehk et milline on kohtupraktika seda tüüpi sundmüükide osas?

Tänades ette!

Korteriomanike häälteenamus
- korteriomanike koosolekul kohalolevate korteriomanike häälteenamusega KOS § 15 lg 6 sätestatud piirides vastu võetud otsus.
Kas otsuse vastuvõtmisel kehtivad lihtvolikirjad? Või võtavad otsuse vastu häälteenamusel ainult kohalolevad liikmed isiklikult?

Tere!

Meie KÜ esimehel on tööleping vormistatud. Tean, et seaduse järgi see ei ole õige, sest KÜ esimehele vormistatakse käsundusleping. Mis seadus ja mis paragrahvid seda reguleerivad?
Millised lepingud üldse saavad olla rakendatud KÜ esimehele?

Ette tänades,